vahepealne muudatus, mis jõustus 16.07.2000 ja millega seati piirangud kaitsealuse maa erastamisel. Vastustaja on seisukohal, et Ludvig-Madis Leisile ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku koostamisel on erastatavaks maaks määratud antud situatsioonis kehtivat seadusandlust ja Otepää Looduspargi Administratsiooni seisukohti arvestades maksimaalselt võimalikult suure maaga. 3.ISIKU SEISUKOHAD 3.isiku esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata, kuna on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja aluseta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletuse, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised.
lg 1 kohaselt saavad teiste hulgas ostueesõigusega erastada maad isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Asja materjalidest nähtuvalt on L.-M. Leis esitanud 05.02.1996 (tl 16) ja 29.12.1997 (tl 17) taotluse oma elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Elamu paikneb õigusvastaselt võõrandatud Järvesaar nr 88 talu maal (6,28 ha), mille suhtes on õigustatud subjektiks tunnistatud Imbi Neimann. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 12 sätestab, et kui isik on esitanud sama ehitise juures maa ostueesõigusega erastamiseks mitu avaldust, lähtutakse erastatava maa suuruse ja piiride määramisel viimasest enne 1.jaanuari 1998 esitatud avaldusest. Kohus on seisukohal, et seega on vallavalitus lähtunud 29.12.1997 esitatud avaldusest, õigesti. Kuna maa tagastamise õigustatud subjekt Imbi Neimann ja hoonete omanik L.-M. Leis ei saavutanud kokkulepet maa jagamiseks vallavalitsuse 25.01.1999 kirjaga nr 72 määratud tähtajaks 31.märtsiks 1999, siis määras Otepää Vallavalitsus oma 29.03.2000 korraldusega nr 174 L.-M. Leisi elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa ligikaudseks suuruseks 29 ha vastavalt korraldusele lisatud piiride kulgemise ettepanekule, arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maakorralduse nõudeid. . Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Seega peab vallavalitsuse korraldus vastama hetkel kehtivatele õigusaktidele. Sama seaduse § 66 lg 2 p 3 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud. Otepää Vallavalitsuse 29.03.2000 korralduse nr 174 punktis 3 tehti L.-M. Leisile kohustus tellida katastriüksuse moodustamine Kuid L.-M. Leis katastriüksuse moodustamist ei tellinud, vaid vaidlustas Otepää Vallavalitsuse 29.03.2000 korralduse nr 174 kohtus. Tartu Halduskohtu 21.04.2003 kohtuotsusega jäeti L.-M. Leisi kaebus rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis oma 19.09.2003 kohtuotsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus oma 05.11.2003 määrusega leidis, et L.-M. Leisi kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ning otsustas jätta selle menetlusse võtmata. Õige on vastustaja esindaja väide, et kohese katastriüksuse moodustamise korral oleks maa saanud erastada siis kehtinud seaduse alusel ja vallavalitsusel ei oleks tekkinud vajadust tühistada 29.03.2000 korraldus nr 174. Kuna pärast Otepää Vallavalitsuse 29.03.2000 korralduse nr 174 vastuvõtmist oli vahepealse aja jooksul maareformi seadust muudetud ja täiendatud olulise sättega, siis tuli vallavalitsusel vana korraldus, millega tehti L.-M. Leisile piiride kulgemise ettepanek ca 29 ha maa ostueesõigusega erastamiseks, tühistada ja vastu võtta uus piiride kulgemise ettepanek ca 19 ha maa erastamiseks L.-M. Leisi elamu juurde. Õige on vastustaja väide, et vallavalitsus ei oleks saanud anda korraldust maa erastamiseks, kui see on vastuolus kehtiva
ga.
lg 12 (jõustus 16.07.2000) kohaselt erastamisele ei kuulu looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada maad kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada hoiuala maa või kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 221 lõigetes 1-2 2 sätestatud ulatuses. Seega seati
muudatusega alates 16.07.2000 sisse piirangud kaitsealuse maa erastamisel. Kohtule esitatud Otepää Looduspargi Administratsiooni kirjadest (tl 69-70) nähtub, et L.-M. Leisile ostueesõigusega erastatav maa hõlmab Lüüsjärve sihtkaitsevööndit, mille eesmärk on kaitsta ökoloogiliselt väärtuslikku ja kõrge bioloogilise mitmekesisusega kinnikasvavat Lüüsjärve koos seda ümbritseva märgalaga. Lähtuvalt sellest asub Otepää Looduspark seisukohale, et võimaldada L.-M. Leisil ostueesõigusega erastamist täies ulatuses Otepää looduspargi piiranguvööndi osas ja lähtuvalt maakorralduslikest aspektidest ja kõlvikute kasutamise võimalustest ka teatud osas Lüüsjärve sihtkaitsevööndis vastavalt lisatud skeemile (tl 20). Maa erastamise ulatuse määramisel on peetud vajalikuks mitte erastada Lüüsjärve äärset ja sihtkaitsevööndisse kuuluvat märgala. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaidlustatud piiride kulgemise ettepaneku ( tl 23) koostamisel on endise Järvesaare nr 88 talu maa jagatud õigustatud subjekti ja hoonete omaniku vahel võimalikult võrdselt nii pindala kui ka väärtuse poolest, lahendatud on juurdepääs avaliku kasutusega maanteelt, arvestatud on maakorralduse nõudeid ja kinnisasja sobivust ettenähtud sihtotstarbeks. Maare Aloe kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.