3-04-386/3

(6)2-3/654/05 Murru Vangla direktori 22.10.2004 käskkirjaga nr. 447-kk jäeti avaldus rahuldamata ning otsustati, et avaldaja võib uuesti taotleda tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist alates 19.10.

1. Käskkirjas viidati Jõgeva Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna saatekirjas nr 10-17/1296 toodud taotleja andmetele ja märgiti, et kinnipeetav asub vabanemisel elama ühetoalisesse üürikorterisse tema emale kuuluvas talumajas, aga korter vajab elamiskõlblikuks muutmiseks sanitaarremonti. Töökohta kinnipeetavale vabaduses garanteeritud ei ole, mistõttu peab ta toime tulema töötu abirahaga ning lootma pensioniealiste vanemate materiaalsele toetusele. Pärast 17.07.2003 kohaldatud distsiplinaarkaristust (noomitus) taotleja enam distsipliinirikkumisi toime pannud ei ole, mis näitab, et ta on oma käitumist parandanud. Taotleja vanemate sõnul puuduvad tal vabaduses halba mõju avaldavad sõbrad. Taotleja võib teatud situatsioonides kaotada enesevalitsemise. Taotleja ennetähtaegsel vabanemisel võivad ohus olla lapsed, kes tema vastu tunnistasid. Eeltoodust järeldati käskkirjas, et taotleja ennetähtaegne vabanemine raskendab tema vanemate olukorda ning taotleja puhul püsib kõrge uue kuriteo toimepanemise risk.
2. * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori 22.10.2004 käskkirja nr 447-kk tühistamise nõudes. Kaebaja väitis, et kriminaalhooldaja on kirjeldanud ebaõigesti kaebaja kodus eid olusid, raskendades nii kaebaja kui ka tema vanemate olukorda, kellele on kaebaja lähedalolek äärmiselt vajalik. Murru Vangla direktor palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebusele lisatud töökoha garantiikiri on vormistatud 16.11.2004, seega pärast vangla direktori poolt otsuse tegemist, mistõttu polnud vastustajal võimalik otsuse tegemisel garantiikirjaga arvestada. Kaebusele on lisatud ka kaebaja vanemate avaldus halduskohtule, milles viidatakse kaebaja vanemate raskele olukorrale ja soovile saada hooldajaks oma poeg, mitte keegi võõras. Samas ei ole selgitatud, kuidas on kaebaja vanemad siiamaani hakkama saanud. Samuti on vähetõenäoline, et kaebaja hakkab oma va nemate eest hoolitsema, kuna ta ei ole suutnud oma laste eest hoolt kanda (vanema õigused on temalt ära võetud). Kaebaja poegade seletused on kirjutatud ühe käekirjaga ja neil on sama allkiri. Isegi, kui eeltoodud kirjad on kirjutatud kaebaja poegade poolt, võidi neid seletuste saamiseks mõjutada.
3. Tallinna Halduskohtu 26.01.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 1) Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on avalduse rahuldamisest keeldumise põhilisteks alusteks olnud justiitsministri 29.11.2000 määruse nr 56 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra“ (edaspidi Määrus) § 2 lg 2 punktid 3 ja 4 koosmõjus punktiga
4. Kuna käskkirja kohaselt ei oma kaebuse esitaja kehtivaid distsiplinaarkaristusi, pole Määruse § 2 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipeetava käitumine vanglas käesoleva haldusasja uurimisesemeks. Järeldades, et kaebuse esitaja puhul on kõrge uue kuriteo sooritamise risk, leiab vastustaja, et kinnipeetav ei ole valmis õiguskuulekaks elamiseks vabaduses. Seda järeldust põhistab vastustaja järgmiste objektiivsete asjaoludega kaebuse esitaja elukoha sanitaarremondi vajaduse, kaebuse esitajal töökoha puudumise, millest tulenevalt peab kaebuse esitaja toime tulema töötu abirahaga ja pensioniealiste vanemate võimaliku materiaalse toetusega, mis omakorda raskendab vanemate materiaalset olukorda – ning subjektiivsete asjaoludega - kaebaja omadus kaotada teatud situatsioonides enesevalitsemine. Kuigi käskkirjas puudub viide kaebaja poolt varem toimepandud kuriteo raskusele ja laadile, mille arvesse võtmise kohustus tuleneb Määruse § 2 lõike 2 punktist 1, võib käskkirja põhjal järeldada, et eeltoodud punkti on vastustaja käskkirja tegemisel siiski arvesse võtnud koosmõjus kaebuse esitaja eeltoodud subjektiivse omadusega. 2

