) § 11 lg-le 4 ja pooltevahelisele kokkuleppele jäi AS S. suhtes kehtima Kesklinna Sadama ja ametiühingukomitee vahel sõlmitud kollektiivleping. Mittetulundusühingute seaduse § 33 ja § 99 jõustumisest tulenevalt tegutseb endine Kesklinna Sadama ametiühingukomitee alates 18.02.1999 T. S.a ametiühinguna, hageja osakonnana. Kostja tunnustas kuni 31.12.1999 ülalnimetatud kollektiivlepingut ja täitis lepingu p-s 12.1.4 sätestatud kohustust. 21.01.2000 teatas kostja, et lõpetab alates 01.01.2000 ametiühingu liikmemaksude kinnipidamise ja ülekandmise. Kostja põhjendas kohustuse mittetäitmist AS T. S. ja hageja vahel 18.06.1998 sõlmitud kollektiivlepingu p-ga 13.3, mille kohaselt endised kollektiivlepingud poolte vahel kaotavad kehtivuse. Viide sellele kollektiivlepingule on kohatu, kuna kostja eraldus T. S.a koosseisust enne nimetatud lepingu sõlmimist. Seega ei saanud T. S. enam sõlmida, lõpetada ega muuta kostja kehtivaid lepinguid. Kui kostja suhtes kehtib kollektiivleping, siis saab ta seda lõpetada või muuta ainult ise, kui lepingu teine pool sellega nõustub. Kostja on rikkunud
K § 173 lg 1 ja § 174 nõudeid. Kuna AS S. ja T. S.a ametiühing ei ole sõlminud uut kollektiivlepingut, peab tööandja täitma kollektiivlepingu tingimusi ka siis, kui leping ei kehti.
senini. Ametiühingu liikmemaksude ülekandmise kohustuse täitmata jätmisega on kostja 01.01.2000 kuni 31.12.2000 tekitanud hagejale varalist kahju saamata jäänud tuluna 25 975,95 krooni. Kahju ulatus sõltub ametiühinguliikmete arvust ja palgast. Palgaseaduse § 8 lg 3 sätestab palgasaladuse põhimõtte. Kostja töötajad kardavad oma palku avaldada, kuna ametiühingu kohtuasjas toetamine võib ohustada nende töösuhet. Hageja arvestas kahju, lähtudes talle teadaolevatest palgaandmetest ja Eesti Vabariigi keskmisest palgast nende ametiühinguliikmete osas, kelle palka ta ei tea. Hageja palus kohustada kostjat täitma 19.01.1994 Kesklinna Sadama administratsiooni ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingu tingimusi ning nõuda kostjalt hageja kasuks välja kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju 25 975,95 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei tunnista 19.01.1994 kollektiivlepingu kehtivust, kuna
Sellist kokkulepet kostja hagejaga sõlminud ei ole. AS T. S. ja E. V. A/Ü F.i vahel 18.06.1998 sõlmitud kollektiivlepingu p 13.3 alusel kaotas
Seega ei ole kostjal kohustust täita vaidlusaluse kollektiivlepingu p 12.1.4 nõudeid. Asjaolu, et kostja on töötajate liikmemakse kandnud hageja arvele, ei tähenda iseenesest, et poolte vahel kehtib vaidlusalune leping. Kuivõrd kostjal puudub kohustus lepingu p 12.1.4 täitmiseks, siis ei ole kostja õigusvastaselt käitunud, mistõttu hageja nõue saamata jäänud liikmemaksude kogusummas 25 975,95 krooni saamiseks ei ole põhjendatud. Linnakohus nõustus kostja seisukohaga, et 19.01.1994 leping on muutunud kehtetuks seoses hageja ja AS T. S. vahel 18.06.1998 uue lepingu sõlmimisega. Samas ei oma nimetatud asjaolu vaidluse lahendamisel tähtsust. Apellatsioonkaebus Hageja palub Tallinna Linnakohtu 09.05.2002 otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus ebaseaduslik materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Töösuhetest tulenevad õigused ja kohustused lähevad ettevõtte ülemineku puhul uuele tööandjale üle imperatiivselt, sõltumata sellest, milline oli pooltevaheline kokkulepe. Kohtupraktika on töölepingute ülemineku osas asunud seisukohale, et TLS § 6 kohaldatakse nii äriühingute kui ka ettevõtete ülemineku korral. Töölepingud lähevad üle mitte ainult omandi, vaid ka 3
Kollektiivlepingu vabatahtlikkus ei tähenda seda, et selle täitmine pole kohustuslik. Täitmise kohustuslikkus tuleneb
§-st
§-dest 2 ja 11 ei tulene, et töötajate ühest äriühingust teise üleminekul muutuks teine äriühing sellise kollektiivlepingu pooleks, mille pooled või õigusjärglased on olemas, ning et TLS § 6 alusel toimunud töötajate üleminekuga ei kaasnenud kollektiivlepingu üleminekut.
