3-05-822/3

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-05-822 (endine nr 3-435/05) Otsuse kuupäev 24.jaanuar 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXXXX XXXXX kaebus Põlva maavanema vastu maa erastamistoimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja maa erastamislepingu sõlmimiseks kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 16.

1. 2005,10.
2. 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXXXX XXXXX, Vastustaja Põlva maavanema esindaja Laine Kool, Kaasatud isiku Värska Vallavalitsuse esindaja Valeria Litvinenko, Kaasatud isiku Põlvamaa Keskkonnateenistuse esindaja Aita Neemre. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Värska Vallavolikogu 24.12.2002 otsusega nr 38 kinnitati XXXXX XXXXX Värska vallas asuvate vabade maatükkida Uibo I ja Uibo II osas erastajate nimekirja. Põlva maavanem esitas 26.04.2004 Värska Vallavolikogule ettepaneku kustutada Värska valla ,,Vabade metsamaade erastajate nimekirjast", mis on kinnitatud Värska Vallavolikogu 24.12.2002 otsusega nr.38, maatükk nr.31’ (katastritunnus 93401:005:0006; suurus 1,43 ha asukoht Värska vald Lutepää küla, nimetus Uibo l I) ja maatükk nr 31" (katastritunnus 93401:005:0007; suurus 3,73 ha, asukoht Värska vald Lutepää küla, nimetus Uibo l II) kui seadusega mitte kooskõlas olevad. Ettepaneku tegemisel on aluseks võetud MRS § 20 lg 12, „Maareformi seaduse“ § 231 ja 23 2 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise korra“ § 15 ning Keskkonnaministeeriumi ja Põlvamaa keskkonnateenistuse seisukohad. Värska Vallavolikogu otsustas 27.04.2004 istungil, et volikogul puudub seaduslik alus Uibo I ja Uibo II vabade erastatavate maade nimekirjast kustutamiseks.
3. juuli
4. a kirjaga nr 6.3-5/298 on Keskkonnaministeerium Värska Vallavalitsusele maareformi seaduse § 31 1g 1 p 8 alusel esitanud taotluse katastriüksuste Uibo 1 I ja Uibo 1 II jätmiseks riigi omandisse. 18.07.
5. a kirjaga nr 5.5-1/686-1 on Värska Vallavalitsus nõustunud taotletud maa riigi omandisse jätmisega. 28.
6. 2005 esitas XXXXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põlva Maavalitsuse maa tegevuse erastamistoimingute takistamisel õigusvastaseks tunnistamist ja Põlva Maavalitsuse kohustamist erastamislepingu sõlmimiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja XXXXX XXXXX palub tunnistada õigusvastaseks Põlva Maavalitsuse tegevuse, sealhulgas 26.04.2004 esitatud ettepaneku, erastamistoimingute takistamisel, ja kohustada Põlva Maavalitsust sõlmima kaebajaga erastamislepingud Uibo 1 I ja Uibo 1 II maaüksuste müümiseks. Kaebaja märgib, et ta on senini vaidlusaluste maatükkide erastamise õigustatud subjekt, ta on teinud erastamiseks vajalikke toiminguid ja sõlminud 01.12.2003 Põlvamaa Keskkonnateenistusega kaitsekohustuse teatise. Õiguspärasest ootusest lähtuvalt on ta esitanud järelepärimisi maa erastamistoimingute takistamise põhjendatuse kohta, kuid maa erastamist ei ole käesoleva ajani võimaldatud ega ka erastamisõigust tühistatud. Arvestades kaebajale väljastatud Uibo l I ja Uibo l II kaitsekohustuse teatises kirjeldatud tegevuspiiranguid, ei ole kehtestatud olulisi piiranguid, mis erineksid tavapärasest loodussäästlikust majanduskorraldusest metsamaa kasutamisel. Kaebaja leiab, et seega puudub sisuline põhjendus erastamise keelamiseks. Värska Vallavalitsusega peetud kirjavahetusest vaidlusaluse maa erastamisele kuuluvuse küsimuses jääb kaebajale arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel takistati maa erastamist kuni 10.05.2004, kuna