28.12.2005 otsusega nr. 15 (t.l. 30) tunnistas Aseri Vallavolikogu sellele ettekirjutusele tuginedes oma 31.03.2004 otsuse nr. 112 punkti 1.4 kehtetuks. 23.01.2006 esitas Maiga Arefjeva Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse (t.l. 2-7) ja palus, et kohus tühistaks Aseri Vallavolikogu 28.12.2005 otsuse nr. 15. Ta leidis, et Aseri Vallavolikogu on rikkunud tema EV Põhiseaduse § 26, § 29 ja § 32 tulenevaid õigusi ning perekonnaseaduse ja asjaõigusseaduse sätted pole erastamisel kohaldatavad, sest füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtib äriseadustikus ja võlaõigusseaduses sätestatu. Aseri Vallavolikogu kirjalikus seletuses (t.l. 40-42) ei peetud kaebust õigeks ning märgiti, et kuna kaebaja keeldus loobumast seaduses sätestatud piirmäära ületava vaba metsamaa erastamisest ja 1 volikogu istungil osalenud Sergei Arefjev ei soovinud kasutada võimalust erastamisele kuuluvaid metsatükke valida, tegi volikogu nende isikute jaoks kõige soodsama otsuse. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kaebuse nõude juurde. Kalle Kekki esitas kokku 3500 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude, kuid möönis, et 500 krooni suurune osa sellest summast on kantud seoses kohtumenetlusse mittekuuluvate toimingutega. Ta selgitas, et volikogu otsus piirab kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega, ei võimalda tema omandil tekkida ja rikub maareformi mittepuutuva abielu sissetoomisega perekonnaelu puutumatust. Täiendavalt esitas ta kaebaja ja tema abikaasa vahel 21.02.2006 sõlmitud abieluvaralepingu ning väitis, et varem oli neil suuline leping. Maiga Arefjeva kinnitas lepingu kohta väidetut ning selgitas, et on kasvatanud renditud maatükil kartulit ja seda turul müünud. Aseri Vallavolikogu esindaja Riho Kutsar jäid samuti kirjalikult väidetu juurde ja ütles, et otsuse tegemisel lähtusid nad saadud ettekirjutusest. Ta väitis, et volikogul küll olid kahtlused kaebaja vastavuses põllumajandustootja tingimustele, kuid teiste tahtjate puudumisel ei peetud vajalikuks midagi kontrollida ega piiranguid teha. KOHTU PÕHJENDUSED Aseri Vallavolikogu vaidlusaluse otsusega on kehtetuks tunnistatud otsustus, millega kinnitati valla vabade metsamaade erastajate nimekirja füüsilisest isikust ettevõtja Maiga Arefjeva. Vaba metsamaa erastamist reguleerivad
16 kehtestatud “«
» § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord”. Kuna kumbki nimetatud õigusaktidest ei reguleeri nende alusel antud haldusaktide muutmise või kehtetuks tunnistamise korda, tuleb haldusakti kehtetuks tunnistamisel lähtuda halduse üldistest põhimõtetest. Need kohustavad kirjalikku haldusakti kirjalikult põhjendama ja märkima seejuures ära otsustuse faktilise ja õigusliku aluse ning kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti puhul ka kõik kaalutlused, milledest otsustamisel lähtutakse. Aseri Vallavolikogu on oma vaidlusaluses otsuses teinud viite Maa-ameti 09.06.2005 ettekirjutusele nr. 6.3-2/4936.
