) rikkumised: Rikkumise kuupäev Rikkumine Otsuse kuupäev Jõustumine 29.03.2003
lg 2 29.03.2003 14.04.2003 22 21.09.2003
lg 2 21.09.2003 07.10.2003 09.10.2003
lg 2 09.10.2003 25.10.2003 26.03.2004 11.04.2004 26.03.2004 22
lg 2 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 13.aprilli 2004 otsusega nr 3032 peatati E. K. juhtimisõigus
2. E. K. esitas 29.aprillil 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ARK Tallinna büroo 13.aprilli 2004 otsuse nr 3032 tühistada. Kaebust põhjendati järgmiselt. 1) Juhtimisõiguse peatamise otsus on vastuolus põhiseadusega ja rikub PS § 23 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi kedagi kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Rikutud on kaebaja põhiseaduslikku õigust mitte olla ühe teo eest kaks korda karistatud. 2) Juhtimisõiguse peatamine on karistuslik sunnivahend, mille kohaldamine
§-s 413 sätestatud viisil ei ole kooskõlas põhiseaduse §-s 11 sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.
3)
Juhtimisõiguse peatamise instituudi kohaldamine on võimalik vaid Eestis elavate ja ARK-st juhtimisõiguse saanud isikute puhul. Rikutud on põhiseaduse § 12 lõiget 1. 4) ARK on kohaldanud
Kaebajal on viidatud sättes nõutava nelja rikkumise asemel kolm sellist liiklusseaduse rikkumist, mis said olla aluseks juhtimisõiguse peatamisele.
Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud 2606 krooni. Kohtuotsust põhjendati järgmiselt. 1) Pooltel on erinev arusaam
lg 8 sisust.
Vaadeldava sätte sõnastus on ebaõnnestunud ning võimaldab mitmetimõistmist. Seetõttu ei ole võimalik piirduda ja usaldusväärseks lugeda üksnes grammatilist tõlgendust. Sama paragrahvi teiste sätetega haakuvaks ning seadusandja tahtega kooskõlas olevaks ei saa pidada
lg 8 tõlgendust, mille kohaselt faktiliselt neljanda
lg 2 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste (korduvate) rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel siiski arvestatakse. 2) Vastavalt HKMS § 25 lõikele 5 jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel põhiseadusega vastuolus oleva seaduse kohaldamata.
lg 8 on asjassepuutuv säte, kuna selle normi alusel on peatatud kaebaja juhtimisõigus. Juhtimisõiguse peatamine rikub ne bis in idem põhimõtet ja sellest tulenevalt kaebaja põhiseaduslikku õigust mitte olla sama teo eest teistkordselt karistatud. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada, tunnistada asjassepuutuv säte põhiseadusega vastuolus olevaks ja teha otsus teatavaks Riigikohtule. 3) Kuna kohus tuvastas
lg 8 vastuolu põhiseaduse § 23 lõikega 3, ei pea kohus vajalikuks analüüsida poolte ülejäänud argumente ja asjaolu, kas säte on vastuolus põhiseaduse mõne muu sättega. 7. Riigikohtu 25.oktoobri 2004 otsusega asjas nr 3-4-1-10-04 jäeti
lõiked 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata ja Tallinna Halduskohtu taotlused rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. ARK apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, jätta ARK 13.aprilli 2004 otsus uue kohtuotsusega jõusse ning kohtukulud kaebaja kanda. Apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohtu otsus tuleb tühistada, sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25.oktoobri 2004 otsuse nr 3-4-10-04 kohaselt ei ole
7. Kaebuse esitaja kirjalikus vastuses leiti, et kohtuotsuse tühistamise korral tuleb asi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks, sest halduskohus, olles tuvastanud
lg 8 vastuolu põhiseaduse § 23 lõikega 3, jättis poolte muud argumendid hindamata. Ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium on vaidlusaluse sätte põhiseadusele vastavust kontrollinud üksnes põhiseaduse § 23 lõike 3 valguses. Kaebaja jääb kaebuses toodud põhjenduste (välja arvatud vastuolu põhiseaduse viidatud sättega ) juurde.