selle kuupäevani kehtinud MRS ja KLOS ei piiranud püsielupaikade maa erastamist, ometigi tehti just sellel perioodil Värska Vallavolikogule ettepanek kustutada erastamisnimekirjast vaidlusalused maatükid. Keskkonnateenistuse ja -ministeeriumi seisukohad maa erastamise mittelubamiseks ei tugine samuti kaitsealastele piirangutele vaid sellele, et maatükid külgnevad riigimaaga ning erastatud ja tagastatud maadel ei ole metsise elupaikades inventuuri andmetel isaslindude arv suurenenud. Keskkonnaministeeriumi põhjendustes tuginetakse kaitsealuste maade erastamiskeelu põhistamisel lisaks kaitsereþiimist tingitud majandustegevuse piirangutele võimalikule riigile tulevikus tekkida võivale kohustusele vahetada või võõrandada kaitsealused maad omaniku nõudel. Samas Keskkonnaministeerium välistab viimase - kui erastamise ajal erastaja on teadlik kaitsekohustusest ja nõustub sellega, ei teki riigil hiljem kohustust kaitsealuse maa ostmiseks või vahetamiseks. Kaebaja märgib, et ta tugineb oma kaebuses MRS § 20 lg 12 ja § 23 2 sätetele (redaktsioon kuni 10.05.2004) ja Värska Vallavolikogu 24.12.2002 otsusega nr 38 kinnitatud vabade metsamaade erastajate nimekirjale. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Põlva Maavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 2
7. Värska Vallavalitsus ei lähtunud vabade metsamaade väljaselgitamisel seadusest, jättes välja selgitamata maa erastamist välistavad asjaolud. Nimelt toimus Värska vallas vabade metsamaade teine väljapanek 2002 aasta I kvartalis, avalduste esitamise tähtaeg oli
8. märts
9. Välja olid pandud ka maatükid nr 31 'ja 31 ", milledele esimesel väljapanekul
10. aastal ei olnud esitatud avaldusi. Värska Vallavolikogu otsusega nr 38 24.12.
11. a kinnitati maatükkide 31' (katastritunnus 93401 :005 :0006) nimetusega Uibo 1 I ja 31" (katastritunnus 93401 :005 :0007) Uibo 1 II erastamise õigust omavaks isikuks XXXXX XXXXX. Katastrimõõdistamine teostati
12. aastal kõikidele Värska vallas välja selgitatud vabadele maatükkidele Maa-ameti poolt väljakuulutatud riigihanke võitja AS KOBRAS poolt. Uibo 1 I ja Uibo 1 II katastriüksuse plaanidel on kitsendusena märgitud liigikaitseala kogu pindala ulatuses. Värska Vallavalitsus ei oleks tohtinud nimetatud maatükke vaba metsamaa erastamiseks välja panna, kuna oli teada, et nimetatud maatükid asuvad liigi kaitsealas lähtudes 2002 a. detsembris kehtinud MRS § 20 lg 1 2 ja Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 2 lg 1 ja lg
14. Kuna Värska Vallavalitsuse poolt erastamiseks esitatud Uibo 1 I ja Uibo 1 II maatükid asusid liigikaitsealas, pöördus maavanem oma 13.12.
15. a kirjaga nr 3.2-5/1898 Keskkonnaministeeriumi poole saamaks seisukohta maa erastamise võimalikkusest. Oma vastuses 16.12.
16. a nr 37-3-1/1830 annab Keskkonnaministeerium erastamiseks eitava seisukoha, kuna nimetatud maaüksused asuvad II kategooria kaitsealuse liigi metsiste elupaigas, kus on majandustegevus lubatud piirangutega. Kuna maaüksused piirnevad vahetult riigimetsaga ja ühtlasi Mustoja maastikukaitsealaga, peab Keskkonnaministeerium otstarbekaks jätta nimetatud maaüksused riigi omandisse.
17. 11.02.
18. a kirjaga nr 3.2-5/486 on teavitatud XXXXX XXXXXe ja Värska Vallavalitsust asjaolust, et XXXXX XXXXXel ei ole võimalik vaba metsamaad, katastritunnustega 93401 :005:0006 ja 93401 :005:0007, erastada. XXXXX XXXXX ei ole teinud kulutusi erastamiseks, sest nimetatud katastriüksuste moodustamine on tasutud töö täitjale Maa-ameti poolt ja kasvava metsa hindamine Põlva Maavalitsuse poolt.
