← Eesti

2-03-780/3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, Tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-03-780 Otsuse kuupäev 23. jaanuar 2006. a. Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allik

imused.

  1. mail
  2. a. toimunud üldkoosolekul kinnitati juhatuse poolt esitatud päevakord ja tehti rida otsuseid: tunnistati rahuldavaks juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanne; kutsuti juhatuse liikmetest tagasi *** ja ***, jäeti juhatuse liikmeteks edasi *** ja *** ning valiti juhatuse liikmeteks ***, ***, ***,. *** ja E. ***; kinnitati ühistu majandamiskuludeks 2 krooni m2 kohta ja maja kapitaalremondiks 3 krooni m2 kohta, kinnitati tööde loetelu, mis tuleb teha esmajärjekorras; jooksvate

imustena otsustati rakendada alates

  1. juunist
  2. a. võlgnevuste osas viivist 0, 07%, paigaldada igakuuliselt trepikodadesse võlgnike nimekirjad, kohustati juhatust üle vaatama juhatuse liikme *** töötasu territooriumi väliskoristuse eest, otsustati esitada veemõõturi näidud iga kuu
  3. –
  4. kuupäevaks ning kehtestada veetemperatuur suveperioodiks. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et juhatuse
  5. mai
  6. a. otsust ei pandud ühistu liikmetele tutvumiseks välja. Vastavalt ühistu põhikirja punktile
  7. 18 tehakse juhatuse üldkohustuslikud otsused teatavaks nende väljapanekuga trepikodades. Vastavalt korteriühistu seadusele (

) ja ühistu põhikirjale on juhatuse otsused vaidlustatavad ning jõustuvad pärast 10 päeva möödumist otsuse kõigile teatavaks tegemisest. Kuna juhatus otsust koosoleku kokkukutsumise kohta välja ei pannud, siis see ka ei jõustunud. Samuti rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et välja oli pandud koosoleku kolm erinevat kutset, mistõttu selge ei olnud, milline on õige. Ühel teatel ei olnud kavandatavat päevakorda, teisel oli erinevusi päevakorra tõlkes. Kõik teated olid allkirjastatud üldsõnaliselt „juhatus“ ning seetõttu ei olnud selge, millise neist on andnud ühistu juhatus. Ka ei olnud kindlalt välja toodud koosoleku toimumise kohta, kuna märgitud oli vaid üldiselt „Punase Risti saal“. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ei olnud koosolek otsustusvõimeline. Lisaks sellele osalesid ja hääletasid koosolekul isikud, kes ei olnud ühistu liikmed ega saanud olla nende esindajateks. Vastavalt kostja esitatud registreerimislehele, mida hageja ei pea registreerimisleheks, osales koosolekul 60-st liikmest 33. Koosoleku kutses teatatud päevakord ja koosolekul arutamisele tulev päevakord olid erinevad. Kostja hagi ei tunnistanud. Juhatuse otsus kokku kutsuda üldkoosolek ei ole üldkohustuslik otsus, mis oleks tulnud jõustumiseks teatavaks teha, sest ei pannud ühistu liikmetele kohustusi. Koosoleku kokkukutsumisel ei rikutud seaduse ega põhikirja nõudeid, koosolek oli otsustusvõimeline. Koosoleku toimumisest teatati ette enam kui 7 päeva teatega trepikodades, nagu nõutakse ühistu põhikirja punktis 6. 4. Koosoleku kutses olid ära toodud olulisemad koosolekul arutamisele tulevad

imused ja see, et osa päevakorrapunktide sõnastus erines, ei anna alust pidada neis

imustes vastuvõetud otsuseid tühisteks. Kostja tunnistas lisadena 1 ja 3 esitatud kutseid ning kinnitas, et need kutsed olid välja pandud korduvalt ka enne hageja poolt väidetud

  1. kuupäeva. Koosolekul osales nõutav arv ühistu liikmetest ja kõik otsused võeti vastu nõutava häälteenamusega. Esimese astme kohtu otsus
  2. juuni
  3. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus
  4. mai
  5. a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tunnustamiseks esitatud nõude osaliselt, tunnistades kehtetuks otsuse osas, mis kehtestas ühistu majandamiseks koguda 2 krooni/m2 ja maja kapitaalremondiks 3 krooni/m
  6. Nõude ülejäänud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja
  7. mai
  8. a. üldkoosoleku otsustusvõimetuks tunnistamiseks jättis kohus rahuldamata. 2

(6)Kohtukuluna mõistis kohus välja kostjalt hageja kasuks 12 krooni ja hagejalt kostja kasuks 1350 krooni.

