). KRS § 46 lg 1 p 2 kohaselt peab kinnistamiseks pädev isik välja selgitama, kas seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud, s. t kontrollima õiguse sissekandevõimelisust. Kui kinnistusosakond on sisse kandnud õiguse, mida sisse kanda ei saa, siis on kanne ebaõige mitte kinnistusraamatuväliste sündmuste, vaid kinnistusosakonna eksimuse tõttu ja kande parandamine ametiülesande korras on põhjendatud. Kinnistamismenetlus on hagita menetlus ja kanne tehakse, kui selleks antakse puudutatud isiku poolt nõusolek, kuid nimetatud põhimõte kehtib siiski juhul, kui tegemist on kinnistusraamatuväliste sündmustega, mille olemasolu ja tehiolusid kinnistusosakond ei saa hagita menetluses hinnata ning sellised asjaolud tuleb läbi kaaluda hagimenetluses (
). Keelatud kande tegemine on objektiivne asjaolu, mis ei vaja hinnangut hagimenetluses ning seetõttu kuulub kanne parandamisele mitte materiaalõiguse (
Kinnistusraamatuseaduse ptk. 6 käsitleb aluseid, mil kinnistusosakond saab oma eksimused lihtmenetluse korras heastada, kuna need on kinnistusraamatumenetluse sisesed eksimused. Seega tuleks kustutada ametiülesande korras KRS § 631 alusel keelumärge Eesti Vabariigi kasuks ning rahuldada kinnistamisavaldus ka muus osas. Kohtunikuabi jättis vastulause rahuldamata ja edastas tulenevalt KRS §-le 691 lg 2 vastulause läbivaatamiseks pädevale kohtunikule. MAAKOHTU LAHEND Võru Maakohus jättis 21.10.2005 otsusega X vastulause rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tehakse
lg 3 alusel ametiülesande korras kanne ilma kinnistusavalduseta seaduses sätestatud juhtudel. KRS § 631 järgi kui kinnistusregistri kanne on ebaõige kinnistamisotsuse ebaõigsuse tõttu ja kinnistamisotsuse ebaõigsus ilmneb pärast kandele allakirjutamist kinnistamiseks pädeva isiku poolt, kannab kinnistusosakond kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on tema poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise. Eelnimetatud sätetest nähtuvalt toimub ametiülesande korras kande tegemine vaid seaduses ettenähtud juhtudel kinnistamiseks pädeva isiku algatusel. Kohtunikuabi ei ole 2 ametiülesande korras kande muutmist antud asjas pidanud põhjendatuks ja seetõttu on õigesti käsitlenud X ebaõige kande kustutamise avaldust isiku avaldusena
lg 1 mõttes.
lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. KRS § 341 lg 1 sätestab, et kande kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). KRS § 341 lg 1 p 6 kohaselt kinnisasja puudutava märke kustutamisel on puudutatud isikuks märke järgi õigustatud isikud. Seega on kohtunikuabi õigesti leidnud, et kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab ja ebaõige kande kustutamiseks peab kinnistusosakonnale esitama Eesti Vabariigi esindaja nõusoleku, kuivõrd, tema õigusi puudutab nimetatud keelumärke kustutamine. Lepingu pooleks olnud Eesti Vabariigi esindaja Võru maavanem on teatanud kinnistusosakonnale, et keelumärge on kantud õiguslikul alusel ning ei kuulu kustutamisele. Vastuväite esitaja avaldusest ja asja materjalidest ei nähtu, et Vareste kinnistu registriosa avamisel 30.12.2005 asjaõiguslepingu alusel 25.02.2005 kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt oli kinnistamine välistatud. Kinnistusraamatusse kantakse need andmed, mida seadus otseselt lubab.
lg 1 p 3 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge).
lg 6 järgi kantakse keelumärge kinnistusraamatusse hagi tagamise määruse või muul seaduses sätestatud alusel. Seega on keelumärke tegemine kinnistusraamatusse võimalik ega ole vastuolus
§-ga
S § 631 selliseks seadusest tulenevaks juhuks ongi, mis annab kinnistusosakonnale võimaluse kandeid erimenetluses teha. Seaduses mitteettenähtud kande parandamine ametiülesande korras on kinnistusosakonna kohustus, mitte õigus. Vastasel juhul peavad tsiviilkäibe osalised kandma põhjendamatult kulutusi, mille tekkimist kinnistusosakond oleks seaduse järgimisel saanud juba algselt vältida. See, et
lg 1 3 p 3 lubab kinnistusraamatusse kanda keelumärkeid, ei tähenda, et kinnistusraamatusse võib kanda igasuguseid keelumärkeid -
lg 6 kohaselt kantakse keelumärge kinnistusraamatusse seaduses sätestatud alustel. Keelumärke sissekandmiseks ei anna alust ka 01.01.2003 jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse § 13, mille kohaselt viiakse maa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras, kuna erastamine lõppeb erastamislepingu sõlmimise ja maa kinnistamisega erastaja nimele. Sissekantav keelumärge põhjustab aga kaheaastase käsutusõiguse kitsenduse, mis on oluline omandikitsendus ja ei ole enam seotud erastamise kui protsessiga. Kui seadusandja ei ole enam pidanud vajalikuks keelumärgete sissekandmise kaudu tulevast käivet kontrollida, siis pole see põhjendatud ka nende erastamistehingute puhul, mis said ajaliselt alguse enne seadusemuudatuste jõustumist. Eesti Vabariik Võru Maavalitsuse kaudu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt korratakse apellatsioonkaebuses samu argumente ja asjaolusid, mis olid esitatud vastulauses. Kõiki neid argumente on Võru Maakohus oma 21.10.2005 otsuses põhjalikult kaalunud ja teinud nende kohta põhjendatud, argumenteeritud ja kehtivatele õigusaktidele tugineva otsustuse. 01.01.2003 jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 kohaselt viiakse vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamine lõpule senikehtinud alustel ja korras, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on erastajate nimekirja kinnitanud enne maareformi seaduse muutmise seaduse jõustumist. Viimatinimetatud seadusesättest lähtuvalt ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et 01.01.2003 jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse § 13 ei kuulu rakendamisele põhjendusel, et sissekantav keelumärge põhjustab kaheaastase käsutusõiguse kitsenduse, mis on oluline omandikitsendus ja ei ole enam seotud erastamise kui protsessiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Ebaõige on apellandi väide, et kuna keelumärke kinnistusraamatusse kandmisel rikuti kinnistamiseks pädeva isiku poolt
§-s 53 ja KRS §-s 46 lg 1 p 2 sätestatud nõudeid, siis saab keelumärke kui ebaõige kande kinnistusraamatust kustutada ka KRS §-s 631 sätestatud korras, s.o kinnistusosakonna enda poolt ametiülesande korras. Tehes 25.02.2005 kinnistusraamatusse kande keelumärke sissekandmiseks Eesti Vabariigi kasuks 30.12.2004 maa ostu-müügi ja asjaõiguslepingu alusel, ei rikkunud kinnistusamet
ega KRS § 46 lg 1 p 2, kuna keelumärge Eesti Vabariigi kasuks kanti kinnistusraamatusse sisse kehtiva asjaõiguslepingu ja selles sisalduva kinnistamisavalduse alusel.
