Obsah (4)

§ 60§ 61§ 70§ 49

2-04-1864 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2006 Tartu Tsiviilasja number

§ 60

lg 1 kohaselt vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt

§-ile 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 24.12.2004 määruse nr 374 kohaselt on alates 01.01.2005 kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni.

§ 70

lg l kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. D. taotleb Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2005 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud apellandi materiaalset olukorda, millega rikkus

§ 61lg 2.

Apellant elab Ukrainas, ta on töötu ning seoses maksejõuetusega ei ole ta võimeline lapse ülalpidamiskohustust täitma. Maakohtu poolt määratud elatise suurus 1345 krooni on kõrge ning võrdne Ukraina keskmise töötasuga. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-7-05 rõhutanud, et

§ 49

järgi on vanematel võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel.

§ 61

lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt

§-ile 61 lg 6 on kohtul õigus jätta elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada. Vastustaja sissetulek on piisav lapse normaalseks ülalpidamiseks. Ebaõiged on hageja väited, et apellant helistas talle 17-18.06.
2. Apellant ei ole kohtukutset kätte saanud, sest ta töötas maist-oktoobrini 2005 Moskvas. TsMS 2 § 28 lg 7 ei saanud maakohus antud juhul kohalduda. Kohtukutse kätteandmise momendil ei elanud apellant emaga koos ja ema tema asukohta ei teadnud. Samuti on ebaõige kohtu viide TsMS §-ile 31 lg 2, kuna apellant ei teadnud algselt, et tema endine abikaasa on Tartu Maakohtusse hagi esitanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et apellandi suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld Eestisse.
3. A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ebaõige apellandi seisukoht, et vastustajal on piisav sissetulek ja seetõttu tuleks temalt elatis välja mõista alla seaduses ettenähtud alammäära. Vastavalt

§-ile 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Paljasõnaline on apellandi väide, et tal puudub võimalus leida alaliselt ja stabiilselt tasustatavat tööd. Maakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme, kui tugines hageja selgitustele, et kostja oli kohtuistungi toimumisest teadlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2005 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Vastavalt TsMS §-ile 656 lg 1 p 2 ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Põhiseaduse § 24 lg 2 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. TsMS § 28 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt kirjalik kutse saadetakse postiga, käskjalaga või kohtukordnikuga ja antakse kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka kutse kätteandmise aeg. Teatis tagastatakse kohtule ja see jääb toimikusse. Kohtukutse kätteandmise regulatsiooni tuleb kohaldada ka teiste menetlusdokumentide (hagimaterjalide) kätteandmise korral. Protsessiosalisel on TsMS § 67 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt muu hulgas õigus vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele ning osa võtta kohtuistungist. Justiitsministeeriumi teatisest Tartu Maakohtule (t.l 40) nähtub, et justiitsministeerium edastas maakohtule Ukraina Justiitsministeeriumi kaudu saabunud dokumendid, mis jäid kätte andmata D., kuna nimetatud isik ei elanud sel ajal dokumentides näidatud aadressil. Nimetatud teatisest nähtub üheselt, et kostja ei saanud hagimaterjale ja kohtukutset kätte ning maakohtul puudus seadusest tulenev alus asja sisuliselt lahendada. Antud juhul eiras maakohus Põhiseaduse §-is 24 lg 2 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ning saada seega ära kuulatud. TsMS §-dest 166 lg 1 ja 167 lg 4 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) tuleneb kohtu kohustus saata kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentaalsete tõendite ärakirjad ning nõuda kostjalt kirjalikku vastust ühes kirjaliku vastuse andmata jätmise või vastuse puudulikkuse või eelistungilt puudumise võimalike õiguslike tagajärgede selgitamisega. Maakohus oleks pidanud pärast hagimaterjalide ja kohtukutse tagastamist tegema täiendavaid toiminguid, et tagada hagimaterjalide ja kohtukutse reaalne kätteandmine. Ukraina Justiitsministeeriumist saadud teabe kohaselt oli D. lahkunud elukohast ajutiselt ning asja materjalidest ei nähtu, et D. sooviks hoiduda kohtupidamisest kõrvale. D. ajutist äraolekut oma elukohast kinnitab ka asjaolu, et vaidlustatud otsuse saatis maakohus samale aadressile ning D. sai kohtuotsuse kätte. 3 Maakohus leidis ebaõigesti, et TsMS § 28 lg 7 alusel tuleb lugeda kohtukutse kostjale kätteantuks. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtukutse ja hagimaterjalid oleksid olnud allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Samuti on ebaõige maakohtu viide TsMS §-ile 31 lg
3. Kuna kostja ei olnud kohtukutset ja hagimaterjale kätte saanud (tema jaoks ei olnud menetlus veel alanud), siis ei olnud tal TsMS §-ist 31 lg 2 tulenevat kohustust teatada kohtule oma aadressi muutumisest. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uue arutamise käigus. Egon Konsand Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja