on isikul, kelle õigusi vaidemenetluse käigus on rikutud või kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata, pöörduda halduskohtu poole kaebusega. Tulenevalt vaidlustatud korraldusest nr. 941/09.06.2005 on vaidemenetluse käigus vaideotsusega antud selgitus kaebaja poolt välja toodud asjaolude kohta, mis puudutab Planeerimisseaduse § 18 lg 5 sätestatud nõudeid ning planeerimismenetlust, selgitatud on Tartu Linnavalitsuse korralduse nr. 460 29.03.2005 sisu ning viidatud on kaebaja ja linnavalitsuse vahelisele kirjavahetusele ning siseministeeriumist antud seisukohale ning selgelt on väljendatud ka linnavalitsuse seisukoht. Asja materjalidest ei nähtu, et vaide läbivaatamisel oleks rikutud menetlusnorme.
kohaselt on vaideotsus vormistatud kirjalikult, selleks pädeva isiku poolt, vaideotsus on motiveeritud. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud Kalle Kulboki kaebus vaideotsuse – Tartu Linnavalitsuse korralduse nr. 941/09.06.2005 peale.
p. 4 kohaselt on vaiet sisuliselt lahendades koos põhjendustega õigus haldusorganil jätta vaie rahuldamata ning asjaolu, et kaebaja vaie on jäetud rahuldamata, ei saa tõlgendada menetlusnormide rikkumisena. 2. Antud asjas annab kohus hinnangu Kalle Kulbokli poolt vaidlustatud üldplaneeringu menetlustoimingute kohta. Asja materjalide kohaselt on otsustatud vastu võtta 03.02.2005 Tartu Linnavolikogu otsusega nr. 392 Tartu linna üldplaneering, mida ei ole vaidlustatud. Tulenevalt Planeerimisseaduse § 18 lg 1 kohaselt teeb kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab selle avaliku väljapaneku. Tartu Linnavalitsusele on tehtud ülesandeks korraldada Tartu linna üldplaneeringu avalik väljapanek ning määrati väljapaneku kestuseks 17.02.2005 kuni 21.03.2005 ning avaldati väljapaneku koht. 09.02.2005 ilmus ka ajalehes „Postimees“ vastav teade. Teates on märgitud, et toimub üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu. Tartu Linnavalitsuse 29.03.2005 korraldusega nr. 460 on otsustatud võtta seisukohad Tartu Linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta. Tulenevalt Planeerimisseaduse § 20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kaebaja on esitanud kohtule toimiku materjalide juurde korralduse nr. 460 koos lisadega (tl. 75-221), kust nähtuvad ettepanekud ja vastuväited kavandatava üldplaneeringu kohta. Ettepanekute ja vastuväidete arutelu tulemusest nähtuvalt on arutelu objektiks olnud ka Pikk tn. 2 kinnistu, kus asub kaebuse esitaja korteriomand, ning leitud on , et üldplaneeringu kehtestamisel Pikk tn. 2 kinnistu juurest läbimurde tegemine toob kaasa tänavakoridori paiknemise selliselt, et sõidutee möödub Pikk 2 hoone esifassaadi eest ja lõikub Narva maanteega, millega võib kaasneda kinnistu Pikk 2 korteriomandite kinnisvaraväärtuse langus ja maakasutuse muutus. Kaebaja sellekohane väide on õige, et tulenevalt Planeerimisseaduse § 18 lg 5 kohaselt, kui üldplaneeringuga või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või tuleb muuta senist maakasutust , teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisvara omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kohus möönab, et kohalikul omavalitsusel tulnuks järgida planeeringu vastuvõtmisel PlanS § 18 lg 5 tulenevaid nõudeid, kuid samas linnavalitsuse esindaja sõnutsi hõlmab üldplaneeringuga kavandatu nii suure maa-ala, et kohalikul omavalitsusel tulnuks tähtsaadetiste peale teha suuri kulutusi. Samas on teavitatud kohaliku omavalitsuse poolt ajalehes „Postimees“ 09.02.2005 üldplaneeringu avaliku väljapaneku kohta, mis sai üldsusele teatavaks tehtud ning millest ka kaebaja oli teadlik. Kohaldades analoogiat,