19. Kohtuistungil jäi vastustaja kirjaliku seisukoha juurde. Vastustaja selgitas, et vallavalitsus ei oleks vaidlustatavaid maatükke pidanud erastamisele panema, kui Maavanem avastas vallavalitsuse vea siis kohe reageeris ja erastamistoimingut lõpuni ei viidud. Tegemist on kaitsealuse maaga ja erastamise läbiviimiseks on looduskaitse nõusolekut vaja, looduskaitse nõusolekut käesolevas asjas ei andnud. PÕLVAMAA KESKONNTEENISTUSE ARVAMUS Värska vallas asuvad maatükid Uibo l I ja Uibo l II paiknevad käesoleval hetkel looduskaitsealuse liigi metsis püsielupaigas ja piirnevad vahetult Mustoja maastikukaitsealaga. Erastamistoimingute tegemise ajal kehtinud Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 2 lõike l kohaselt käsitletakse kaitsealused liike kaitstava loodusobjektina. Metsis on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 määruse nr 245 "II kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe kaitse alla võtmine " § 3 lg 2 p 19 kohaselt. Metsis on II kategooria kaitsealuse liigina kaitse alla võetud ka Vabariigi Valitsuse 15.12.1994 määruse nr 462 "Loodusobjekti kaitse alla võtmise korra ning II kategooria kaitsealuste taime-, seene-ja loomaliikide ning kivististe nimekirjade kinnitamine" kohaselt. Maareformi seaduse § 20 lõike l2 kohaselt ei kuulu muu hulgas 3 erastamisele ka "kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa", millena käsitletakse ka II kategooria liikide püsielupaiku. Erastamistoimingute tegemise ajal asusid Värska vallas paiknevad maatükid Uibo l I ja Uibo l II keskkonnaministri 07.12.2001 käskkirjaga nr 799 kinnitatud ,,Metsise kaitsekorralduskavas" hõlmatud aladel. Kõike eeltoodut arvestades ei pidanud Keskkonnateenistus otstarbekaks lubada erastada kõnesolevad Uibo l I ja Uibo l II maaüksusi. Maaomanikule oleks see kaasa toonud majandustegevuse piiranguid uuendusraiete osas, samuti ehitustegevuse osas, ja ajalise piirangu tööde teostamisel. Vabariigi Valitsuse 13.jaanuari 2005.a. määruse nr. l ,,Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine" § 2 lõige 7 punktis 4 on nimetatud Orelluuska püsielupaik Värska vallas. Püsielupaiga lõuna-idaosas paiknevad kõnesolevad Uibo l I ja Uibo l II maaüksused, piirnedes ühtlasi Mustoja maastikukaitsealaga selle põhjapiiril. Püsielupaik oma paiknemises ja suuruses määrati 2002.a. Põlvamaa keskkonnateenistuse poolt, tellitud ja metsiseekspert Ene Viht'i poolt teostatud ,,Põlva-maakonna arvelolevate metsise mänguasurkondade püsielupaikade inventuur" alusel. Selles paigas oli muuhulgas fikseeritud mängupaik ka varasemas, Eesti metsainstituudi poolt 1990-1994.a. teostatud lepingulises uurimistöös ,,Metsise mänguasurkondade säilitamiseks vajalikud elupaikade kaitsealad Põlva maakonnas". Inventuuride alusel kanti metsise elupaigad riiklikusse looduskaitseregistrisse EELIS. Nimetatud register ja 2001.a. keskkonnaministri poolt kinnitatud metsise kaitsekorralduskava olid aluseks metsise elupaikade kaitseks enne 2004.a. uue looduskaitseseaduse kehtestamist, mis võimaldas metsisele püsielupaikade kaitse alla võtmise. VÄRSKA VALLAVALITSUSE ARVAMUS Värska Vallavolikogu oma 24.12.2002 aasta otsusega nr 38 kinnitas vaba põllumajandus-ja metsamaade erastajate nimekirja. Vabade metsamaade nimekirja koostamine toimus vastavalt maareformi seaduse § 232 nõuetele. Erastajate ja erastatavate maaüksuste nimekiri oli saadetud Põlva Maavalitsusse ning avalikustatud vastavalt seadusandlusele. Põlva Maavalitsus ei vaidlustanud Värska Vallavolikogu otsuseid, käskis vaid erastajate nimekirjad seadusega vastavusse viia (täpsustada erastajate nimekirjad). Värska Vallavalitus märgib, et XXXXX XXXXX on endiselt Uibo1-I ja Uibo 1-II erastamise subjekt, kuna vastupidist otsustust selle kohta ei ole. Seadus ei keela XXXXX XXXXXile erastada maatükid Uibo 1 I ja Uibo 1 II, sest taoliste maade osas tehakse ainult kitsendusi tegevuse osas. Antud juhul on tegemist seaduse subjektiivse tõlgendamisega. Tegemist on mittekaitsealaga kuni 10.
