Avaldajat paluti esitada dokument selle kohta, et Gennadi Maksimovil lõppes ruumi kasutusõigus. Avaldaja esindaja vastas, et Sirje Zorinal ei ole sellist dokumenti, kuna üürileping ei ole sõlmitud ning taotlusest keeldumise juhul palus alustada menetlus
Rahvastikuregister ei hakanud seda täitma. 06.09.2005.a. kirjutas Rahvastikuregister vastuse, kus tsiteerisid Rahvastikuregistri seaduse /edaspidi
/ §-i 46. Avaldajale seletati, et peab esitama dokumente ning dokumendiks on kohtuotsus. Kohus selgitas kohtuistungil avaldajale ja tema esindajale
sätteid.
lg 1 kohaselt on ruumi omanikul õigus taotleda kohaliku omavalitsuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3)isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
lg 2 kohaselt elukoha andmete muutmise taotlemisel kinnitab ruumi omanik allkirjaga § 46 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolusid.
lg 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädev asutus teeb ruumi omaniku taotluse selle saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul isikule posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees-ja perekonnanimi ning sünniaeg.
lg 4 kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei rahulda ruumi omaniku taotlust, kui: 1)isik taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates ühe kuu jooksul tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana; 2)isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle. Narva Linnavalitsuse elanikkonna registreerimise büroo oma 06.09.2005.a. kirjas Sirje Zorina esindaja Svetlana Dragunovale selgitas vastuseks tema avaldusele
Kohus selgitas istungil avaldajale ja tema esindajale õigust kohaliku omavalitsusüksuse keeldumisele muuta registriandmeid pöörduda halduskohtusse. 2 Kohus selgitas, et 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri isiku teadmata kadumise fakti tuvastamist. Avaldaja esindaja taotles istungi edasilükkamist sooviga tunnistada Gennadi Maksimov surnuks. Kohus selgitas avaldajale TsÜS § 19 lg 1 sätteid, mille kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Avaldaja andmetel ei elune G. Maksimovi registreerimiskohas 2002.a. maikuust. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus Gennadi Maksimovi teadmata kadumise fakti tuvastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetanud. Narva Linnavalitsuse rahvastiku registreerimise büroo oma 06.09.2005.a. kirjas selgitas avaldajale
-s sätestatud ruumi omaniku õigust taotleda isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmete muutmist, kui isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja isikul ei ole õigust seda kasutada oma elukohana ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. Elukoha andmete muutmise taotlemisel kinnitab ruumi omanik allkirjaga eespool esitatud andmete õigsust. Sirje Zorinal kui Narva Kangelaste 17-2 ruumi omanikul tuleb esitada Narva Linnavalitsuse elanikkonna registreerimise büroole Gennadi Maksimovi elukoha andmete muutmise taotlus. Kui Narva linn keeldub Sirje Zorina taotlust läbi vaatamast või rahuldamast, siis on Sirje Zorinal õigus pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Jaama 26 Jõhvi). Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ § 247 lg 1 p 2 sätestas hagita asjana isiku teadmata kadumise fakti tuvastamise. Alates 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustik ega muu seadus ei näe ette isiku teadmata kadumise fakti tuvastamist. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab avalduse läbivaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 425 lg 1 p 3, 426 lg 1, 427, 463-466. Kohtunik /allkiri/ Geete Lahi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.