Käesoleva otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks summas 1750 /üks tuhat seitsesada viiskümmend/ krooni. Kohtuotsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant ega vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus asja läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust kohtuistungil arutamata (
Hageja nõuded Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on poolte kooselust sündinud poeg S xxxxxx, kes on täisealine ja tütar L xxxxxxx.a. Järva Maakohtu 10.12.1996.a. otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 500 krooni kuus. Kostja on varem väljamõistetud elatist tasunud regulaarselt ja käesoleval ajal 760 krooni kuus. Vabatahtlikult ei ole kostja elatise suurendamisega nõus olnud. Laste vajadused on elatise väljamõistmisest möödunud 9 aasta jooksul oluliselt muutunud, juurde on tulnud kulud transpordile, õppematerjalidele, telefonisidele, huvitegevusele. Enam-vähem piisavaks elatise suuruseks lapse kohta hindab hageja lapse kohta 2000 krooni kuus. Hagejale teadaolevalt töötab kostja xxxxxx ja tegutseb ka xxxxxx. Hageja soovib tütar L kasuks elatise katteks välja mõista 2000 krooni Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil tunnistab hagi osaliselt. Kostja kinnitusel ei ole ta võimeline tasuma elatist hageja soovitud suuruses. Hageja ei ole elatisraha suurendamise osas kostja poole vabatahtliku palvega pöördunud. Kostja palgast kantakse automaatselt hageja kontole 1000 krooni kuus alates 1998.a sügisest. Varasema kohtuotsuse alusel näitas kostja head tahet ja maksis juba siis üle oma tegelike võimaluste. Kulud on kasvanud ka temal. Mis puudutab tegutsemist xxxxxxna, siis see on üks ettevõtlusvormidest, mitte aga regulaarse sissetuleku alus. Kostja võimetus maksta 2000 krooni tuleneb kostja töötasu suurusest ( xxxxxx krooni), tervislikust olukorrast ja lisakulutustest eakate vanemate toetamisel, kaudselt poja koolituse toetamisest xxxxxx Keskkoolis ja kostja enda elulistest vajadusest tulenevalt. Kostja enda regulaarsed kulud kokku on 3000 krooni kuus (kommunaalkulud, transport, kulud ravimitele, eluasemelaen). Menetluse käigus avaldas, et on nõus ja suuteline tasuma elatiseks maksimaalselt 1750 krooni. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Perekonnaseaduse § 70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja on on piisavalt põhjendanud elatise suuruse ja lapse vajaduse seost. Kostja on nõus olnud elatise tasumisega hageja soovitust pisut väiksemas suuruses, maksimaalselt 1750 krooni kuus. Elatise väljamõistmine hageja soovitud suuruses seaks ohtu tema enda kulude katmise võimalikkuse. Kostja möönab, et kulud vanematele on olnud suured ja leiab need olevat ka põhjendatud, kuid kinnitab, et nende osakaal hetkel ongi väiksem kuluarvestuses näidatust. Samas kinnitab ta, et osaleb kaudselt ka täisealiseks saanud poja ülalpidamises ning et eluasemelaen on seotud üksnes tervislikest asjaoludest tingitult ettevõetud elamispinna vahetusega. Kulud tervisele on ca 400 krooni kuus ja alles jäävad kulud transpordile. Samal ajal kostja kinnitusel on tõenäoliselt palk järgmisel õppeaastal väiksem. Kostja on küll seni iseenesest elatist maksnud ja seda ei eita ka hageja, kuid kehtiva kohtupraktika kohaselt loetakse elatise maksmine summas, mis on ebapiisav, elatise mittemaksmiseks. Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli väljamõistetud kohtuotsusega, siis sellega on kohus tuvastanud, et vanem rikkus ülalpidamiskohustust ja vanemalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista elatisehagi esitamisest alates (RK otsus 2-1-57-04). Hageja hinnangul on kostja poolt seni makstud elatise summa tänase päeva seisuga ebapiisav ja kohus leiab selle olevat ka põhistatud kulude kasvuga murdeeas tütarlapse ülalpidamise tõttu- kulud riietele, toidule, õppematerjalidele jm.-le ei ole võrreldavad Järva Maakohtu otsuse tegemise ajal 1996.a. kehtinud kuludega. Kohus möönab, et põhjendatud kulud lapsele võivad olla 2000 krooni ja seda ei eita ka kostja. Perekonnaseaduse järgi tuleb aga elatise väljamõistmisel hinnata mitte ainult kohustatud vanema varanduslikku olukorda vaid ka teise vanema võimalusi. Riigikohtu 09.03.2005 otsuse nr. 3-2-1-7-05 kohaselt ei tähenda PerekS §-s 49 sätestatud vanemate õiguste ja kohustuste võrdsus seda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Ka elatise suurendamisel peab kohus kindlaks tegema mõlema vanema varalise seisundi. Kohtul on õigus ja kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõistma elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem Hageja sissetulek on 7 kuu jooksul xxxxx krooni ehk keskmiselt xxxxx krooni kuus. Kostja sissetulek on 6 kuu jooksul xxxx krooni ehk xxxxx krooni kuus. Lähtudes üksnes palgasissetulekust võib järeldada, et hagejal on paremad varalised võimalused kui kohustatud isikul. Kuivõrd kostja on olnud nõus tasuma küll vähem hageja soovitust, kuid rohkem elatise minimaalmäärast ja kuivõrd hageja varanduslik seisund üksnes palga sissetulekut arvestades on parem kui kostjal, ei pea kohus põhjendatuks, et lapsele kuludeks märgitud 2000 krooni jääb 100 %-lt kohustatud isiku kanda. Kohus arvestab üldteada oleva asjaoluna, et kummalgi poolel on kulusid transpordile, riietele, kommunaalteenustele, esmatarbekaupadele ja ei pea vajalikuks nende suurusjärkusid konkreetsemalt hinnata. Selle kulu võrra, mida kostja teeb laenutagasimakseteks, on hagejal suuremad kulud mitte ainult enda ülalpidamiseks vaid ka alaealise tütre ülalpidamiseks. Poolte sissetulekuid ja kulusid arvestades leiab kohus olevat põhjendatud, et hagi kuulub rahuldamisele kostja poolt sisuliselt tunnistatud suuruses 1750 krooni kuus ja ülejäänud osa lapse põhjendatud vajadusest, (2000-1750= )250 krooni kuus, jääb hageja enda kanda. Hagi on tõendatud poolte seletusega, Järva Maakohtu 1996..a otsusega nr. 2-397/96, lapse sünnitunnistuse ärakirjaga, elukoha tõendiga, poolte töötasu tõenditega, poolte kulude suurust kinnitavate tõenditega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ja arvestada kostja poolt esitatud elektroonilist kirjavahetust tütrega. Hagihinda arvestades, ja juhindudes
Raks § 3,
kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 61, 48 lg.1 p.3- kuulub tasumisele riigilõivuna 1500 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse.
lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega vüõi kohtukantselei kaudu.
lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda.
lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.
lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
lg.3 alusel otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel.
lg.3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on hädavajalikuks ulatuseks nimetanud hagis esitatud elatise nõuet summas 2000 krooni. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist, on põhjendatud tunnistada otsus viivitamata täidetavaks ühe kuu elatise summa ulatuses. Kohtunik /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Kohtunik M.Leimann Kohtuotsus jõustus 14.märtsil 2006.a Kohtunik M.Leimann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.