20. 2004 kehtinud loodusobjektide kaitse seaduse järgi ja volikogu ei olnud seaduslikku põhistust, mille alusel need maatükid erastatavate maade nimekirjast kustutada. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja eesmärgiks on erastada Värska vallas asuvad Uibo 1 II ja Uibo 1 II maatükid, millede osas on ta Värska Vallavolikogu 24.12.2002 otsusega kantud vabade metsamaade erastajate nimekirja. Põlva Maavalitsus on keeldunud nimetatud maatükke kaebajale erastama, kuna nimetatud maatükid asuvad metsise püsielupaigas. 4 Kuigi kaebaja on vastustajaks märkinud Põlva Maavalitsuse, loeb kohus vastustajaks Põlva maavanema, kui maareformi seadusest tuleneva maa erastamise korraldaja. 16.07.2002 kuni 09.05.2004 kehtinud MRS § 20 lg 12 sätestas, et erastamisele ei kuulu kaitstavate loodusobjektide seaduses (KLOS) sätestatud loodusreservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitsereþiimi, lubada kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni käesoleva seaduse § 221 1.-22.lõikes, § 231 5.lõikes või § 232 5.lõikes sätestatud ulatuses. Kaitstavate loodusobjektide seaduse (kehtis kuni 09.05.2004) § 2 selgitas, et kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Kaitsealune liik KLOS § 2 lg 4 kohaselt on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- loomaliik või selle taksonoomiline üksus, mis on võetud looduskaitse alla. Kaitsealused liigid jaotati kaitsekorra ranguse ja eripära järgi I, II ja III kategooriaase. KLOS § 5 lg 2 kohaselt võtab looduskaitseala, maastikukaitseala, programmiala ning II kategooria kaitseala liigi ja kivistise kaitse alla Vabariigi Valitsus. Metsis on II kategooria kaitsealuse liigina kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 määruse nr 245 § 3 lg 2 p 19 ja Vabariigi Valitsuse 15.12.1994 määruse nr 462 kohaselt. Seega KLOS-s sätestatud kaitstavate loodusobjektide hulka arvatud kaitsealuste liikide, sealhulgas II kategooria kaitsealuse liigi püsielupaigana käsitletav maa ei kuulu erastamisele. Antud juhul on Põlva maavanem keeldunud XXXXXile maa erastamise lõpuleviimisest ehk ostu-müügilepingu sõlmimisest põhjusel, et erastatavad maatükid jäid II kaitsekategooria liigi, so. metsise püsielupaiga ja mängumaa territooriumile. Põlvamaa keskkonnateenistuse selgituste kohaselt asusid vaidlusalused maatükid keskkonnaministri 07.12.2001 käskkirjaga nr 799 kinnitatud “Metsise kaitsekorralduskavas“ hõlmatud aladel. Metsise püsielupaiga paiknemine ja suurus on määratud 2002 aastal metsiseekspert Ene Vihti poolt teostatud inventuuri alusel. Inventuuride alusel on metsise elupaigad kantud looduskaitseregistrisse. Alates 2004 10.maist kehtiva MRS § 20 lg12 kohaselt ei kuulu erastamisele looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud kaitselade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. LKS-s eraldi välja toodud püsielupaikade maa ei ole mitte seaduse täiendus võrreldes KLS-ga, vaid täpsustus. Eelnevat kokkuvõttes – metsis on Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 määruse järgi kaitsealune liik, kaitsealune liik kuulus KLOS § 2 järgi kaitstavate loodusobjektide hulka, MRS § 20 lg 12 ei lubanud kaitstavate loodusobjektide juurde kuuluvat maad erastada. Seega ei kuulunud erastamisele nii enne 10.05.2004 kehtinud KLOS-s sätestatud kaitstavate muude loodusobjektide hulka arvatud kaitsealuste liikide püsielupaigana käsitletav maa, kui ka LKS-s eraldi sätestatud püsielupaikade maa. Metsise elupaiga puhul