§ 1lg.

2 kohaselt rakendatakse

-is reguleerimata

imustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid.

§ 13lg.

2 järgi jõustub korteriühistu juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile ühistu liikmetele põhikirjas ettenähtud korras. MTÜS § 21 lg. 1 alusel võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Sama seaduse § 20 lg. 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, sama paragrahvi lg. 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg. 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu juhatuse otsustuse näol kokku kutsuda üldkoosolek ei ole tegemist otsusega, mis vajaks

§ 13lg.

2 kohast jõustumist. Hageja vastupidine arvamus on ekslik. Tulenevalt

-i ja MTÜS-i mõttest on juhatusel kohustus vajadusel kokku kutsuda üldkoosolek ja seega tuleneb selline otsustus seadusest ega saa olla vaidlustatav. Hageja poolt pakutud tõlgenduse korral tekiks olukord, mil juhatus ei saaks oma seadusest tulenevat kohustust täita, kuna tema sellekohane otsustus oleks vaidlustatud. Samuti muudaks see üldkoosoleku kokkukutsumise asjatult pikaks, kuna koosoleku kokkukutsumise otsustamisest kuni koosoleku toimumiseni läheks vähemalt 17 päeva, millest 10 kuluks kokkukutsumise otsuse jõustumisele ja 7 koosolekust liikmetele teatamisele. Kostja põhikirja punkti 6. 4 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisel teavitada liikmeid sellest vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ja koosoleku toimumise aeg ning koht. Hageja poolt esitatud kolm kutset on küll nii oma vormilt kui sisult erinevad, kuid tegemist ei ole seda laadi erinevustega, mida saaks pidada seaduse või põhikirja nõuete rikkumiseks ja mis muudaks koosoleku otsustusvõimetuks. Kõigis kolmes teates on õigesti ja piisava põhjalikkusega näidatud ära koosoleku toimumise aeg ja koht. Asjakohane ei ole hageja väide, nagu oleks ebapiisav koosoleku kohana osutada Punase Risti saalile. Hageja esindaja möönis ka ise istungil, et Paldiskis on vaid üks Punase Risti saal ja seal on ka varem koosolekuid toimunud. Ka on teadete põhjal selge, et koosolekule kutsujaks on ühistu juhatus: kõigis teadetes on märgitud, et tegemist on ühistu koosolekuga, kahel kutsel on koostajaks märgitud juhatus, ka hageja pool ise ei osanud selgitada, kuidas oleks siis tulnud kutsed tema arvates vormistada. Mis päevakorda puutub, siis saab koosoleku otsustusvõimetuse aluseks olla vaid see, kui päevakorda ei ole teates üldse ära toodud ja seeläbi on rikutud ühistu põhikirja nõudeid. Asjaolu, et erinevates teadetes oli päevakordades erinevusi, võib mõjutada koosoleku pädevust teatud

imusi arutada ja otsustada. Vaidlusalustes teadetes oli päevakord märgitud. Alust vaidlusaluse üldkoosoleku otsustusvõimetuks tunnistamiseks ei ole.

§ 13lg.

3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvetes. MTÜS § 21 lg. 4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid

imustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

imustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Kostja põhikirja punkti 6. 5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest.

