3-05-198/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-130/05 Otsuse kuupäev 30.juuni 2005 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Janek Pälli kaebus Eesti Põllumajandusülikooli toimingu- kirja 17.

1. 2005 nr 6-11/193-4 õigusvastasuse kindlakstegemiseks 29.juuni 2005 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Janek Päll Resolutsioon Vastustaja Eesti Põllumajandusülikooli esindaja Vahur Mätas Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Janek Päll kannab karistust alates 28.07.2003 Murru Vanglas. 21.08.2000 on kaebuse esitaja ja Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) vahel sõlmitud koolitustellimusleping väljaspool riiklikku koolitustellimust õppeteenuse osutamiseks. Janek Päll viibis akadeemilisel puhkusel ajavahemikul 15.09.2003 kuni 14.09.2004.a. 28.
2. 2005 esitas Janek Päll Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles vaidlustas Eesti Põllumajandusülikooli kirja 17.03.2005 nr. 6-11/193-
3. Eesti Põllumajandusülikool teatas nimetatud kirjas, et kaebuse esitajat ei ole võimalik lubada akadeemilisele puhkusele veel üheks õppeaastaks. 4+2 õppesüsteemi metsatööstuse õppekaval toimub õppetöö veel 2005/2006 õppeaastal, mil õpetatakse kaugõppe õppeplaani kohaselt viienda õppeaasta õppeaineid. Varasemate õppeaastate õppeainete õpetamine on siis lõppenud. Vaidlustatavas kirjas teeb EPMÜ ettepaneku katkestada J. Pällil hetkel õpingud 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppes metsatööstuse erialal omal soovil ja jätkata õpinguid pärast vabanemist uue õppekava alusel ning taotleda varasemate õpingute arvestamist õppekava täitmiseks. Kui kaebuse esitaja ei esita vastavat taotlust rektori nimele
4. aprilliks 2005, kustutatakse J. Päll üliõpilaste nimekirjast ülikooli algatusel. Kaebuse esitaja J. Päll taotles esialgse õiguskaitse korras peatada tema eksmatrikuleerimine Eesti Põllumajandusülikoolist kuni kohtuotsuse tegemiseni. 11.
5. 2005 kohtumäärusega jäeti J. Pälli taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 03.05.2005 jättis Tartu Ringkonnakohus J. Pälli erikaebuse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise kohta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.
6. 2005 määruse muutmata. 04.04.2005 täpsustas J. Päll oma esialgset kaebust, leides, et EPMÜ 17.
7. 2005 kirja nr 6-11/1934 õigusvastasuse kindlakstegemine on oluline, kuna vaidlustatud EPMÜ toiminguga võib kaasneda 01.04.2005 J. Pälli eksmatrikuleerimine, tuues seaduslikuks põhjenduseks lepingu tingimuste mittetäitmise. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja Janek Päll taotleb teha kindlaks EPMÜ toimingu - Eesti Põllumajandusülikooli kiri 17.03.2005 nr. 6-11/193-4 – õigusvastasus ja kohustada EPMÜ-d tegema uus otsus. Janek Päll leiab, et vaidlustatud EPMÜ toiming on põhjendamata, tehtud tõendeid ebaõigesti hinnates ja kaalutlusvigadega. EPMÜ toiming rikub J. Pälli õigusi täiendavale õppepuhkusele. Vastavalt ülikooliseadusele peab EPMÜ võimaldama J. Pällile õpinguid enne 2002 a.
8. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007 a.
9. septembrini, sest J. Päll immatrikuleeriti enne 2002 a. 30 juunit. Seega lubades J. Pälli aastaks täiendavale õppepuhkusele, ei võta EPMÜ enesele kohustust, mida EPMÜ täita ei saa. J. Päll leiab, et on õppinud korraga kahes ülikoolis ja tal on võimalik ühe aastaga omandada kaks kursust. Kaebuse kohaselt õpib J. Päll Tartu Ülikoolis 3.kursusel keskkonnatehnoloogia erialal ja EPMÜ-s
10. kursusel metsatööstuse erialal. Kaebuses väidab J. Päll, et on juhtinud EPMÜ rektori tähelepanu asjaolule, et on nõus loobuma õpingutest Tartu Ülikoolis EPMÜ, kui perspektiivikama kasuks. Toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on kaebuse esitajale oluline, kuna EPMÜ toiminguga kaasneks J. Pälli eksmatrikuleerimine. Eksmatrikuleerimist peab J. Päll ebaseaduslikuks kuna tal puuduvad rahalised vahendid õppeteenustasu tasumiseks vangistuse tõttu, õppeteenustasu tasumist ei pea J. Päll otstarbekaks, sest ta ei saa reaalselt õppetööst osa võtta. Ülikooliseadus ja EPMÜ nõukogu õppekorralduseeskiri lubab erijuhtudel rohkem kui üks aasta akadeemilist puhkust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et EPMÜ peaks talle võimaldama akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel, vangistus on mõjunud J. Pälli tervisele kahjulikult kuna tal ei lubata osa võtta EPMÜ ja Tartu Ülikooli õppetööst. Akadeemilisel puhkusel olles säiliksid kaebuse esitajal kõik eksmatrikuleerimisega kaotatud õigused. Kaebuse esitaja ei ole nõus EPMÜ ettepanekuga õpingute edaspidiseks läbiviimiseks, kuna õppeteenustasu oli 2000 a. 12 500.- EEK, järgnevatel aastatel see on tõusnud ja ei ole võimalik prognoosida, milliseks see kujuneb 2006/2007 õppeaastal ja kaotab võimaluse bakalaureuse akadeemilise kraadi omandamiseks mida võimaldab 4+2 õppesüsteem. J. Päll leiab, et tema eksmatrikuleerimisega saavad kahjustatud kaebuse esitaja huvid ja seaduslikud õigused. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja EPMÜ palub J. Pälli kaebus jätta rahuldamata. 04.
