KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 06.veebruar 2006 Haldusasja number 3-03-67 Haldusasi OÜ * kaebus Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 13.05.2003 korralduse nr 4.3/1412 ja 01.10.2003 maksuotsuse nr 4.3/2905 õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tolliameti 14.07.2003 vaideotsuse nr 1.1-8/3937 ja 02.12.2003 vaideotsuse nr 1.1-8/6688 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.04.2004 otsus haldusasjas nr 3330/2004 Menetluse kohtus alus ringkonna - OÜ * ning Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ * Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta OÜ * ja Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.04.2004 otsus haldusasjas nr 3-330/04 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ * tollimaaklerina deklareeris 27.11.2000 kaubadeklaratsiooniga nr 1 331190 ja 01.12.2000 kaubadeklaratsiooniga nr 1 336865 impordiks kaupa kokku 331 162 kg, märkides deklaratsiooni lahtrisse 33 kaubakoodiks 3814 00 90 00, so “mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi ja lakimaterjalid“. Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur (tolliinspektuur) kohustas 13.05.2003 korraldusega nr 4.3/1412 OÜ * esitama taotluse kaubadeklaratsioonides nr 1 331190 ja 1 336865 muudatuste tegemiseks. Tolliinspektuur leidis, et viidatud deklaratsioonide alusel imporditud kaup kuulub klassifitseerimise üldreeglite 2.b, 3.a, 3.b ja 6 alusel klassifitseerimisele kaubapositsiooniga 3811 19 3-03-67 00 00 – „Antidetonatsioonilised segud, mitte pliiühendite baasil“. OÜ * oleks pidanud kauba vabasse ringlusse deklareerimisel maksma kütuseaktsiisi 1 455 776 kr ja käibemaksu 623 911 kr. OÜ * esitas korralduse nr 4.3/1412 peale vaide, mille Tolliamet jättis 14.07.2003 vaideotsusega nr 1.1-8/3937 rahuldamata. Tallinna Tolliinspektuur kohustas 01.10.2003 maksuotsusega nr 4.3/2905 OÜ * tasuma maksuvõla kokku 2 622 488 kr (kütuseaktsiis 1 455 776 kr + käibemaks 623 911 kr + intress 570 254 kr). Maksuotsuses leiti, et AS * klassifitseeris kaubadeklaratsioonidega nr 1 331190 ja 1 336865 kauba valesti kaubapositsiooniga 3814 00 90
- Kaup oleks tulnud klassifitseerida kaubakoodiga 3811 19 00
- Importtehingutega vabasse ringlusse deklareeritud kaubalt jäeti kütuseaktsiis ja käibemaks deklareerimata ja tasumata. OÜ * esitas maksuotsuse nr 4.3/2905 peale vaide, mille Tolliamet jättis 02.12.2003 vaideotsusega nr 1.1-8/6688 rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet tunnistas 31.03.2004 otsusega nr 81 kehtetuks 13.05.2003 korralduse nr 4.3/1412 ja 01.10.2003 maksuotsuse nr 4.3/2905 põhjusel, et kohtu poolt määratud ekspertiisi järeldused ei toeta tolli seisukohta kõnealuse kauba deklareerimisest EKN gruppi 38 kuuluvana. 12.08.2003 ja 02.01.2004 halduskohtule esitatud kaebustes (liidetud ühiseks menetlemiseks) palus OÜ * tühistada deklaratsioonide korrigeerimiseks antud korralduse, maksuotsuse ja vaideotsused. Seoses vaidlustatud korralduse ja maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega maksuhalduri enda poolt muutis kaebaja osaliselt esialgset taotlust ning palus tuvastada korralduse ja maksuotsuse õigusvastasuse ning vaideotsused tühistada. Asja läbivaatamise jätkamist põhjendas kaebaja talle õigusvastaste haldusaktidega tekitatud kahjuga ja võimaliku kahjunõudega vastustaja vastu. Kaebaja põhjendused: Kaubadeklaratsioonide korrigeerimiseks antud korraldus nr 4.3/1412 ja 14.07.2003 vaideotsus nr 1.1-8/3937 on motiveerimata. Haldusaktides puud uvad põhjendused, miks oli kaup tolli arvates valesti deklareeritud. Lähtudes tolliseadustiku § 23 lg-st 3 ja rahandusministri 04.08.1995 määruse nr 108 punktist 6 pöördus kaebaja kõnealuse imporditava kauba klassifitseerimiseks vastavat tegevuslitsentsi omava ekspertiisifirma AS SGS Estonia poole. 21.11.2000 koostas AS SGS Estonia vastavusotsuse nr H 1 0273.2/1, millega määras kaubale EKN kaubakoodi 3814 00 90 00 ning nimetatud vastavusotsuse alusel deklareeriski kaebaja kauba EKN kaubakoodiga 3814 00 90
- Vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses ei ole põhjendatud, miks tuli kaup deklareerida tolli, mitte aga AS SGS Estonia poolt määratud kaubakoodiga. Isegi kui nõustuda tolliga selles, et imporditud aine oleks tulnud klassifitseerida kaubakoodi 3811 19 00 00 järgi, ei saa eksperdi võimalik eksimus kaubakoodi määramisel tuua kaebajale, kes tegutses heas usus ja vastavuses seaduse nõuetega, kaasa negatiivset tagajärge maksukoormuse suurendamise näol. Maksuotsus nr 4.3/2905 ja vaideotsus nr 1.1-8/6688 on samuti õigusvastased. Maksuotsus on tehtud samade kaubadeklaratsioonide põhjal, mille õigsuse osas ei olnud kohus veel lahendit teinud. Ka need haldusaktid on motiveerimata. Maksuotsuses on lahti kirjutatud klassifitseerimisreeglite sisu ning neile reeglitele on viidatud ka vaideotsuses. Vaidlus käib aga mitte EKN-i klassifitseerimisreeglite sisu üle, vaid deklareeritud kauba omaduste ja neist lähtudes kauba EKN konkreetse rubriigi alla kuulumise üle. Neile vaidluse küsimustele maksu- ja vaideotsus vastuseid ei anna. Imporditud aine deklareerimisel kaubakoodi 38114 00 90 00 järgi tugines kaebaja AS SGS Estonia vastavusotsusele nr H 1 0273.2/
- Eksperdile oli riigi poolt väljastatud tegevuslitsents „Kaupade klassifitseerimine ja kaubakoguste mõõtmine tollivormistusel“ ning eksperdi väärarvamusest tingitud kaebaja eksimus ei saa tuua talle kaasa negatiivseid tagajärgi. Rahandusministri 04.08.1995 määrus nr 108, millest kaebaja oma tegevuses lähtus, kehtis kuni selle 2
(6)3-03-67 kehtetuks tunnistamiseni 28.02.
- Vaideotsuses märgitu, et kõnealune määrus kaotas õigusliku jõu 19.01.1998 selle andmise aluseks olnud 15.09.1993 vastu võetud tolliseaduse kehtetuks tunnistamisel ja uue tolliseaduse (vastu võetud 17.12.1997) jõustumisel, ei ole lihtne ja üheselt lahendatav õiguslik probleem. Õigustatud ei ole täitevvõimu nõue, et eraõiguslik isik peab oma igapäevases majandustegevuses olema valmis ja võimeline läbi viima kehtiva õiguse õigusteoreetilist analüüsi akadeemilisel tasemel eesmärgiga välja selgitada, millised täitevvõimu pädeva organi poolt kehtestatud ning kehtetuks tunnistamata õigusaktid kehtivad üksnes formaalselt, kuid tegelikult rakendamisele ei kuulu delegatsiooninormi äralangemise või muu sarnase õigusliku defekti tõttu. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet leidis, et vaidlustatud haldusaktid on piisavalt motiveeritud ning kaebaja väide, et korraldus, maksuotsus ja vaideotsused on õigusvastased nende motiveerimatuse tõttu, on põhjendamatu. Kaebuse esitaja tollimaaklerina on kohustatud teadma EKN-s sisalduvaid kaupade klassifitseerimise üldreegleid. Kaebaja viidatud rahandusministri 04.08.1995 määrus nr 108 oli kehtestatud 01.11.1993 jõustunud tolliseaduse § 21 lg 5, mis nägi ette, et tollil on õigus tollikontrolli läbiviimiseks kaasata teisi ametiisikuid ja eksperte, rakendamiseks. Viidatud säte ei ole käsitletav ei üld- ega erivolitusnormina rahandusministri määruse kehtestamiseks seaduse rakendamise eesmärgil. Isegi kui tolliseaduse § 21 lg 5 käsitleda erivolitusnormina, muutus see kehtetuks uue tolliseaduse jõustumisega 19.01.