(6)2-3/654/05 2) Tunnistajate, Jõgeva Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku * ütlustest, mille kohaselt on kaebaja tuleva ne elukoht ühetoaline väikese köögiga korter, mis vajab kõvasti investeeringuid, kuna korter on olnud kütmata ning niiskusega on tapeet seinast lahti tulnud, ning Pajusi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja * ütlustest, mille kohaselt on nii tihti, kui tunnistaja seal käinud on, korter olnud soe ja köetud, mingeid erilisi mugavusi seal pole, kuid see on elatav, järeldub, et kaebajal on peale vanglast vabanemist olemas tasuta elamispind oma vanematele kuuluvas majas. Kuna vanemate majas on mitu korterit ning kaebaja ei asu elama vanematega ühisesse korterisse, võib järeldada, et kaebaja ei saa oma eksistentsiga vanemaid koormata. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei ole korteri sanitaarremondi vajadus ilmselt hädavajalik, vaid sõltub nõudlikkusest elamispinna ilu, mugavuse ja esteetilise väljanägemise osas. Vaid korteri sanitaarremondi vajadus ei saa olla kaebaja avalduse rahuldamata jätmise põhjuseks. Kaebaja elamispinna eeliseks on asjaolu, et see võimaldab rahulikku omaette olemist, mis maandab ning välistab ühisest kooselamisest kujuneda võivaid pingeid. Reeglina tehaksegi uue eluaseme saamisel selles sanitaarremonti ning eeltoodud probleem tekib ilmselt kõigil vanglast vabanejatel, kui nad naasevad koju, kust on aasta või enam eemal viibinud. 3) Avalduse esitamisel Murru Vanglale märkis kaebaja oma töökohaks peale võimalikku vabanemist „Põllumajand AS/AGRO, Adavere“. Mingit dokumenti töövõimaluse olemasolu kohta selles ettevõttes kaebaja ei esitanud. Seetõttu lähtus vastustaja ilmselt Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kokkuvõttest, mille kohaselt põllumajandusühistu Adavere Agro, kus kaebuse esitaja oletatavalt varem on töötanud, kokkuvõtte koostamise ajal, oktoobris 2004, tööd ei pakkunud ja traktoristikoolitusele kedagi suunata ei soovinud. Tunnistaja * ütluste kohaselt suhtles ta eeltoodud ühistuga telefoni teel ning ühistu töötajale kaebaja ei meenunud ning ühtegi dokumenti kaebaja ühistus töötamise kohta ei leitud. Töövõimaluse kohta öeldi ühistust, et vastu sügist pole tööd anda. Ka Põltsamaa Tööhõiveameti vastus töövõimaluste kohta oli negatiivne – sügisel olevat põllumajanduses töötanud isikul raske tööd leida. Kohtumenetluse käigus kaebaja esitatud AS Adavere Agro 16.11.2004 teatise nr 187 põhjal tuleb pidada võimalikuks, et kaebajal on vanglast vabanedes suure tõenäosusega olemas töövõimalus AS-s Adavere Agro. Kuid selle teatise esitamine ei too AS- le Adavere Agro kaasa kohustusi kaebaja töölevõtmise osas, mistõttu teatist ei saa üheselt võtta kaebaja töövõimaluse garantiina. Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt helistas ta vanglast AS-le Adavere Agro, kust talle öeldi, et telefoni teel tõendeid ei väljastata ning tõendi saamiseks tuleb kohale minna. Siis pöördus kaebaja ema poole ning selgitustest nähtuvalt väljastati tõend kaebuse esitaja emale. Kaebaja väitel on ta eeltoodud aktsiaseltsis töötanud kaks suve ning talvel oli ametlikult töötu. Sellest järeldub, et isegi kui kaebaja aktsiaseltsis tööd saab, on tegemist hooajatööga, mistõttu talveperioodil elatub kaebaja suure tõenäosusega töötu abirahast ja võimalusel ka vanemate pensionist. Seega vastab vastustaja väide, mille kohaselt avaldajale töökohta vabaduses garanteeritud ei ole, osaliselt tõele. 4) Jõgeva Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kokkuvõtte kohaselt püsib kaebaja puhul kõrge uue kuriteo sooritamise risk, arvestades, et ta võib teatud situatsioonides enesevalitsuse kaotada. Kokkuvõtte kohaselt võivad kaebaja ohvriks olla lapsed, kes isa vastu tunnistasid. Pärnu Lastekodu juhatajalt saadud teabe põhjal on kaebaja ähvardanud 14-aastast * füüsilise vägivallaga. Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei soovi ta oma endisele perele kätte maksta. Lapsed elavad lastekodus ning kaebuse esitajal on vanema lapsega kirjavahetus. Ühtlasi on kaebaja esitanud kohtule kolm laste seletust, mille kohaselt sunniti lapsi isa vastu rääkima. Seletused on kirjutatud ühe kirjutusvahendiga, ühesuguse käekirjaga ning ühetaoliste kirjavigadega ühesuguste paberilehtede peale. Kaebaja väitel saatis talle laste seletused vanem poeg *, kes käib koolivaheaegadel oma ema juures. Kaebaja väitel kirjutas vanem poeg seletused ka nooremate vendade eest ära. Kuna seletused on ilmselt kirjutatud mõne täiskasvanu etteütlemisel (millele viitab nende ühetaoline sõnastus ja sisu; samuti tuleb 3

(6)2-3/654/05 eeldada laste teadmatust sellest, millest kohtule kirjutada), samuti on kaebaja ise kohtuistungil selgitanud, et kõik seletused kirjutas *, ei tõenda need seletused, et lastel puuduks hirm kaebaja ees. On alust arvata, et * mõjutati teadvalt ebaõigeid seletusi kirjutama. Need seletused lähevad lahku laste poolt kriminaalasjas antud ütlustega, mille õigsuses pole kohtul alust kahelda. Seletused püüavad näidata lapsi ülekuulanud isikuid vägivaldsete ja hirmutavatena. Samas sarnanevad seletused Jõgeva Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kokkuvõttes toodud kaebaja ema arvamusega, mille kohaselt peteti lastelt limonaadi ja kommidega meelitades välja valeütlusi. Seega võis viimane mõjutada seletuste koostamist. Seega võib kaebaja ennetähtaegne vabanemine ohustada laste julgeolekut, turvatunnet ning psüühilist ja emotsionaalset heaolu. Tunnistaja * ütluste kohaselt on lastekodu juhataja öelnud, et lapsed kardavad paaniliselt isa vabanemist, kuna ta on ähvardanud neid maha lüüa, kui vanglast vabaneb. Et kaebaja asuks vanglast vabanedes elama oma ema koju ning * ja teised lapsed on tunnistajate ütluste kohaselt korduvalt külastanud oma vanaema ning * on luba viibida seal koolivaheaegadel, võib ette näha kaebaja ning laste kohtumist kaebaja ema majas. Asjas kogutud materjal võimaldab järeld ada, et laste vanaema ei suuda ega ka soovi kaitsta lapselapsi poja võimaliku vägivaldse käitumise eest, kui kaebuse esitaja enesevalitsemise kaotaks. Pigem on tegemist inimesega, kes ka võõraste ees praalib poja vägivaldsusega (ilmneb tunnistaja * suunatud ähvardustest) ning kes ei ole ka Jõgeva Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kokkuvõttest nähtuva põhjal siiamaani suutnud endale tunnistada poja tegelikke kuritegusid oma laste suhtes. See nähtub tema kriminaalasja kohtuotsusest ilmnevast tegevusetusest olukordades, kus * seoses vendade kuritarvitamisega isa poolt tema abi palus. Seega on vastustaja jõudnud õigele järeldusele kaebaja poolt uue kuriteo toimepanemise ohu suhtes. 