11. 2005 esitatud kirjalikus seletuses leiab vastustaja, et Eesti Põllumajandusülikooli ja kaebaja vaheliste suhete puhul on tegemist tsiviilõiguslike ehk võlaõiguslike suhetega. Nimetatud suhete aluseks on kaebaja ja ülikooli vahel 21.
12. 2000 sõlmitud kestvusleping õppeteenuste osutamiseks - koolitustellimusleping nr
13. Kaebaja poolt vaidlustatud vastustaja 17.
14. 2005 kiri ei ole otsus avalik-õiguslikes suhetes, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, vaid on 2 selgitus seoses pooltevaheliste võlaõiguslike lepinguliste suhetega. Koolitustellimuslepingu p 4 kohaselt akadeemilisel puhkusel viibimise ajal üliõpilasel õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole, muudel juhtudel lepingu punkt 5.
15. kohaselt on ülikoolil õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada ehk üles öelda, kui üliõpilane on viivitanud õppeteenusasu maksmisega üle ühe kuu. Vastustaja on seisukohal, kuna üliõpilane J. Päll on viivitanud õppeteenustasu maksmisega ja ta ei ole akadeemilisel puhkusel, siis öeldakse leping ülikooli poolt üles. Üliõpilane J. Päll esitas 02.
16. 2003 avalduse rektorile palvega võimaldada talle akadeemilist puhkust majanduslikel põhjustel. Rektori käskkirjaga nr 107-OK 16.09.2003 lubati Janek Päll akadeemilisele puhkusele 15.09.2003-14.09.2004 majanduslikel põhjustel. EPMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor teatas 20.
17. 2005 kirjalikult Janek Pällile, et ei saa rahuldada tema avaldust, millega ta taotles teistkordselt akadeemilist puhkust. Üliõpilane esitas 07.
18. 2005 kaebuse EPMÜ rektorile sooviga võimaldada talle veel üks aasta akadeemilist puhkust. EPMÜ vastas J. Pälli kaebusele 28.
19. 2005 kirjaga nr 6-11/193-2 ja soovitas J. Pällil intensiivselt jätkata õpinguid ning täita lepinguga võetud kohustused või katkestada hetkel õpingud. Janek Päll peaks ülikooli lõpetama 2006 aastal. Arvestades üliõpilase edasijõudmist, 160 ainepunktist on ta sooritanud 84 ainepunkti, on suur tõenäosus, et üliõpilane ei suuda ühe aastaga füüsiliselt täita õppekava ülikooliseadusega sätestatud ajaks. Üliõpilane J. Päll esitas 08.
20. 2005 järjekordse kaebuse EPMÜ rektorile, milles väidab, et EPMÜ juhtkond alahindab tema võimeid ja ta jõuab pärast vabanemist lõpetada ülikooli õigel ajal. EPMÜ vastas Janek Pälli kaebusele 17.
21. 2005 kirjaga nr 6-11/193-4 toonitades, et õppetöö 4+2 õppesüsteemi metsatööstuse õppekaval toimub veel ainult 2005/2006 õppeaastal, mil õpetatakse kaugõppe õppeplaani kohaseid viienda õppeaasta õppeaineid. Varasemate õppeaastate õppeainete õpetamine on selleks ajaks lõppenud. Janek Pällile tehti järjekordne ettepanek katkestada õpingud 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppes metsatööstuse erialal omal soovil ja jätkata pärast vabanemist uue õppekava alusel ning taotleda varasemate õpingute arvestamist õppekava täitmiseks. Vastustaja on seisukohal, et esmane sisuline kiri akadeemilise puhkuse rahuldamata jätmise osas saadeti kaebajale 20.01.
22. Oma olemuselt on EPMÜ hilisemad, 28.
23. 2005 ja 17.
