) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades kohtukutse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.12.2005.a ja 16.12.2005.a. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega või lahendada asja sisuliselt tema osavõtuta. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Ilmumata jätmise mõjuvate põhjuste olemasolust ta kohtule teatanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt teeb kohus, juhul kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
lg 3 p-des 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt sama sätte 4.lõikele ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja ja kostja kooselust on sündinud xxx.a poeg xxx. Kooselu on lõppenud alates 2003.a, laps elab hagejaga. Kostja ei ole hagejat lapse ülalpidamisel materiaalselt toetanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista alaealise lapse 2 2-05-853 ülalpidamiseks elatis 1500,00 krooni kuus alates hagi esitamisest 17.03.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavalt
rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses.
Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist 1500,00 krooni kuus. Seega on käesoleva hagi hinnaks 18 000,00 krooni ja riigilõivuseaduse (RlS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 1400,00 krooni. RlS § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.
lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 1400,00 krooni.
lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.
lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Iko Nõmm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.