ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Hageja seletuste kohaselt ta õpib ning tema sissetulekuks on lapsetoetus summas 900 krooni. Kostja töötasu tõendist selgub, et tema 2005.a kuue kuu töötasu moodustas 16 916 krooni, s.o kuus keskmiselt 2819,33 krooni. Käesoleva hetkel on kostja töökohta vahetanud ning oma sissetulekute kohta tal tõendit esitada ei ole. Kostja seletuste kohaselt saab ta minimaalpalka. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele lapsele kulub 1875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja on täisealine töövõimeline isik ning puuduvad asjaolud, mis takistaks tal suurema sissetulekuga tööd leida. Asjas ei ole tõendatud, et esineks
lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus möönab, et kostja praeguse sissetuleku juures jääb kostjale pärast ülalpidamiskohustuse täitmist summa, mis võib tunduda äraelamiseks ebapiisav, kuid seda ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks
Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal elatise väljamõistmise alla
Kuigi kostja on vastuväitena esitanud asjaolu, et ta ei ole lapse isa, ei ole kostja vastuhagi lapse sünniaktis isa kande vaidlustamiseks esitanud. Kohus märgib kostjale, et väärarusaam sellest, et lapse ema ei kasuta elatisraha sihipäraselt, on praktikas üldlevinud.
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 123, § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452. § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 18.07.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni ning alates 01.01.2006.a kuni tütre K täisealisuseni, s.o. xxx, summas 1 500 kroon. Hageja seletuste kohaselt on kostja talle elatisena maksnud 700 krooni. kohtuotsuse täitmisel arvestamisse võtmisele. Nimetatud summa kuulub KOHTUKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 18.07.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 17 097 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.