24. 2005, kirjad selgitava iseloomuga, need ei ole iseseisvad haldusaktid või otsused. Eeldusel, et EPMÜ kirjade näol on tegemist avali-õigusliku toiminguga, mida kaebaja soovib tühistada, tuleks ju taotleda 21.
25. 2005 kirja tühistamist, seda aga kaebaja ei ole taotlenud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Janek Päll on 17.03.2005 kirja kaudu vaidlustanud EPMÜ keeldumise anda talle teistkordselt akadeemilist puhkust. Akadeemilise puhkuse ehk õppepuhkuse andmist reguleerib Ülikooliseadus. Ülikooliseaduse § 42 lg 1 p 8 sätestab, et üliõpilasel on õigus saada kord igas kõrghariduseastmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. EPMÜ õppekorralduseeskirjapunktis 184 (kinnitatud EPMÜ nõukogu poolt 24.04.2003) on samuti sätestatud, et akadeemilist puhkust võimaldatakse igas õppeastmes üldjuhul kuni üheks 3 kalendriaastaks nominaalse õppeaja jooksul. Kuna akadeemilisele puhkusele lubamist reguleerib seadus, mitte ei tulene poolte vahel sõlmitud tsiviilõiguslikust lepingust, kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse. Akadeemilisele puhkusele lubamine või sellest keeldumine toimub avalik-õiguslikes suhtes ülikooli poolt avalikku võimu teostades. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebuse esitajale on EPMÜ keeldunud õppepuhkusele saamise juba 20.01.2005 kirjaga (tlk.8 pöördel). Nimetatud kirja J.Päll kohtus ei vaidlustanud. HKMS § 9 lg 2 kohaselt , kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest. Kuid 17.03.2005 vastusest nähtuvalt on EPMÜ sisuliselt menetlust uuendanud ning uuesti keeldunud õppepuhkuse andmisest, seega on tegemist eraldi otsustusega. Kohus on seisukohal, et EPMÜ on põhjendatult keeldunud J.Pällile täiendava õppepuhkuse võimaldamisest, kuna J.Päll on kasutanud ära seadusega võimaldatud õppepuhkuse aja. J.Pälli väited ja põhjendused, et talle tuli teiseks aastaks akadeemilist puhkust võimaldada tulenevalt tema tervislikust seisundist, ei ole põhjendatud. J.Päll ei olnud vastustajale esitanud sellist arstitõendit, milles oleks teavitanud, et ta ei suuda tervislikel põhjustel õppetööst osa võtta ning vajab seetõttu õppepuhkust. EPMÜ õppekorralduseeskirja punkt 188 kohaselt peab akadeemilise puhkuse taotlusele üliõpilane lisama raviasutuse poolt väljastatud tõendi, millel on arsti nimi, allkiri ning pitser. Sellist tõendit on võimalik taotleda ka vangla arstilt. Üliõpilase enda väited ei saa olla aluseks hindamaks, kas isik on tervislikel põhjustel võimeline õppetööst osa võtma või mitte. Sisuliselt on J.Pällil takistanud õppetööst osavõttu EPMÜ-s mitte tema tervislik seisund, vaid karistuse kandmine kinnises vanglas. Seetõttu on ta õppepuhkust üheks aastaks taotlenud ja samal põhjusel ka teistkordselt. Kuid Ülikooliseadus ei loe vangistuses olekut erandiks, mis võimaldaks lisana õppepuhkust saada. Sellest tulenevalt on vastustaja oma kirjades, seda ka vaidlustatud 17.03.2005 kirjas selgitanud ning põhjendatult keeldunud taotluse rahuldamisest. Nähtuvalt kaebaja poolt esitatud Tallinna Halduskohtu otsusest haldusasjas nr 3-1780/2004 on J.Päll leidnud, et õpingute jätkamist Tartus ei võimalda tal Murru Vangla kodukord, mitte tema tervislik seisund. Kaebaja on oma selgitustes tervisliku olukorra suhtes vasturääkiv, kuna kohtuistungil antud seletuse järgi on tema õppetulemused samaaegselt Tartu Ülikoolis õppides edukad ning ta on veendunud, et peale vanglast vabanemist on ta võimeline ühe aastaga lõpetama kaks kursust. Kui kaebaja suudab samaaegselt edukalt õppida ühes ülikoolis, siis ei saa olla usutav, et teises ülikoolis õppimist tervislik seisund ei võimalda. Vaidlustatud kirjas EPMÜ poolt tehtud ettepanekut katkestada õpingud 4+2 õppesüsteemi bakalaureuseõppes J.Päll vaidlustanud ei ole. Samas tuleb märkida, et ka selle ettepaneku vaidlustamiseks puudub alus, kuna ettepanek ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ega riku kellegi õigusi. Eda Muts Kohtunik 4 5