2 p. 3 sätestatu lubab Maa-ametil teha kohaliku omavalitsuse organile kohustuslikke ettekirjutusi. Aseri Vallavolikogule tehtud ettekirjutus kohustab viima 31.03.2004 otsuse nr. 112 punktid 1.4 ja 1.5 seadusega kooskõlla ja viitab seejuures metsamaatüki nr. 2 suhtes esitatud maa riigi omandisse jätmise taotlusele, Maiga Arefjeva ja Sergei Arefjevi mittevastavusele põllumajandustootja kohta kehtestatud tingimustele ning asjaolule, et abikaasadena on nad abielu jooksul soetatud vara ühisomanikud ja saavad maad erastada üksnes
6 kaasomanikele sätestatud piirmääras. Seega on maa-amet tõstatanud mitu probleemi ja jätnud volikogu enda otsustada, kuidas täpselt ta need lahendab. Kuna volikogu on ära märkinud üksnes üldised ja kohati asjassepuutumatud viited õigusaktidele ega ole esitanud valitud otsustuse kohta ühtegi konkreetset faktilist põhjendust ja kaalutlust, pole võimalik aru saada, miks on ta otsustanud kehtetuks tunnistada just Maiga Arefjeva erastajate nimekirja kandmise, millisel Maa-ameti poolt nimetatud põhjusel selline otsustus rajaneb ning kas üldse ja milliseid asjaolusid seejuures kaaluti. Ilma konkreetsete põhjenduste ja kaalutlusteta jääb otsustus arusaamatuks ja kontrollimatuks. Kohtumenetluse käigus antud kirjalikest ja suulistest seletustest (t.l. 40-42 ja 144-145) lähtuvalt on vaidlustatud otsustuse aluseks võetud Maa-ameti seisukohad
3, perekonnaseaduse § 14 lg. 1 ja asjaõigusseaduse § 70 lg. 6 tõlgendamisel. Seejuures pole volikogu aga mingit tähendust omistanud asjaoludele, et perekonnaseaduse § 8 lg. 1 ja § 14 lg. 1 kohaselt pole abikaasade ühine vara mitte nende kaasomand, vaid ühisomand ning asjaõigusseaduse § 70 lg. 2 sätestatuga teeb seaduseandja neil kahel mõistetel selget vahet. Asjaolu, et asjaõigusseaduse § 70 lg. 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi sätteid, ei tähenda seda, et kõik kaasomandi kohta kehtestatu kandub automaatselt üle ka ühisomandile.
3 sätestatust tuleneb sõnaselgelt, et kaasomandiga saab vaba metsamaa erastamise puhul tegemist olla vaid siis, kui kaks või mitu isikut esitavad ühise avalduse maa kaasomandisse erastamiseks, kuid Maiga Arefjeva ja Sergei Arefjev pole sellist avaldust esitanud (t.l. 145). Seadusandja on asjaõigusseaduse § 70 lg. 6 teinud reservatsiooni ja kehtestanud, et ühisomandit reguleeriv põhimõte 2 kehtib üksnes sel juhul kui seda omandit sätestavas seaduses pole sätestatud teisiti. Antud juhul kehtestavad perekonnaseaduse § 16 ja § 17 abikaasade ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised põhimõtted ja annavad abikaasadele loa sõlmida omavahelisi kokkuleppeid sellise vara jagamise, valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. Kohtuistungil väidetu kohaselt oli kaebaja sõlminud oma abikaasaga suulise kokkulepe ettevõtlusega seotud vara ja vastutuse jagamise kohta (t.l. 144). Kui nõustuda seisukohaga, et
3 kaasomandi kohta sätestatuga on silmas peetud ka abikaasade ühisvara, peaks kohalik omavalitsus iga abielus oleva erastaja puhul nõudma, et kõigile erastaja kohta kehtestatud tingimustele vastaks ka tema abikaasa. See aga riivaks lubamatul määral isikute põhiseaduse § 26 ja § 29 sätestatud õigusi perekonnaelu puutumatusele ja tegevusala valikule ega tuleneks
mõttest. Taotlus Kallaku maaüksuse riigi omandisse jätmise kohta (t.l. 109-111) puudutab üksnes ühte Maiga Arefjeva poolt soovitud maatükkidest. Vastav menetlus on peatatud ja otsus maa tegeliku riigi omandisse jätmise kohta seni puudub (t.l. 114). Seega ei saa see taotlus olla kohaseks ja piisavaks aluseks Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr. 112 punkti 1.4 täies ulatuses tühistamisel. Aseri Vallavolikogu esindaja Riho Kutsar väitis kohtuistungil, et volikogul küll puudub täielik veendumus kaebaja vastavusest põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele, kuid ta on valla elanik ja teiste soovijate puudumisel talle piiranguid tegema ei hakatud (t.l. 145).