lg 1 kinnistusraamatu kanne tehakse kinnistamisavalduse alusel, mis võib sisalduda ka asjaõiguslepingus ning
lg 1 p 3 alusel võib kinnistusraamatusse kanda märke omandi käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärke). Seega kanti kinnistusraamatusse andmed (keelumärge), mida seadus (
lg 1 p 3) võimaldab kinnistusraamatusse kanda ning kanne tehti asjaõiguse sisu tõendavate dokumentide (30.12.2004 asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus) alusel. Kuna kinnistamismenetlus on kirjalik mittehagiline menetlus, mille käigus ei lahendata materiaalõiguse tõlgendamisega seotud vaidlusi, siis oli kinnistusosakond õigustatud talle esitatud kehtiva asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse alusel keelumärke Eesti Vabariigi kasuks kinnistusraamatusse kandma ning
ja KRS § 46 lg 1 p 2 ei saa tõlgendada selliselt, et kinnistamisavalduse 4 läbivaatamisel peaks kinnistamiseks pädev isik hindama sisuliselt seda, kas asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses väljendatud poolte tahteavaldus keelumärke sissekandmiseks on materiaalõiguslikult ja sisuliselt õige või mitte. Kuna kinnistusosakond ei ole kinnistusraamatusse sisse kandnud ühtegi sellist õigust, mille sissekandmises ei ole pooled 30.12.2004 ostu-müügi ja asjaõiguslepinguga kokku leppinud, siis on alusetu apellandi väide, et kanne keelumärke osas on ebaõige kinnistusosakonna eksimuse ja mitte kinnistusraamatuväliste sündmuste tõttu. Kui Vareste kinnistu omanik X leidis üle 8 kuu hiljem 30.12.2004 ostu-müügi ja asjaõiguslepingu allkirjastamist ning üle 6 kuu hiljem keelumärke sissekandmisest, et tegelikult on keelumärge seadusevastane põhjusel, et juba asjaõiguslepingu sõlmimisel oli MaaRS § 23 lg 51 p 7 kehtetu, siis saab kanne olla ebaõige üksnes kinnistusraamatuväliste sündmuste tõttu, mille olemasolu ja tehiolusid kinnistusosakond kande tegemisel ei hinda.
järgi nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist, kuid sellisel juhul ei saa kinnistusamet kannet muuta ega kustutada KRS §-s 631 sätestatud korras. Arvestades seda, et kinnistamismenetlus on mittehagiline, ei otsusta kinnistusosakond ise kande ebaõigsuse üle
mõttes ning huvitatud isikul tuleb kande muutmiseks või kustutamiseks esitada notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus vastavalt
§-le 621. KRS § 341 lg 1 järgi kande tegemisel, muutmisel või kustutamisel on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Antud juhul on selliseks isikuks Eesti Vabariik, kelle kasuks vaidlusalune keelumärge on tehtud. Kui puudutatud isiku nõusolek on olemas, siis saab kinnistusosakond kande parandada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole Eesti Vabariik X sellist nõusolekut andnud, leides, et keelumärke sissekandmise nõue oli õige ja seaduslik nii asjaõiguslepingu allkirjastamise kui ka kinnistusregistriosa avamise seisuga, mis näitab, et X ja Eesti Vabariigi vahel on kande ebaõigsuse üle tekkinud õiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada kinnistusosakond kinnistamisavalduse alusel kande muutmisega või kustutamisega ega ka ametiülesande korras kande parandamisega. 5 Maakohus on seega õigesti leidnud, et X poolt taotletud viisil (kande kustutamine ametiülesande korras) ei ole võimalik registriosa kolmandast jaost Eesti Vabariigi kasuks seatud keelumärget kustutada ning arvestanud Eesti Vabariigi seisukohaga, et kanne on õige ja selle kustutamiseks nõusolekut ei anta, mistõttu tuleb X pöörduda hagiga kohtusse kande aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks ja kande parandamiseks nõusoleku saamiseks. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning lähtudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3, mille kohaselt enne uue TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude jaotuse ja jätab apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Viivi Tomson Üllar Roostoja 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.