- Uue tolliseadusega sätestati ka normid kauba klassifitseerimise kohta, millest kauba deklareerimisel tuli juhinduda. Maksuhaldur, leides vaidlustatud haldusaktides, et imporditud kaup tulnuks deklareerida kaubapositsiooniga 3811 19 00 00, s.o „antidetonatsioonilised segud, mitte pliiühendite baasil“, tugines oma seisukoha kujundamisel Tallinna Tehnikaülikooli Keemia Instituudi 12.12.2000 kirjale nr 6/173 ja sama asutuse 25.04.2003 ekspertarvamusele nr YK 5/
- Halduskohtu poolt määratud ekspert asus aga seisukohale, et analüüsitud toode on tavapärane orgaaniliste lahustite segu, mitte antidetonatsiooniline preparaat (segu). Seetõttu ei pidanud vastustaja edasist kohtuvaidlust enam perspektiivikaks ja tunnistas 31.03.2004 otsusega nr 81 vaidlustatud korralduse ja maksuotsuse kehtetuks. Tallinna Halduskohus rahuldas kaebuse, tunnistas õigusvastaseks Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 13.05.2003 korralduse nr 4.3/1412 ja 01.10.2003 maksuotsuse nr 4.3/2905 ning tühistas Tolliameti 14.07.2003 vaid eotsuse nr 1.1-8/3937 ja 02.12.2003 vaideotsuse nr 1.1-8/
- Kohtuotsusega mõisteti Maksu- ja Tolliametilt kaebaja kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulud summas 53 158 kr, sealhulgas 30 000 õigusabikulu, 5 010 kr riigilõivu ja 18 148 kr ekspertiisitasu katteks. Kohtuotsuse põhjendused: Kuigi vastustaja tunnistas vaidlustatud korralduse ja maksuotsuse kehtetuks, ei nõustunud kaebaja menetluse lõpetamisega, vaid taotles korralduse ja maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamist ja jäi vaideotsuste tühistamise nõude juurde. Käesoleva asja raames kahjunõuet esitatud ei ole, kuid tuvastamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud, sest ei ole välistatud põhjusliku seose, mille konkreetsem hindamine toimub kahjunõude läbivaatamise käigus, olemasolu kaebaja majand ustegevusele väidetavalt põhjustatud kahju ja vaidlustatud haldusaktide vahel. Maksu- ja Tolliamet on aktsepteerinud kohtuliku ekspertiisi tulemusena selgitatud asjaolusid, mis puudutasid kaebaja poolt kaubadeklaratsioonidega deklareeritud aine keemilist koostist. Ekspertiisiakti kohaselt on eksperdi poolt analüüsitud toode tavapärane orgaaniliste lahustite segu, mitte antidetonatsiooniline preparaat. See eksperdi järeldus, samuti teised ekspertiisi seisukohad ei toeta vaidlustatud korralduses, maksuotsuses ja vaideotsustes toodud maksuhalduri seisukohta, mille kohaselt kuulub kaebaja imporditud aine (kaup) deklareerimisele kaubapositsiooniga 3811 19 00
- Eeltoodu alusel on vaidlustatud haldusaktid sisuliselt ebaõiged, sest maksuhaldur on eksinud EKN kohaldamisel. Kaebajat on alusetult ja õigusvastaselt kohustatud korrigeerima kaubadeklaratsioone ning tasuma kütuseaktsiisi 1 455 776 kr, käibemaksu 623 911 kr ja intressi tasumata summadelt. 3
(6)3-03-67 Samal põhjusel on õigusvastased ka vaideotsused, sest nendega jäeti jõusse sisuliselt ebaõiged haldusaktid. Kuigi kaebaja õigusi rikuvad eelkõige esmased haldusaktid, so korraldus ja maksuotsus, ei saa pidada põhjendamatuks kaebaja taotlust vaideotsuste tühistamiseks. HMS § 54 kohaselt on õiguspärane haldusakt, mis vastab nii menetlus-, vormi- kui ka sisunõuetele. Menetlus- ja vorminõuete eesmärk on eelkõige tagada materiaalõiguse õige kohaldamine ehk sisuliselt õige haldusakti andmine. Kui haldusakt ei ole sisuliselt õige, siis ei saa rääkida ka motiveeritud otsusest. Käesoleval juhul on tegemist sisuliselt ebaõigete haldusaktidega, mistõttu puudub vajadus hinnata eraldi vaidlustatud