5) Kaebaja täiendavad tõendid - ema avaldus, mille kohaselt on kaebaja emal ja isal seoses raske puudega vajalik kaebaja kui hooldaja abi, samuti Tartu Pensioniameti otsused kaebaja vanemate raske puude olemasolu kohta ning Pajusi Vallavalitsuse 17.07.2001 korraldus nr 192, millega määrati kaebaja oma ema hooldajaks, ei kaalu üles teisi asjas kogutud kaebaja ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaid tõendeid. Kaebaja ema avaldusest nähtuvalt on avaldus poja ennetähtaegseks vabastamiseks tingitud ka sellest, et vanemad ei soovi endale võõrast hooldajat, vaid soovivad, et kaebuse esitaja abistaks neid ööpäevaringselt ning teeks talutöid ning kaebaja vanemad on talutöödega väga hädas. Tunnistaja * ütluste kohaselt kohtus ta kaebaja emaga, kes rääkis, et kaebaja vanemad pole sotsiaaltöötaja poole pöördunud ega vaja mingit sotsiaalabi, neil on oma tarbeks lehm ning majanduslikult saavad nad hakkama, mõlemad saavad puudetoetust, neil on loomapidamine ning põllulapp. Kaebaja ema oli kategooriliselt selle vastu, et majapidamist koomale tõmmata. Tunnistaja * ütluste kohaselt on kaebaja ema paaril korral ka rattaga või bussiga vallamajas käinud, õues kasutab ta liikumiseks rulaatorit – nelja rattaga ees lükatavat abivahendit. Kaebaja isa on pidevalt haiglas, samas sotsiaalabistaja saamiseks pole kaebaja vanemad soovi avaldanud. Ka ei vaja nad rahalist abi – nende sissetulek on kahe peale kokku umbes 5000 krooni kuus. Eeltoodud tõend itest võib järeldada, et kaebaja vanemate põhiliseks sooviks on see, et kaebaja abistaks neid põllutöödes, ning oma igapäevatoimetustega tulevad kaebaja vanemad toime, vaid looma- ja põllupidamine käib neile vanus e ning puude tõttu üle jõu. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. * apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Samuti palub apellant võimaluse korral leida temale teine kriminaalhooldaja. Apellatsioonkaebuses leitakse, et kriminaalhooldaja * (ilmselt mõtleb apellant *) on esitanud ebaõigesti asjaolusid eesmärgiga hõlbustada oma tööd, mis seisnebki 4

(6)2-3/654/05 tingimisi vabanenud kinnipeetava aitamises ühiskonda sulanduda. Apellant ei ole * ja * bioloogiline isa ning neid ei saa seostada apellandi tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Samuti põgenevad * ja * süstemaatiliselt lastekodust ja peatuvad apellandi vanemate kodus, tülitades neid. Sellise olukorra lõpetamine ei ole laste suhtes kättemaks. Sotsiaaltöötaja on tema pere probleemide lahendusena näinud apellandi ja tema vanemate sünnikodu mahamüümist, mis tekitab kahtlust, et ta sooviks olla ise selle ostjaks. Apellandi kodu elamiskõlbmatu olukord ei saa olla ettekäändeks tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest äraütlemiseks, kuna apellandi viibides vanglas läheb see järjest hullemaks. Kriminaalhooldaja teadis, et apellandil on AS- ga Adavere Agro suuline kokkulepe töö saamiseks, kuid siiski eitas apellandi töövõimalust. Lapsi on juhendatud ja suunatud andma ütlusi isa kättemaksu kartmise kohta. Nende pahateod üksnes suurenevad vanglas oleku ajal, sest vaid apellant suutis neid ohjeldada. Apellant lisab apellatsioonkaebusele ema kirjaliku seletuse, milles kirjeldatakse vanemate halba tervislikku seisundit ning raskusi majapidamisega, samuti heidetakse ette valla sotsiaaltöötaja ja kriminaalhooldaja suutmatust probleemidele lahendust leida.