lg 1 järgi on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate liidu või ühingu vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.
jaanuarini 2002. a kehtinud sõnastuse järgi laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 järgi on kollektiivlepingu kehtivus üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 1994. a kollektiivlepingus leppisid pooled kokku, et kollektiivleping kehtib uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et 4
lg 4 kohaselt ei lõpeta ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine kollektiivlepingu kehtivust. Ettevõtte valduse üleandmine on võrdsustatav ettevõtte alluvuse muutumisega
Nii TLS § 6 kui
lg 4 eesmärgiks on kaitsta töötajaid, kui nende töö ei lõpe, kuid majandustegevus läheb üle teisele juriidilisele isikule. Linnakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et AS S. kasutab endise kesklinna sadama vara rendilepingu alusel. Seega läks ettevõte kostjale üle rendilepingu alusel. Pooled ei vaidle töötajate ülemineku üle. AS S. on tunnistanud TLS § 6 kehtivusala laienemist ettevõtte üleminekule, kuid ei soovi tunnistada täpselt sama sisuga
Kolleegium leiab, et selline valikuline ja tööandja huvidest lähtuv seaduste tõlgendamine ei vasta nimetatud sätetes väljendatud eesmärgile kaitsta töötajate huve. Pärast töölepingute üleminekut võivad töötajad kollektiivlepingu täitmist nõuda üksnes töölepingud ülevõtnud äriühingult. See tagab töötajate õiguste kaitse juhul, kui töö sisu ei muutu, kuid majandustegevus läheb üle teisele juriidilisele isikule. Kolleegium leiab, et ametiühingu liikmemaksu kinnipidamise ja ülekandmise küsimust on võimalik kollektiivlepingus reguleerida. Selline kokkulepe on töötajate huvides, kellele on niimoodi tagatud lihtne võimalus täita oma kohustus ametiühingu ees tööandja tegevuse abil. Kollektiivlepingu p 12.1.4 järgi pidi tööandja kandma ametiühingu liikmemaksud töötajate avalduse alusel üle ametiühingu arveldusarvele. See tähendab, et liikmemaksude tasumise kohustus oli küll töötajatel, kuid tasu maksmise korra järgimise eest vastutas tööandja. Kolleegium ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et vabatahtlikust kokkuleppest tulenevad kohustused tööandja ja ametiühingu vahel ei ole selliseks tegevuseks, mis on olemuselt määratud ettevõtte tegevuseks. Kolleegium leiab, et ettevõtte tegevuseks määratud kohustuse all tuleb mõista kohustusi, mis on seotud ettevõtte tegevusega. Kollektiivlepingust tulenevate kohustuste täitmine on vaieldamatult seotud ettevõtte tegevusega. Hageja on oma nõude rajanud sellele, et 1994. a kollektiivlepingu p 12.1.4 täitmata jätmisega on temale tekitatud kahju.
kohaselt kannab kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel süüdi olev pool vastutust seaduses ja kollektiivlepingus ettenähtud korras. Kui kollektiivleping ei näe ette kohustust rikkunud poole vastutust, siis tuleb lähtuda seadusest. Hageja nõuab TsK § 222 alusel 2000. aasta eest kostja ametiühinguliikmetest töötajate palgast ametiühingu liikmemaksu kinnipidamata jätmisega tekitatud 25 975 krooni 95 sendi suuruse kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise üldpõhimõtetest lähtudes tuleb kahju kandnud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kolleegium leiab, et hageja on tõendanud iga ametiühinguliikmest töötaja osas liikmemaksu kinnipidamise avalduse olemasolu vastavate avalduste koopiatega (linnakohtu toimiku lk.61 kuni 96). Samuti on ta tõendanud kahju arvestuse ja suuruse õigsuse ehk kahju olemasolu (linnakohtu toimiku lk. 150 kuni 161). Kostja nimetatud tõendite ja kahju arvestuse kummutamiseks omalt poolt tõendid esitanud ei ole. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.