ei kuulu kohaldamisele ka MRS § 20 lõikes 12 ettenähtud erandid, kuna metsise püsielupaiga puhul ei ole tegemist kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndi maaga. Maatükkide katastriüksuste plaanil, mõõdistatud 2001 aastal, on kitsendusena kirjas „Liigikaitseala“, mida Värska Vallavalitsus ja Volikogu oleksid pidanud arvestama. Värska Vallavalitsusel ei olnud õigust panna erastamisele maatükke, millede suhtes oli maareformi seadusega seatud erastamise keeld. Kui vallavalitsusel tekkis kahtlus seaduse tõlgendamisel ja puudusid vajalikud andmed otsustuste tegemiseks, oli võimalus andmete ja seisukohtade saamiseks pöörduda keskkonnateenistuse poole. 5
21. Kaebaja leiab, et Põlva Maavalitsusel puudus õigus takistada maatükkide erastamise lõpuleviimist ning kohtul tuleb Põlva Maavalitsust kohustada erastamislepingut sõlmima. Vabade metsamaade erastamist reguleeris Vabariigi Valitsuse 4.04.2000 määrusega nr 115 kehtestatud „„Maareformi seaduse“ paragrahvides 231 ja 23 2 sätestatud vaba põllumajandus- ja metsamaa erastamise kord“ (Kord). Korra § 2 kohaselt korraldas vabade metsamaade erastamist maavanem, kohalik omavalitsus teostas ainult Korras sätestatud eeltoiminguid. Korra § 15 lg 1 nägi ette, et erastamise korraldaja ehk maavanem kontrollib talle maa erastamiseks esitatud dokumentide ja andmete õigsust. Seega oli maavanemale seadusega pandud kohustus kõikide andmete, sealhulgas ka erastamist piiravate või keelavate andmete, kontrollimiseks. Maavanem on õiguspäraselt jätnud vastu võtmata Korra § 15 lg 3 vastava erastamise otsuse. Korras ei ole reguleeritud, millises vormis peab maavanem tegema erastamisest keeldumise otsustuse, kas vormistama selle otsusega või antud juhtumi korral ettekirjutusena. Keeldumise vormiline külg ei saa iseenesest kaebuse esitaja õigusi rikkuda. Maa erastamise õigus ei saa tuleneda ega sõltuda ka Põlvamaa keskkonnateenistuse poolt 01.12.2003 kaebajaga sõlmitud kaitsekohustise teatisest vaid ainult maareformi seadusest. Kaebajal ei ole saanud seejuures tekkida õiguspärast ootust, et nimetatud maatükid talle ka erastatakse. Nagu märgitud, otsustab maa erastamise maavanem, ning sellist otsust tehtud ei olnud. Ainult asjaolu, et kaebaja oli kantud vallavolikogu poolt vabade maade erastajate nimekirja ja need maatükid olid registreeritud vabade maadena, ei tähenda, et kaebajal sai tekkida kindel teadmine ja veendumus, et sellega on talle maa erastamine sisuliselt otsustatud. Kui maavanem on menetluse käigus avastanud, et erastatava maa puhul on tegemist kaitsealuse liigi püsielupaigaga, ei olnud tal seadusest tulenevalt õigus anda luba, ehk vastu võtta otsust selle maa erastamiseks. Halduse õiguspärasuse põhimõte on seejuures kaalukam kui isiku lootus ja veendumus, et temaga sõlmitakse maa ostu-müügileping . Maavanemal oli õigus keelduda maa erastamisest kaebajale vaatamata sellele, et vallavalitsus saatis 2000 aastal maavalitsusele erastatavate maaüksuste ja erastajate nimekirja ja et maavalitsus tookord ei vaidlustanud volikogu otsuseid. Kuna Põlva maavanem on õiguspäraselt keeldunud maa erastamisest kaebajale, puudub kohtul alus kohustada Põlva maavanemat sõlmima kaebajaga maa ostu-müügilepingut. Kohus saab haldusorganit kohustada tegema toiminguid või vastu võtma haldusakte ainult siis, kui haldusorgan on sellest õigusvastaselt keeldunud ja kui haldusorgan on sellise toimingu tegemiseks või haldusakti väljaandmiseks kohustatud. Eda Muts kohtunik 6