1. Murru Vangla direktori vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb seni esitatud seisukohtade juurde ja märgib, et apellatsioonkaebus tekitab kahtlust, et apellant ei ole saanud aru toimepandud kur iteost ja talle mõistetud karistusest ning on vähetõenäoline, et ta mõistab tingimisi enne tähtaega vabastamise eesmärki. Tingimisi enne tähtaja vabastamise peamiseks eelduseks ei ole mitte apellandi vanemate olukord, vaid apellandi hoidumine uutest kuritegudest ja õiguskuuleka elu alustamine. Apellatsioonkaebusest ilmneb, et apellant kavatseb hakata lapsi ohjeldama. Lapsi ohjeldas ta enne vanglasse sattumist vägivalla kasutamisega, mis oli üheks põhjuseks, et temalt vanema õigused ära võeti. Seega võib oletada, et vägivalla kasutamine laste suhtes võib pärast apellandi vanglast vabastamist jätkuda. Apellandi süüdistused valla sotsiaaltöötaja ja kriminaalhooldaja aadressil, et need on huvitatud tema vanglas viibimisest, on alusetud ja tingitud sellest, et apellant ei mõista tingimisi vabastamise olemust. Apellant leiab ekslikult, et hooajalise töökoha omamine lahendab tema probleemid. Apellant ei ole arvestanud sellega, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole otseselt seotud töökohaga, kaudne seos seisneb aga selles, et töö puudumine võib viia alkoholi kuritarvitamiseni ja laste suhtes vägivalla kasutamiseni. Nii võib töö puudumine hooaja lõppedes hakata mõjutama tema õiguskuulekust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel võib va ngla direktor vastavalt karistusseadustiku sätetele teha kohtule esildise kinnipeetava enne tähtaega vabanemiseks. Justiitsministri 29.11.2000 määruse nr 56 § 1 lõike 1 kohaselt otsustab vangla direktor teha kohtule ettepaneku vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi, kui ta on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Määruse § 2 lg 2 kohaselt selleks, et otsustada kinnipeetava enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks esitamine, direktor: 1) võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning varasemat karistatust; 2) hindab, kuidas on kinnipeetav käitunud vanglas; 3) hindab, kui tõhusalt valmistub kinnipeetav õiguskuulekaks elamiseks vabaduses; 4) võrdleb ühiskonna tegelikke võimalusi ja kinnipeetava isiklikku võimekust asuda vabanedes oma kavade kohaselt elama. 5

(6)2-3/654/05 Määruse § 2 lg 3 alusel võib direktor peale lõikes 2 loetletud asjaolude arvestada ka muid tegureid. Karistusseadustiku § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Neid tegureid peab kohtule kinnipeetava enne tähtaja vangistusest vabastamiseks esitamise otsustamisel silmas pidama ka vangla direktor.

1. Apellatsioonkaebuses rõhutatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise põhjustena peamiselt halba kodust olukorda ja laste käitumist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et need ei ole kaebuse esitaja ennetähtaegse vangistusest vabastamise kasuks rääkivad asjakohased põhjendused. Juhul, kui kaebuse esitaja vanemad seoses oma tervisliku seisundi ja majandusliku olukorraga vajavad abi, on neile kaebuse esitaja vanglas viibimise ajal kohustatud seda tagama riigi ja kohaliku omavalitsuse asjaomased asutused. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et apellatsioonkaebuse väidetest nähtuvalt püsib oht, et apellandil võivad vabaduses tekkida lastega konfliktid, mis loovad ohu uute kuritegude toimepanemiseks.
2. Halduskohtu otsuses on juba põhjendatud, miks ei omanud tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel määravat tähtsust asjaolu, et apellandil on hooajaliselt võimalik leida tööd põllumajandusettevõttes.
3. Apellandi üldsõnalised süüdistused valla sotsiaaltöötaja ja kriminaalhooldaja aadressil ei näita vastustaja ja halduskohtu järelduste ebaõigsust ning kinnitavad pigem seisukohta, et apellandil on raskusi va nglakaristusest tingimisi vabastamise ning kriminaalhoolduse eesmärkide mõistmisega.
4. Apellatsioonkaebuse väidetest ei nähtu, et kaebuse esitaja enne tähtaja lõppemist vangistuseks vabastamise esitamise otsustamisel oleks vangla direktor jätnud olulist tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võtmata või hinnanud neid ebaõigesti. Apellatsioonkaebuse väited pigem kinnitavad seisukohta, et apellandi ennetähtaegsel vabastamisel vanglast ei ole tagatud tema edukas kohanemine ühiskonnaga ning õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtunikud Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 6