haldusaktide motiveeritust. Õige on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt kaotas rahandusministri 04.08.1995 määrus nr 108 (kohtuotsuses on ekslikult märgitud määrus nr 18) õigusliku jõu määruse aluseks olnud vana tolliseaduse kehtetuks tunnistamisel ja uue tolliseaduse jõustumisel 19.01.1998, kuivõrd volitusnormi sisaldava seaduse kehtetuks tunnistamisel kaotab oma toime ka selle rakendamiseks antud määrus, kui volitusnormi kehtetuks tunnistav seadus või uue seaduse rakendamissätted ei näe ette teisiti. Seega alates uue tolliseaduse jõustumisest ei saanud kaebaja oma tegevuses enam määrusest nr 108 juhinduda, kuigi määruse tunnistas rahandus minister kehtetuks alles 28.02.
- 19.01.1998 jõustunud tolliseaduse § 23 lg 1 sätestas, et deklarant on kohustatud tollideklaratsioonis kauba klassifitseerima EKN-i, käesoleva seaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride kohaselt. Vastavalt TS § 23 lõikele 3 määratakse kaubapositsioon kauba klassifitseerimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nomenklatuuride kohaselt vastavalt EKN klassifitseerimisreeglitele. Kaebaja oli deklarandiks ja tollimaakleriks TS § 1 p 1 ja p 22 tähenduses, seega on asjakohane tolli viide TS § 15 lg- le 3, mis sätestab deklarandi vastutuse. Kaebaja poolt õigusabikulude summas 33 276 kr kandmine on tõendatud (04.08.2003 õigusabileping, 26.03.2004 arve nr 50, 05.04.2004 maksekorraldus nr 22), kuid need on põhjendamatult suured ja tuleb vähendada HKMS § 87 lg 2 alusel. Kaebaja esitas halduskohtule kaebused nelja valdavas osas oma sisult kattuvate haldusaktide peale. Kaebajal on sama lepinguline esindaja ning kaebuste motiivid on analoogsed. Korralduse ja maksuotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud olid samad. Arvestades eeltoodut, asja mahtu ja vaidlusaluste küsimuste keerukust on õigusabikulude mõistlik ja põhjendatud suurus 30 000 kr. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses paluti muuta halduskohtu otsust kohtukulude jaotust puudutavas osas ning vähendada kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikulude suurust. MTA apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis kohus tähelepanuta, et kaebaja vaidlustas korralduse ja maksuotsuse kõigepealt vaidemenetluses. Vaiete ja kaebuste vormi ja sisu sarnasuse tõttu on põhjust eeldada, et õigusabi osutas vaide- ja kohtumenetluses üks ja sama esindaja. Seega toimus esindaja poolt asjaolude läbimõtlemine, õiguslike järelduste tegemine ja menetlusdokumentide koostamine osaliselt juba vaidemenetluses. Kohtumenetluse teine pool on kohustatud hüvitama üksnes kohtu-, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulud. OÜ * apellatsioonkaebuses paluti muuta halduskohtu otsuse põhjendusi osas, milles kohus nõustus maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja ei saanud kauba klassifitseerimisel tugineda vana tolliseaduse alusel kehtestatud rahandusministri 04.08.1995 määrusele nr
- Kaebaja põhjendas oma kaebustes, et lähtus kaubadeklaratsioonides EKN rubriigi valikul AS SGS Estonia 21.11.2000 vastavusotsusest nr H 1 0273.2/
- AS-le SGS Estonia oli riigi poolt väljastatud tegevuslitsents „Kaupade klassifitseerimine ja kaubakoguste mõõtmine tollivormistusel“. Rahandusministri 04.08.1995 määruse nr 108 p 6 kohustas tolliametit võtma kauba tollivormistamisel ja impordimaksude määramisel aluseks vastavat tegevuslitsentsi omava ekspertfirma akti kütuse klassifitseerimise ja koguse mõõtmise kohta. See määrus tühistati alles 28.02.