§ 101

kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või ühistu teine liige. 3

(6)Kostja möönis, et *** ei ole ühistu liige ja seega osales koosolekul 32 liiget 60-st. Nimetatu ei mõjutanud vastavalt põhikirja punktile
  1. 5 koosoleku otsustusvõimelisust, kuna otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete häälte enamusega (MTÜS § 22 lg. 1 ja põhikirja p.
  2. 7). Hageja väited selle kohta, et koosolekul osalesid ja hääletasid isikud, kes ei olnud ühistu liikmed ega saanud olla nende esindajad, on jäänud paljasõnalisteks. Hageja on küll osundanud mõnedele väidetavalt alusetult osalenud isikutele, kuid ei ole oma väiteid tõendanud. *** osas on hageja väitnud, et tegemist on *** pärandihoidjaga, kostja väidete kohaselt on aga tegemist pärandi vastuvõtnud pärijaga. Kuna kumbki ei ole oma väiteid tõendanud, jäävad need tähelepanuta. Tõendamata on hageja väited *** osalisest osalemisest ja mõnedele otsustele vastuhääletamisest. Kuna hageja enda väidete kohaselt kuulus *** kaks korterit, siis oli tal vastavalt ühistu põhikirja punktile
  3. 6 ka kaks häält ning hageja väide nimetatu ühest alusetust häälest ei ole põhjendatud. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja poolt esitatud teated (kutsed) lisa 1 (eesti keeles) ja lisa 3 (vene keeles) on välja pandud kostja juhatuse poolt. Lisa 2 kostja ei tunnista, kuid sel kutsel ei ole ka tähtsust päevakorra osas, kuna see kutse päevakorda ei sisalda. Hageja väitel oli lisa 1 pandud üles
  4. mail ja lisa 3
  5. mail, kostja väitel pandi kuulutusi üles korduvalt ja enne
  6. kuupäeva. Kostja väited on usutavamad. Kuna otsustus koosoleku kokkukutsumise kohta tehti juba
  7. mail, siis ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks ei oleks kostja pidanud teateid üles panema juba enne seaduslikku tähtaega, s. t.
  8. maid. Vaagimisel olevad teated on oma ülesehituselt identsed ja sisult peaaegu identsed, sisaldades vaid ebaõnnestunud tõlkest tulenevaid erinevusi. Asjaolu, et hageja väidetavalt nägi ühte teadet
  9. mail ja teist
  10. mail, ei välista seda, et teated pandi tegelikult üles enne seda, kuid need läksid kaduma enne, kui hageja neid märkas. Päevakorra
  11. punkt andis venekeelses variandis sisult kaks erinevat päevakorrapunkti: aruanne tehtud tööst ja mida on vaja teha esmajärjekorras; tõlge eesti keelde on kohmakas, kuid selles sisaldub venekeelse teksti tõlge. Päevakorra
  12. punkti all on peetud silmas juhatuse liikmete ümbervalimist või erakorralist valimist, millel on ühesugune sisu. Tavapärane on mahutada mõiste „jooksvad

imused“ alla vähemtähtsate

imuste otsustamine ja sellise päevakorrapunkti teatamine on lubatav, hinnata tuleb aga, kas selle päevakorrapunkti all otsustatud

imused olid põhjendatult sinna arvatud. Koosoleku päevakorraks oli teatatud seega: 1) aruanne tehtud tööst, 2) milliseid töid on vaja majas esmajärjekorras teha; 3) juhatuse liikmete valimine; 4) jooksvad

imused. Tulenevalt MTÜS§ 21 lõikest 4 oli üldkoosolek pädev nendes

imustes otsuseid vastu võtma, seega oli koosolek pädev tunnistama rahuldavaks ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded, samuti kutsuma tagasi osa juhatuse liikmeid, jätma osa juhatuse liikmeid endiselt juhatuse liikmeteks ning valima täiendavalt uued juhatuse liikmed. Ka jooksvate

imuste all arutatud

imused olid sellised, mida sai jooksvate

imustena arutada. Mis puudutab eelarve ja majandamiskulude arutamist, siis sellest koosoleku teates juttu ei olnud. Tähtsust ei oma see, et juhatus selle