2 on seaduseandja täpselt ära määranud isikute ringi, kellel on vaba metsamaa erastamise õigus ega ole antud kohaliku omavalitsuse organitele mingit võimalust kehtestatut laiendavalt või kitsendavalt kohaldada. Sätestatu kohaselt on vaba metsamaa erastamise õigustatud subjektiks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on Eesti kodanik ja tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega. Sama seaduse § 233 lg. 2 on seaduseandja määratlenud põllumajandusliku tootmisega tegelejat kui isikut, kes omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kasutab seda ka tegelikult ja saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müügist. Sätestatust järeldub, et põllumajandustootjana vaba metsamaa erastamist taotleval füüsilisel isikul tuleb maa omandisse saamiseks täita üheaegselt mitu tingimust - tegemist peab olema Eesti kodaniku ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjaga, ta peab erastatava metsamaa asukohajärgse omavalitsuse haldusterritooriumil omama põllumajanduslikuks tootmiseks sobivat maad või selle kasutamise õigust, maad tuleb põllumajandusliku tootmise otstarbel kasutada tegelikult ning omatoodetud põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müük peab olema andnud tulu. Aseri Vallavolikogu poolt esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on Maiga Arefjeva Eesti kodanik (t.l. 61) ja füüsilisest isikust ettevõtja (t.l. 59), ta on sõlminud rendilepingu 0,5 ha suuruse maatüki kasutamiseks (t.l. 46-47) ning kajastanud 2002 aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonis põllumajanduslikust tootmisest saadud tulu 6000 krooni ja kulu 9579 krooni. Muid tõendeid dokumentide kogum ei sisalda ning täiendavalt ei esitatud neid ka kohtumenetluses. Ainuüksi maa kasutamise õigusest ning tulu ja kulu deklareerimisest ei saa järeldusi teha isiku vastavuse kohta vaba maa erastaja tingimustele, sest vaba metsamaa erastamise korda kehtestades pole seaduseandja soovinud tekitada juurde uusi metsamaa omanikke, vaid on eristanud erastajamist soovivate isikute hulgast need, kes reaalse tegevusega on tõestanud oma kogemust ja vajavad maad juurde ettevõtluse arendamise tarbeks ning tahtnud välistada võimaluse, et maa lihtsalt jaotatakse taotlejate vahel. Seetõttu ei saa maad enda omandusse taotlev isik kehtestatud nõuetele vastata üksnes näiliselt, vaid peab olema ka tegelikkuses põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega tegeleja ning vajama erastatavat maad oma tootmise arendamise tarbeks. Rendileping ja maksukohustust mitte kaasa toov tuludeklaratsioon pole usaldusväärsed ja piisavad tõendid kinnitamaks, et isik ikka tõepoolest on tegelenud põllumajandusliku tootmisega
tähenduses. Oluline on ka see, et seaduseandja poolt
s kasutatud mõiste “põllumajanduslik tootmine” eeldab sihikindlat, organiseeritud, kulusid nõudvat ja 3 tulu tootvat tegutsemist pikema aja jooksul ega saa seetõttu toimuda ajutiselt renditud väikesel maatükil kasvatatu ühekordse realiseerimise teel. Aseri Vallavolikogu pole oma 28.12.2005 otsuses nr. 15 märkinud Maiga Arefjeva kohta varem antud haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjenduseks asjaolu, et ta ei vasta põllumajandustootja tingimustele, seda asjaolu pole piisavas ulatuses seni ka kontrollitud. Seega ei saa kaebaja võimalik mittevastavus
s vaba metsamaa erastaja suhtes kehtestatud tingimusele olla kaebuse rahuldamata jätmise põhjuseks. Eelnevalt juba esitatud põhjendustel kohaselt on vaidlusalune otsus selle andmise faktilise ja õigusliku aluse puuduliku esitamise tõttu igal juhul õigusvastane ja rikub seeläbi kaebuse esitaja õigust teada saada, millisel konkreetsel seadusest tuleneval põhjusel on tema suhtes varem antud soodne haldusakt kehtetuks tunnistatud. Seetõttu tuleb kaebus täies ulatuses rahuldada ja vaidlustatud haldusakt halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel tühistada. Kaebuse põhjendatusest tulenevalt kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt kaebajale hüvitamisele ka riigilõivu eest tasumise, kaebuse vormistamise ja kohtus esindamisega seotud kohtukulu kokku 3000 krooni ulatuses (t.l. 140-141 ja 146). Kohtumenetlusega mitteseotud 500 krooni ulatuses jääb kohtukulu hüvitamise nõue rahuldamata. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.