Obsah (8)

§ 219§ 218§ 641§ 650§ 230§ 100§ 101§ 127

2-05-794 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-794 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2006. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed

) sätestatu. Kostja ütles 17.12.2003 pooltevahelise lepingu üles ja hageja ülesütlemist ei vaidlustanud. Hageja kohustus lepingu p 2.1 kohaselt esitama 2 kvaliteeti puudutava pretensiooni juba kas tellimuslehel või p 2.2 järgi hiljemalt 7 päeva jooksul arvates teenuse kättesaamisest. Hilisemaid pretensioone vastavalt lepingu p-le 2.2 ei arvestatud. Hageja pretensiooni ei esitanud. Hageja pidi

§ 219lg 1 kohaselt viivitamatult asja üle vaatama või üle vaadata laskma.

Kuna hageja on mööda lasknud nii seadusest kui ka lepingust tuleneva pretensiooni esitamise tähtaja, puudub tal seaduslik alus vaidlustada varuosa kvaliteeti.

1. 07.10.2003 pöördus hageja kostja poole sooviga vahetada veoautol V-tala puks garantiikorras. Kostja juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et uus puks ei saa kaua vastu pidada, kui veoautol ei tööta raamitõusu piirav andur. Asjaolu, et kostja ei anna puksile garantiid, on fikseeritud tellimuslehel, milles hageja kinnitab, et andur ei ole korras, mistõttu garantii puudub. Seega oli hageja teadlik, et garantii on välistatud, kui tehase poolt ettenähtud ja varuosaga koos töötavad teised süsteemid on katki või ei tööta nõuetekohaselt ja mõjutavad otseselt varuosa tööd. Kohus nõustus kostjaga, et V-tala puksile on tehase poolt ettenähtud, et see peab töötama töökorras anduri ja vastusega koos. Hageja autodel oli andur katki ja vastus oli paigast ära keeratud. Seega ei saanud kostja garantiikorras hageja veoauto V-tala puksi vahetada. Hageja palus välja mõista tekitatud kahju summas 7539 krooni, mille hulka kuulub ka kulutus õigusabile. TsMS § 48 lg 3 kohaselt ei arvata hagihinna hulka kohtukulusid, s.o kulusid õigusabile. Hageja ei ole tõendanud, millistel asjaoludel ja millest lähtuvalt taotleb ta kostjalt 7539 krooni väljanõudmist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
2. Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohus leidis alusetult, et kostja ei pea mittekvaliteetset varuosa välja vahetama. Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel Volvo veoautode tootjatehase ja *** OÜ arvamusi selles, et kostja paigaldas veoautodele piraatvaruosa, mille valmistamisel on kasutatud madalakvaliteedilist toormaterjali. Arvel nr 500 on näidatud aga, et tegemist on kõrgekvaliteedilise Volvo varuosaga. Hagejal puuduvad eriteadmised sellest, milline peab olema varuosa markeering, mistõttu ei laiene talle

§ 219kohane kohustus.

Kostja vastutab

§ 218lg 1 järgi kauba kvaliteedi eest.

Apellant teavitas puksi purunemisest kohe peale selle ilmnemist. Puks purunes, kuna see polnud kvaliteetne, mitte anduri olemasolu või puudumise tõttu. Anduri osa mõju puksile ei ole kostja tõendanud. Õigusabikulu puhul on tegemist hageja poolt kantud kulutustega, mis tekkis seoses kostja tegevusega. Apellatsioonkaebuse vastus

1. Kostja ei pea kaebust õigeks ning palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Apellant ei ole tõendanud, et varuosa valmistamisel kasutati madalakvaliteetset toormaterjali. Ei ole teada, millise varuosa apellant konsulteerimiseks saatis ja kas tegu on kostja poolt paigaldatud varuosaga. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu tühistada osaliselt, s.o 4320 krooni suuruse kahju väljamõistmata jätmise ja kohtukulude jaotamise osas. Kolleegium peab võimalikuks teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse ning hagi selles osas rahuldada. Vastavalt sellele jaotatakse ümber ka kohtukulud.
3. Hageja kahju hüvitamise nõue tugines asjaolule, et kostja ei täitnud töövõtulepingust 3 tulenevat kohustust nõuetekohaselt (poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et nendevahelisi suhteid reguleeris 11.03.2002 sõlmitud leping, mille kohaselt osutas kostja hagejale veoautode hooldus- ja remonditeenust). Hageja väitel purunesid veoautodele paigaldatud tagavaraosad seetõttu, et kostja ei kasutanud remondi käigus originaalvaruosi (ning ta oli sunnitud pöörduma veoautode remondiks AS *** poole, mis tõi kaasa täiendavaid kulusid). Kuna hageja ei viidanud hagiavalduses ühelegi materiaalõiguse normile, pidi nõude kvalifitseerima kohus. Pealegi ei ole kohus seotud protsessiosalise poolt nõudele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid peab ise hagi aluseks olevate asjaolude järgi nõude kvalifitseerima ning sellest lähtuvalt vaidluse lahendama. Kohus leidis küll õigesti, et antud asjas kuulub kohaldamisele võlaõigusseadus, kuid jättis kõrvale töövõtusuhet reguleerivad sätted. Antud juhul oli tegemist töövõtulepingu täitmise käigus hageja veoautodele paigaldatud varuosadega, mis purunesid. Seega juhul, kui kohus leidis, et varuosa suhtes tuleks kohaldada ostu-müüki reguleerivaid sätteid, ei olnud alust tugineda

§ 219

lg-st 1 tulenevale kohustusele asi viivitamatult üle vaadata ning pretensioonide esitamise tähtajale. Seadusest tulenevalt peab töövõtulepingujärgne töö vastama lepingutingimustele (

§ 641lg 1).

Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et V-tala puksi puhul oli tegemist varuosaga, millele põhimõtteliselt laienes üheaastane garantii.

§ 650

lg 1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohutuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut.

§ 230

lg-st 1 tulenevalt on müügigarantii sisuks müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada vms, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Ka kostja oli seisukohal, et varuosa õigel ekspluateerimisel tuli aasta jooksul purunenud osa välja vahetada. 10. Eeltoodust nähtuvalt pidi kohus tegema kindlaks, kas antud juhul esinesid asjaolud, millest võis tuleneda kostja kohutus hüvitada hageja kahju. Võlasuhtest tuleneva kohustuse mittekohane täitmine on kohustuse rikkumine

§ 100tähenduses.

Kohustuse rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid on loetletud

§ 101lg-s 1.

Kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamise kõrval on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on

§ 127

lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtul ei olnud alust tugineda otsuse põhjendamisel kostja vastuses sisaldunud väidetele lepingu mitmete punktide rikkumise kohta, sest garantii tingimusi need ei käsitlenud (pealegi ei ole kõnealust lepingut kohtule ei esitatud).

1. Hageja esitas hagi kahe veoauto Volvo, numbrimärkidega *** ja ***, V-tala pukside purunemisest tingitud kahju hüvitamiseks ning lisas maksedokumendid, mille kohaselt ta tasus rikke kõrvaldamise eest AS-lt *** kokku 7008 krooni. Lisaks sellele arvas hageja kahju hulka ka õigusabile kulutatud 531 krooni, sest kostja keeldumisel puksi garantiiajal vahetada pöördus ta nõu saamiseks (ja kirja koostamiseks) juristi poole. Oma nõude põhjendamiseks esitas hageja ka poolte vahel peetud kirjavahetuse, *** OÜ teatise purunenud ja vahetatud pukside päritolu kaheldavuse kohta ning spetsialisti arvamuse. Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks kaks akti (hoolduse, remondi ja varuosade tellimus), millest nähtuvalt on kahel korral parandatud veoautot numbrimärgiga *** (mais 2003 ja oktoobris 2003). Muid tõendeid kohtu käsutuses ei olnud, mistõttu pidi kohus nende pinnalt oma seisukoha kujundama. Kuigi linnakohus märkis, et veoautol numbrimärgiga *** vahetati purunenud V-tala puks uuesti 07.10.2003, kusjuures garantiid ei antud (sest raamitõusu piirav andur ei töötanud), laiendas ta seda ka veoautole numbrimärgiga ***, 4 leides, et hageja oli teadlik asjaoludest, mis välistasid garantii (varuosaga koostöötavad teised süsteemid on katki või ei tööta nõuetekohaselt ja mõjutavad otseselt varuosa tööd). Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et veoautole numbrimärgiga *** mais 2003 paigaldatud puksi puhul ei oleks garantii kehtinud (poolte vahel ei olnud vaidlust garantii pikkuse üle). Kuna asjas on tõendatud, et veoautol numbrimärgiga *** purunes 23.05.2003 paigaldatud puks sama aasta sügisel uuesti ning selle vahetamisest kostja keeldus, peab kostja hüvitama hageja kantud vastavad kulutused (AS *** arve nr T 3929 summas 3789 krooni). Samuti on tõendatud, et kostja keeldumisel pöördus hageja juristi poole, kelle abil koostati kiri kostjale nõudega vahetada purunenud puks uue vastu (12.12.2003 arve nr 62 summas 531 krooni). Tegemist ei olnud kohtukuludega, nagu märkis linnakohus, vaid kostja tegevusest tingitud täiendavate kulutustega. Seetõttu ei olnud kohtul alust jätta hagi eelnimetatud summade osas rahuldamata ning kostjalt tuleb välja mõista kahju hüvitamiseks 4320 krooni.
2. Veoauto numbrimärgiga *** osas esitas kostja tõendi, et oktoobris 2003 vahetatud puksile garantii ei kehti, sest andur ei ole korras. Märget „uuel puksil garantii puudub, hakkab kehtima peale anduri paigaldamist“ on kinnitanud hageja seaduslik esindaja oma allkirjaga. Kohtuistungil väitis sama esindaja, et nõustus allkirja andma, kuna teadis, et puksi kestvus ei sõltu anduri tööst ning et originaalvaruosa kestab igal juhul garantiiajast kauem. Seejuures tugines hageja spetsialisti arvamusele, et kostja poolt paigaldatud varuosa ei olnud tootjatehase originaal. Sellest tõendist ei olnud aga võimalik järeldada, et tegemist oli just eelnimetaud veoautolt remondi käigus eemaldatud puksiga. Milliselt autolt oli ekspertiisiks saadetud purunenud puks pärit, ei osanud hageja seaduslik esindaja öelda ka ringkonnakohtu istungil. Tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg-st 1 pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja ei esitanud kohtule muid tõendeid, ei olnud hageja kahju nõue selles osas tõendatud ning tuli jätta rahuldamata. Selles osas on kohtuotsus õige.
3. Kuna ringkonnakohus rahuldab nii apellatsioonkaebuse kui hagi osaliselt, peab kostja tulenevalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 hüvitama hageja poolt kahes kohtuastmes tasutud riigilõivust vastava osa, s.o kokku 640 (2x320) krooni (hageja nõue rahuldatakse 57,3% ulatuses). Õigusabikulude osas tuleb juhinduda kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on hagejal õigus vastavate kulude hüvitamisele 5% ulatuses hagi rahuldatud osast, s.o summas 216 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Ü.Jänes R.Allikvere V.Lips 5