imuse oma otsusega päevakorda nimetas ja kavandatavate tööde all (teate punkt 2) võis seda ka kaudselt eeldada. Seega rikuti eelarve ja maksude kehtestamise otsustamisel MTÜS § 21 lõiget 4, kuna sellest päevakorrapunktist liikmetele koosoleku kokkukutsumisel ei teatatud ja ühistu kõik liikmed koosolekust osa ei võtnud. Nimetatud otsustus tuleb kehtetuks tunnistada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub kaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata, hagi aga täies ulatuses rahuldada. Kaebuse kohaselt vaidlustas hageja kostja väited, et üldkoosolekul osales üle poole ühistu liikmetest. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit ühistu liikmete kohta ega muud tõendit, millest tuleneks üle poole liikmete olemasolu üldkoosolekul. Praeguseni ei ole teada, kes on ühistu liikmed ja kes mitte, aga samuti, kes neist üldkoosolekul osales. Hageja taotles 4

(6)tunnistajate *** ja *** ülekuulamist, kuid kohus ei võtnud seda taotlust vastu. Samuti osundas hageja asjaolule, et *** ei ole korteri nr. 13 omanik ega liige, vaid selleks on Paldiski linnavalitsus, kohus jättis selle aga tähelepanuta. Hageja ei teadnud täpselt, kus koosolek toimub, hageja teada on Paldiskis mitu Punase Risti saali. Samuti ei olnud selgelt välja toodud koosoleku päevakord. Kohus tunnistas, et koosoleku kokkukutsumise teated on vormilt ja sisult erinevad, seega on koosoleku kokkukutsumise protseduurireegleid rikutud ja koosolek oli otsustusvõimetu. Üldkoosolekul vastuvõetud otsused tehti

imustes, mida koosoleku kokkukutsumisel ei olnud teatavaks tehtud. Nendeks

imusteks on

imused, mida arutati jooksvate

imustena. Need

imused puudutasid ühistu majandusaastakava muutmist ja oleksid pidanud olema liikmetele eelnevalt teatavaks tehtud. Ka ei tulenenud koosoleku kokkukutsumise teatest, et kavatsetakse juhatuse liikmeid valida või juurde valida. Eeldada võis, et arutamisele tuleb *** tagasikutsumine seoses tema elukohavahetusega, ülejäänud liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete valimise kohta ei saanud koosolek otsust teha. Vastustaja seisukoht Kostja leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et see ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastuse kohaselt on apellant kaebuses välja tulnud uute asjaoludega, mida vaidluse lahendamisel esimese astme kohtus ei käsitletud. Hageja poolt esitatud väidete tõendamiskoormise on hageja ebaõigesti pannud kostjale*** tunnistajana ülekuulamise taotlust ei ole hageja kohtule esitanud. *** ülekuulamise taotluse jättis maakohus rahuldamata seetõttu, et hageja ei osanud selle isiku tunnistajana ülekuulamise vajadust põhjendada ega selgitada, milliseid asjas tähtsaid asjaolusid võib tunnistaja teada. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas, seega ei kontrolli kolleegium otsuse õigsust selles osas. Hagi rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus õige ja piisavalt põhjendatud, motiivide ülekordamiseks ei ole vajadust. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Vastavalt kuni

