3-05-900/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 1.veebruar 2005, Tallinn Haldusasja number 3-05-900 Haldusasi Kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vaideotsuse nr 53-05 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.01.2006 määrus nr 3-05-900 (endine nr 3-1306/2005) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. B. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus 12.09.2005 RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.01.2006 määrus käesolevas haldusasjas ja saata asi menetluse jätkamiseks samale kohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu ja peab olema hiljemalt tähtaja viimasel päeval jõudnud ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) 05.08.2005 kirjaga nr 15.3-09/34718 jäeti läbivaatamata M. B. tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus. Nimetatud kirja peale esitas M. B. 23.08.2005 vaide, mis jäeti KMA 12.09.2005 vaideotsusega nr 53-05 rahuldamata. M. B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 12.09.2005 vaideotsus nr 53-05. Tallinna Halduskohtu 09.11.2005 määrusega nr 3-1306/2005 jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus näitas kaebuse puudusena järgmisi asjaolusid. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 87 lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtusse esitada kaebuse eraldiseisvalt vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse motiivid käivad aga eelkõige KMA 05.08.2005 kirja nr 15.3-09/34718 kohta. Kohus selgitas, et vaideotsuse tühistamise korral jääb esialgne haldusakt kaebaja suhtes kehtima, seega tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks vaidlustada kohtus ikkagi esialgset haldusakti. 3-05-900 Kui kaebaja soovib vaidlustada endiselt vaideotsust, tuleb kaebuses märkida, millised on need õigused, mida üksnes vaideotsusega on rikutud. M. B. kohtule ei vastanud. Tallinna Halduskohtu 03.01.2006 määrusega nr 3-05-900 tagastati kaebus selle esitajale läbivaatamatult järgmise põhjendusega. Kaebuses ei ole selgitatud, kuidas ja milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi on vaideotsusega rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidlustatud vaideotsuse tühistamine ei tee olematuks KMA 05.08.2005 kirjas sisalduvat otsust. Kohus leidis, et kuna kaebuse sisu ja taotlus ei ole omavahel kooskõlas, siis ei ole selge kaebaja tegelik tahe ja tema õiguste rikkumine ning sellise kaebuse menetlemine ei ole võimalik. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES M. B. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 03.01.2006 määrus, sest halduskohus on oluliselt rikkunud protsessiõigusnorme. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebus vastab HKMS §-s 10 sätestatud nõuetele. Tulenevalt HMS § 87 lg 1 on võimalik vaidlustada vaideotsust, kui vaie jäetakse rahuldamata. Kaebuses on näidatud nõuetekohane taotlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määrus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu. Kaebuse tagastamine on võimalik üksnes juhul, kui kaebus ei vasta HKMS § 10 sätestatud nõuetele. Käesoleval juhul on kohus leidnud, et kaebaja ei ole näidanud kaebuses, kuidas rikub tema õigusi vaideotsus (HKMS § 10 lg 2 p 4 näidatud nõue). Tegelikult on kaebaja kaebuse viimasel lehel leidnud, et vaideotsus rikub tema õigust elamisloa saamiseks. Asjaolu, kas see väide on õige või mitte, kuulub hindamisele kaebuse sisulise läbivaatamise järel kui antakse hinnang kaebuse põhjendatusele. Menetlusnormid ei anna kohtule õigust jätta kaebust läbi vaatamata ka siis, kui on tugev kahtlus, et vaidlustatud haldusakt ei saa kaebuses näidatud eeldatavat õigus t rikkuda. Kohus on veel märkinud, et kaebuse sisu ja taotlus ei ole omavahel kooskõlas – kaebuse sisust võib aru saada, et kaebaja soovib vaidlustada elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamata jätmiseks tehtud otsust, kuid kaebuses taotletakse üksnes vaideotsuse tühistamist. Tulenevalt HKMS § 19 lg 7 ei ole kohus seotud kaebuse sõnastusega. Kohtupraktikas on seda sätet laiendatud ka kaebuses esitatud taotlusele. Kaebuse esitaja on märkinud kaebuses, et kaebuse esitamise eesmärgiks on tema elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine (vt kaebuse viies lehekülg alt kolmas lõik). Seega on võimalik kaebust tõlgendada kui kohustamiskaebust kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmiseks (HKMS § 6 lg 2 p 2). Selline taotlus on käesoleval juhul asjakohane, sest taotluse läbivaatamata jätmise kohta väljastatav teade ei ole käsitletav haldusaktina, mille tühistamist saaks taotleda. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 2