Halduskohtule esitatud kaebuse muudest väidetest esindaja loobus põhjusel, et samalaadsed argumendid
lõigete 1, 4 ja 8 alusel ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena ega riku põhiseaduse § 23 lõikes 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet. Riigikohtu 27.juuni 2005 otsusega asjas nr 3-4-1-2-05, samuti asjas nr 3-3-1-1-05 leiti, et Riigikohtu üldkogu 25.oktoobri otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 väljendatud seisukoha muutmiseks puuduvad alused ning
Apelleeritud kohtuotsus ei ole Riigikoht u üldkogu poolt juhtimisõiguse peatamisele antud eelnimetatud tõlgendusega kooskõlas. 11.
kooskõla põhiseaduse §-dega 11, 12, 13 ja 14 on Riigikohus kontrollinud 27.juuni 2005 otsustes asjas nr 3-4-1-2-05 ja asjas nr 3-3-1-1-05. Riigikohus ei tunnistanud
Kuna kaebuse esitaja ei tugine enam oma kaebuse väidetele, mis puudutasid
põhiseaduspärasust, siis ei ole ringkonnakohtul vaidluse lahendamiseks vaja neid väiteid analüüsida. Küll aga tuleb apellatsioonkaebuse lahendamiseks, milles taotleti uue otsusega E. Kivivare kaebuse rahuldamata jätmist ja juhtimisõiguse peatamise otsuse jõusse jätmist (ringkonnakohtu istungil osaliselt jõusse jätmist), võtta seisukoht selles, kas kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamiseks oli olemas faktiline ja õiguslik alus, ning kas selleks aluseks sai olla
12. Halduskohtu apelleeritavas otsuses leiti, et
lg 8 oleks põhiseadusega kooskõla korral kaebaja suhtes vaadeldavas asjas kohaldatav. Kaebuse esitaja sellega ei nõustu ning ka vastustaja on käesolevaks ajaks kohtute poolt sättele järjekindlalt teistsuguse tõlgenduse andmise tõttu loobunud asja esimese astme kohtus arutamisel väljendatud seisukohast
Vastustaja leiab, et antud asjas on olemas alus juhtimisõiguse peatamiseks kuueks kuuks. 13.
lg 8 sätestas: „Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks.“
lg 4 sätestas: „Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.“
lg 2 nägi ette, et juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud muuhulgas sama seaduse § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja 4
Ringkonnakohus on oma praktikas järjekindlalt asunud seisukohale, et
lõiget 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebajal on selliseid rikkumisi kolm, mitte neli. 29.märtsil 2003 toime pandud
lg 2 rikkumist ei saanud
lg 8 rakendamisel arvesse võtta, sest sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on juhtimisõiguse peatamine ette nähtud alles
Kaebajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, mistõttu tuli vastustajal kohaldada tema suhtes
Kuna juhtumi asjaolud vastavad
Kivivare kaebuse täies ulatuses rahuldamine ja vaidlustatud ARK otsuse tervikuna tühistamine põhjendatud. Viidatud normikoosseis on täidetud, kui isikut karistatakse selles sättes märgitud rikkumise eest olukorras, kus teda on varem samas sättes märgitud rikkumiste eest vähemalt kahel korral karistatud. Juhtimisõiguse peatamise materiaalõiguslikuks aluseks on viimase rikkumise toimepanemine, mitte varasemad rikkumised. Varasemad jõus olevad karistused on üksnes rikkumist raskendavad tingimused selleks, et sanktsiooni kohaldada. Kohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg 1 punktist 1 ja riigivastutuse seaduse § 3 lõikest 1 volitus tühistada haldusakt ainult selles osas, milles see rikub kaebaja õigusi. ARK 13.aprilli 2004 otsus on õigusvastane osas, millega nähti ette kaebaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud, ning selles osas tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Analoogilistes olukordades, so
ebaõige kohaldamise tuvastamisel, on ringkonnakohus lugenud põhjendatuks juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist vaid osaliselt (Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3.veebruari 2005 asjas nr 2-3/94/05; 18.veebruari 2005 asjas nr 2-3/118/05; 10.oktoobri 2005 otsuses asjas nr 2-3/397/05; 10.oktoobri 2005 otsus asjas nr 2-3/782/2005; 14.oktoobri 2005 otsus asjas nr 2-3/96/05; 28.oktoobri 2005 otsus asjas nr 2-3/686/05). Ringkonnakohus ei pea võimalikuks oma praktikat muuta. 15. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada E. Kivivare kaebus osaliselt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaebuse osalise rahuldamise tõttu on kaebajal õigus kohtukulude osalisele hüvitamisele. Kaebaja taotles esimese astme kohtus kohtukulude väljamõistmist summas 2606 krooni, sh riigilõiv 10 krooni ja õigusabikulu 2596 krooni. Kulu kandmist tõendab maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta (halduskohtu tl 19) ja õigusabi osutaja arve selle laekumist kinnitava märkega (tl 34). Kaebuse rahuldatud osale proportsionaalselt vastavaks kohtukuluks on 1955 krooni, mis tuleb HKMS § 93 lõigete 6 ja 3 alusel kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista. Apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude väljamõistmiseks taotlusi ei esitatud. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.