  1. jaanuarini
  2. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lõikele 2 ei võinud hageja apellatsioonkaebuses muuhulgas muuta hagi alust. Seega ei võinud hageja apellatsioonkaebuses tugineda asja lahendamise seisukohalt olulistele faktiväidetele, millele ta esimese astme kohtu menetluses ei olnud tuginenud. Asjaolule, nagu ei oleks *** korteriühistu liige, ei ole apellant varasemas menetluses tuginenud ning tema see väide jääb sellest tulenevalt tähelepanuta. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks koosolekul osalenud ühistu liikmete kohta esitatud ühtegi tõendit – tl. 57 asub registreerimisleht, millel on 33 nime. Sellele tõendile on kohus hinnangu andnud, leides, et kuna registreerimislehele märgitud *** ei olnud ühistu liige ega liikme esindaja, siis osales koosolekul tegelikult 32 liiget. Hageja esitatud konkreetseid väiteid isikute kohta, kes koosolekul osalesid, kuid väidetavalt ei ole ühistu liikmed ega nende esindajad, on kohus otsuses käsitlenud, kaebuses ei ole apellant aga põhjendanud, miks ta maakohtu otsuse järeldustega selles osas ei nõustu. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid, mis annaksid aluse järeldusele, nagu oleks koosolekul peale *** osalenud veel keegi, kes ei olnud ühistu liige ega liikme esindaja. Hageja on ebaõigesti leidnud, nagu oleks tõendamise koormis selles osas kostjal: oma väidete kohta pidi hageja TsMS § 91 lõikest 1 tulenevalt ise tõendeid esitama. Asjaolust, et hagejal puudub ühistu liikmete kohta täielik ülevaade, ei saa veel teha järeldust, nagu ei olekski ühistu liikmeid teada. Vaidlustatud otsuse kohaselt kinnitas hageja esindaja esimese astme kohtu istungil, et tema teada on Paldiskis ainult üks Punase Risti saal, kus ka varem on ühistu koosolekuid 5

(6)toimunud. Kaebuses ei ole apellant väitnud, nagu oleks see väide ebaõige. Esindaja poolt öeldu on TsMS § 84 lg. 8 mõtte kohaselt siduv ka esindatavale. Koosoleku päevakorraga seonduvat on kohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, kaebusest ei nähtu aga, miks apellant maakohtu järeldustega ei nõustu. Ainuüksi asjaolu, et eesti- ja venekeelne teade koosoleku kokkukutsumise kohta teineteisest mingil määral erinesid, ei anna veel iseenesest alust järeldusele selle kohta, nagu oleks koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ei saa seda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks lugeda, kaebusest ei nähtu aga, miks apellant maakohtu põhjendusega ei nõustu. Ka ei nähtu kaebusest, miks ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, mille kohaselt jooksvate

imustena arutati

imusi, mis ei olnud olulise tähtsusega. Vastustaja osundas õigesti

7 lõikele 4, millega on sätestatud juhatuse õigus nõuda korteriomanikelt viivist kuni 0, 07% maksmata majandamiskulude summalt päevas. Seega oleks juhatusel niisugune õigus olnud ka üldkoosoleku sellekohase otsuseta, üldkoosoleku otsusel ei ole siin määravat tähtsust ning viivise määra kehtestamist seaduses sätestatud ulatuses ei saa pidada

imuseks, millest koosoleku kokkukutsumise teates oleks tulnud eraldi teatada. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et ka ülejäänud jooksvate

imustena arutatud

imused olid oma sisult sellised, mida võis jooksvate

imustena arutada. Alust ei ole väitel, nagu oleks muudetud majandamiskava. Apellant ei ole ka esile toonud, kuidas mingis jooksvalt arutatud

imuses tehtud otsustus tema õigus rikuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esimese astme kohtu menetluses taotlenud tunnistaja *** ülekuulamist. Kaebuses ei ole apellant ka konkretiseerinud, millal ta väidetavalt niisuguse taotluse esitas. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on kostja kinnitanud, et hageja niisugust taotlust ei teinud. *** tunnistajana ülekuulamise taotluse esitas hageja maakohtule

  1. oktoobri
  2. a. istungil. Kohus jättis taotluse rahuldamata sel põhjusel, et oli kohustanud pooli asjaolud esile tooma ja tõendid esitama
  3. a. juunikuu jooksul (tl. 38 ja 66), hageja esitas aga taotluse tähtaega rikkudes. Vastavalt TsMS § 165 lõikele 4 ei ole protsessiosalisel pärast kohtu määratud tõendite esitamise tähtaega õigust esitada uusi tõendeid. Apellatsioonkaebuses esiletoodu ei anna alust järeldusele, nagu oleks maakohus vaidlust lahendades selles osas menetluseõiguse norme rikkunud. Vastustaja on taotlenud apellandilt apellatsioonimenetluse õigusabikulu 1200 krooni väljamõistmist ning esitanud arve. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 61 lg. 1 punktiga 2 ning tuleb rahuldada. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.