§-s 67 ettenähtud õigusi ning võimalusi. Vastuväited apellatsioonkaebusele S. K. OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu 26.04.2005 otsus tuleb tühistada
lg 1 p 3 alusel menetlusnormide normide olulise rikkumise tõttu.
§-de 163-168 kohaselt võib eelmenetlus asjas toimuda ka kirjalikus menetluses. Nimetatud sätetest iseenesest ei tulene, et kohus pidanuks asjas määrama ka eelistungi.
Nimetatud sätte kohaselt peab pooltele olema üheselt arusaadav, et neid on kutsutud nimelt just kohtuistungile. Antud menetluses seda tehtud ei ole. Kohtukutsele on küll märgitud, et kutsutakse 11.04.2004 toimunud kohtuistungile, kuid samas on hoiatanud kohus pooli ka eelmenetluse sätete rikkumise eest. Nii on viidatud hoiatavas osas
§-le 165 lg 1, mille kohaselt peavad protsessiosalised hiljemalt eelistungil teatama kohtule kõik asjaolud, mida nad peavad oluliseks asja lahendamisel (t.l.54-57). 11.04.2005 istungi protokollist nähtub, et asjas on toimunud eelistung (t.l.72). 02.04.2005 esitas kostja M. P. taotluse istungi edasi lükkamiseks, kuna 11.04.2005 on ta välislähetuses Ukrainas ja Valgevenes (t.l.59). 04.04.2005 teatas kohus M. P.ile, et ei pea kostja välislähetuses viibimist mõjuvaks põhjuseks ja hoiatas kostjat mitteilmumise tagajärgedest nii
alusel, mis sätestab tagajärjed eelmenetluses protsessiosalise puudumisel eelistungilt kui ka §-de 199-200 järgi, mis sätestab tagajärjed puudumisel kohtuistungilt (t.l.58). Seega on ülaltoodu alusel selge, et 11.04.2005 toimus eelistung, millele kostjad ei ilmunud. Hageja taotlusel jättis kohus kostja taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata, kuna leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja tegi asjas sisulise otsuse.
lg 2 kohaselt võib kohus juhul, kui üks pool istungile ei ilmu, teha puuduva poole kahjuks tagaseljaotsuse. Kui kohus tagaseljaotsust ei tee, võib kohus määrata uue eelistungi ja lg 4 kohaselt, kui kostja ei ole istungile ilmunud ja kohalolev hageja tagaseljaotsuse tegemist ei nõua, määrab kohus uue eelistungi. Seega ei võimalda menetlusõiguse normid teha eelmenetluses kostja puudumisel istungilt asjas sisulist kohtuotsust. Õige on ka kaebuses toodud seisukoht, et kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei loe välislähetuses olemist mõjuvaks põhjuseks, st seaduslikuks takistuseks
Kohtu poolt 4.04.2004 väljastatud kirja ei ole M. P. enne välislähetusse minekut kätte saanud ega olnud seega ka teadlik, et tema taotlust ei rahuldatud.
lg 1 kohaselt peab olema kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab, et kohus peab otsuses andma hinnangu nii hagiavalduses toodud asjaoludele kui ka kostja vastuväidetele. Kostja on oma vastuväidetes hagile kinnitanud, et viivise arvestamine pole põhjendatud, kuna hageja ise ei esitanud tagastatud kaupadele kreeditarvet, mille alusel saanuks tasuda. Nendele kostja väidetele pole kohus hinnangut andnud nagu kaebuses õigesti väidetakse. 4 Põhjendatud ei ole kaebuses toodud väide, mille kohaselt polnud kostjatele OÜ W. P. ja K.-L. L.le kutsed kätte toimetatud. Kutsed neile on väljastatud ja nad on need ka vastu võtnud (t.l.67,64). Ülaltoodu alusel tuleb kaevatav kohtuotsus tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu
§-de 333 lg 2 ja 334 lg 1 p 3 alusel. Taotlused kohtukulude hüvitamiseks kuuluvad läbivaatamisele asja uuel arutamisel linnakohtus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. R. Allikvere G. Kivinurm V. Lips
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.