- Kaebaja toimis heas usus, pöördudes deklareeritavale ainele EKN kaubakoodi määramiseks kehtivat riiklikku tegevuslitsentsi omava eksperdi poole. Volitusnormi ja inter legem antud määrus te kehtivuse 4
(6)3-03-67 lõppemine või jätkumine pärast volitusnormi äralangemist ei ole lihtne ja üheselt lahendatav õiguslik probleem. Õigusriigis on õigustatud isiku ootus, et formaalsete tunnuste järgi kehtiv õigusakt kuulub rakendamisele ning et sellest õigusaktist heauskselt oma tegevuses juhindunud isiku jaoks ei saabu selle tõttu negatiivseid tagajärgi näiteks maksukoormuse tagantjärele suurendamise näol. Maksu- ja Tolliamet vaidles OÜ * apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei selgu apellatsioonkaebusest, millist konkreetset muudatust esimese astme kohtu otsuses apellant taotleb ja milliseid negatiivseid tagajärgi peab apellant silmas olukorras, kus tollideklaratsioonide korrigeerimiseks ning tasumisele kuuluva summa määramiseks antud haldusaktid on maksuhalduri poolt kehtetuks ja halduskohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud. Halduskohtu järeldus õigus tloova akti kehtivuse osas on kooskõlas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ning tunnustatud õigusteadlaste poolt väljendatud seisukohtadega. Deklarant oma töötajate kaudu oli kohustatud teadma EKN-s sisalduvaid kaupade klassifitseerimise üldreegleid. Kõnealuse kauba deklareerimise ajal kehtis rahandusministri 28.06.1999 määrusega nr 48 kinnitatud „Tollimaakleri tegevusloa väljaandmise tingimused ja kord ning tegevuse eeskiri“. Deklarantide registrisse kantud ja garantiitolliasutuse poolt väljastatud vastavat tunnistust omavad füüsilised isikud pidid tundma tolliformaalsuste läbiviimise ajal kehtinud tollieeskirju, so uut tolliseadust ja selle rakendusakte. OÜ * palus kirjalikus vastuses jätta MTA apellatsioonkaebuse rahuldama. Vastuväidete kohaselt ei vasta tegelikkusele MTA oletus, et kaebajale osutas õigusabi vaide- ja kohtumenetluses üks ja sama lepinguline esindaja. OÜ * sõlmis õigusabilepingu OÜ- ga Ipso Jure pärast esimese vaideotsuse kättesaamist. Kaebaja lepinguline esindaja kasutas oma kolleegi poolt koostatud vaide teksti, mistõttu on loomulik, et kaebus ja vaie on sarnased vormistamise osas ning osaliselt kattuvad ka teksti osas. See aga ei vähendanud kaebaja lepingulise esindaja, kes pidi tutvuma ulatusliku materjaliga ning tegelema iseseisvalt probleemi õigusliku analüüsiga, tööd kohtumenetluses. Vaidlusalused küsimused olid küllaltki keerulised ning nõudsid muuhulgas ka keemia ja ainete klassifitseerimise alasse süvenemist. Halduskohus arvestas kõiki asjaolusid ja vähendas juba õigusabikulude suurust. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et maksuvaidlus jõudis kohtusse põhjusel, et kohtueelses menetluses ei täitnud maksuhaldur oma kohustusi nõuetekohaselt. Peale selle on ebaõige maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt ei kuulu maksumaksja poolt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud arvesse võtmisele kohtumenetluse kuluna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 34 lõike 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud osas on halduskohtu otsus õige ning apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole põhjust. Õige on apellandi MTA väide, et haldusmenetluses õigusabile tehtud kulutusi ei saa käsitleda kohtuasja läbivaatamise kuluna. OÜ * vastupidine seisukoht on ekslik ega tugine seadusele. Ringkonnakohus ei jaga aga apellandi MTA seisukohta, et halduskohtu otsusega OÜ * kasuks välja mõistetud õigusabikulu on põhjendamatult suur. HKMS § 87 lg 2 alusel õigusabikulude vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski konkreetsetest asjaoludest. Seega otsustus õigusabikulude suuruse põhjendatuse kohta tuleb teha igas kohtuasjas vastavalt konkreetse vaidluse asjaoludele. Käesolevas asjas ei ole vaieldav asjaolu, et õigusvastaste haldusaktide tõttu on OÜ * kandnud kohtumenetluses kulutus i õigusabiteenuse ostmise näol. Halduskohus on arvestanud käesoleva vaidluse asjaolusid, asja keerukust ja mahtu ning põhjendatult leidnud, et õigusabikulu 30 000 kr on kohane ja vastab kaebaja esindaja poolt tehtud tööle. Haldusasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid MTA kahtlusi selle kohta, et kaebaja taotletud õigusabikulu on osaliselt seotud õigusabi osutamisega haldusmenetluses. Vaie Tallinna 5
(6)3-03-67 Tolliinspektuuri 13.05.2003 korralduse peale esitati 16.06.2003 ja vaideotsus tehti 14.07.2003. Kohtumenetluses esindas kaebajat OÜ Ipso Jure jurist J. M. ning õigusabileping õigusbürooga sõlmiti 04.08.2003, s.o. pärast nimetatud haldusaktide andmist. Haldusaktide vaidlustamise motiivide osaline kattumine vaide ja kaebuse osas näitab küll vaide teksti kasutamist kaebuse koostamisel, kuid ei tähenda iseenesest, et vaide- ja kohtumenetluses osutas kaebajale õigusabi sama esindaja ning et õigusbüroo poolt 26.03.2004 kaebajale esitatud arvel kirjeldatud teenused ei ole seotud täies ulatuses käesolevaga kohtuasjaga. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata MTA apellatsioonkaebus. OÜ * apellatsioonkaebuse väited ei anna samuti kohtuotsuse muutmiseks alust. Kaebaja poolt kõnealuse kauba deklareerimise ajal novembris-detsembris 2000 kehtis tolliseadus (TS2 ) 19.01.1998 jõustunud redaktsioonis, mille §- ga 23 sätestati kauba klassifitseerimise õiguslik regulatsioon, mis vanas tolliseaduses (TS 1 , kehtis ajavahemikul 01.11.1993-19.01.1998) puudus. Halduskohus järeldas õigesti, et rahandusministri 04.08.1995 määrus nr 108 kaotas õigusliku jõu selle määruse andmise aluseks olnud vana TS1 kehtetuks tunnistamisel ja uue TS2 jõustumisel, kuivõrd eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on see ette nähtud. Rahandusministri 28.06.1999 määrusega nr 48 kinnitatud „Tollimaakleri tegevusloa väljaandmise tingimused ja kord ning tegevuse eeskirja“ punktide 8 ja 9 kohaselt toimub maakleri tegevus tema vastutusel tema poolt volitatud, infosüsteemi elektroonsesse deklarantide registrisse kantud ja garantiitolliasutuse poolt väljastatud vastavat tunnistust (mis väljastatakse pärast vastava eksami sooritamist) omavate füüsiliste isikute, kes peavad tundma tollieeskirju ja tollivormistuse läbiviimist, kaudu. Seega kaebaja deklarandi ja tollimaaklerina TS2 § 1 punktide 1 ja 22 tähenduses oli kohustatud tundma TS 2 ja selle rakendusakte ning neist oma majandustegevuses juhinduma. TS2 § 23 lõigete 2 ja 4 alusel Vabariigi Valitsuse 19.01.1999 määrusega nr 20 kinnitatud „Eesti kaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride haldamise ja pidamise korra“ p 1 kohaselt klassifitseerib deklarant kauba tollideklaratsioonis Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN) ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride alusel. Eeltoodu alusel on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt tuli kaebajal novembris-detsembris 2000 tolliformaalsuste läbiviimise ajal juhinduda mitte rahandusministri 1995 määrusest nr 108, vaid kehtivast tolliseadusest ja selle rakendamiseks antud õigusaktidest, mis ei näinud kaubapositsiooni määramise korral ette juhindumist klassifitseerimisreeglite asemel vastavat tegevuslitsentsi omava eksperdi aktist kütuse klassifitseerimise ja koguse mõõtmise kohta. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 6
(6)