sätetest, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, kui rikutud on menetlusnõudeid, kui rikkumised ei võinud mõjuda asja otsustamist, ei ole alust sellekohaste menetlusnormide täitmata jätmise tõttu tunnistada planeerimismenetlust õigusvastaseks. Kohtuistungil on esitanud vastustaja esindaja 06.10.2005 Tartu Linnavolikogu määruse nr. 125 „Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine“, millega on kehtestatud Tartu linna üldplaneering vastavalt lisale. Nimetatud haldusakt on kehtestatud Planeerimisseaduse § 24 lg 3 sätetest tulenevalt ning kaebuse esitaja seisukoha kohaselt kohtuistungil tal kehtestatud üldplaneeringu kohta pretensioone ei ole. Üldplaneeringu kehtestamise materjalidest nähtuvalt ei puuduta kehtestatud üldplaneering Pikk tn . 2 kinnistut. Eeltoodu alusel ei ole kaebaja õigusi rikutud korraldusega nr. 460, millega on linnavalitsus otsustanud võtta seisukohad Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta vastavalt lisale tulenevalt PlanS § 20 . Kaebaja on toonud vaidlusesemeks korralduse, millega on otsustatud võtta seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta, mis iseenesest ei saa rikkuda kellegi õigusi, vaid loob võimaluse avalikuks asja aruteluks. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine tuleneb PlanS § 26 lg 1, mille kohaselt on kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks isikul juhul, kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või kui planeeringu kehtestamise otsusega on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja poolt toodud väide, et rikutud on planeerimismenetluse käigus Planeerimisseaduse § 30 sätteid, ei ole asjakohane, kuna nimetatud säte räägib kinnisvara võõrandamisest, mis kuulub rakendamisele kehtestatud planeeringu elluviimiseks kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga on ette nähtud kinnisasja kasutamise piiramine või kasutamise võimatuks tegemine. Antud asjas on üldplaneering kehtestatud 06.10.2005 linnavolikogu määrusega , seega nimetatud säte kuulub kohaldamisele pärast määruse jõustumist, mitte planeeringu vastuvõtmisel ja ettepanekute ja vastuväidete esitamise etapis. Antud asjas puudus vajadus tähelepanu pöörata kaebaja poolt kaebuse täienduses esitatud CD videokatketele , kuna antud asjas on võimalik asja arutamisega lõpule minna kogutud materjalide ja kohtuistungil antud protsessiosaliste selgituste põhjal. Kaebuse esitaja on viidanud kohtuistungil ka kohtu ja vastaspoole tähelepanu taotlusele vastaspoole poolt pahatahtliku kohtu eksitamise tõkestamiseks haldusasjas nr. 3-321/05 (tl. 27), mille kohaselt on kaebaja avaldanud pahameelt, et vastustaja pool eksitab kohut. Kohus selgitab, et antud asjas on kohus lähtunud Halduskohtumenetluse seadustiku, Haldusmenetluse seaduse ja Planeerimisseaduse sätetest , rakendanud kohtuistungil uurimisprintsiipi , et selgitada välja kaebaja huve ja õiguste rikkumist planeerimismenetluse ja vaidemenetluse käigus. Kohus on otsuse langetamisel sõltumatu ning kohus on veendunud, et vastaspool ei ole teinud katset kohut eksitada. Asjaolu, et vastustaja on esitanud kohtu nõudel omapoolseid kirjalikke seletusi kaebuse kohta ning vastustaja poolt esitatud seisukohtade mittekokkulangemine kaebaja omadega ei tähenda, et vastaspool oleks kohut eksitanud. Eeltoodu alusel, tulenevalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.