3-06-172/9

3-06-172 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-06-172 Otsuse kuupäev 08.03.2006 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi L.B ja E.B kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida-Virumaa regionaalosakonna Jõhvi migratsioonibüroo 23.

1. 2006 ettekirjutuse nr 1010159597 tühistamiseks. Taotlus esialgseks õiguskaitseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.03.2006 Menetlusoasalised Kaebuse esitaja LB Vastustaja Kodakondsusja Migratsiooniameti Ida-Virumaa regionaalosakonna Jõhvi migratsioonibüroo esindaja Eve Kikkas RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulu jätta kaebaja enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik 1 3-06-172 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED L. B esitas enda ja E. B nimel 20.02.2006.a Tartu Halduskohtule kaebuse ja palus, et kohus tühistaks talle tehtud ettekirjutuse, mille kohaselt peavad nad Eesti Vabariigist lahkuma ning ta peab korraldama koos temaga Eesti Vabariigis viibiva alaealise lapse E. B lahkumise hiljemalt 23.03.2006.a. Kaebuse esitaja on halduskohtule esitanud taotluse esialgseks õiguskaitseks. Tartu Halduskohtu 22.02.2006 kohtumäärusega jäeti kaebuse esitaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Ukraina kodanikud L. B ja E. B omasid tähtajalist elamisluba Eestis alates 21.11.2001 kuni 20.11.
2. L. B esitas 24.08.2004.a KMA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lõike 2 alusel, elama asumiseks abikaasa V. K juurde. E. B tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus esitati 15.10.2004.a VMS § 12 lõike 1 punkti 3 alusel, elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase, ema L. B, juurde. Oma 09.02.2005.a otsustega nr 20051018 ja nr 20051019 keeldus KMA kaebajatele tähtajalise elamisloa pikendamisest. Kaebajad esitasid KMA 09.02.2005 otsuste nr 20051018 ja 20051019 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise peale kaebuse. Tallinna Halduskohtu 04.10.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-446/2005 jäeti kaebused rahuldamata. Kohtuotsus on jõustunud 03.11.2005 aastal. KMA Ida regionaalosakonna Jõhvi migratsioonibüroo poolt tehti 31.03.2005 L. B ja E. B ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr
3. L. B on vaidlustanud antud ettekirjutuse kohtus. Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3-287/2005 rahuldati L. B ja E. B apellatsioonkaebus. Jõhvi Halduskohtu 19.05.2005 otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega tühistati KMA Ida-Virumaa regionaalosakonna Jõhvi migratsioonibüroo 31.03.2005 ettekirjutus L. B ja E. B Eestist lahkumiseks nr
4. Kohtuotsus on jõustunud 16.01.2006 aastal. Tuginedes Tallinna Halduskohtu 04.10.2005.a otsusele, millega jäeti jõusse tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine, vormistas vastustaja KMA vastavalt VSS § 7 lg 1; § 8 lg 2; § 10 lg 2 p 2, 3; § 11 lg 1; § 12 lg 1 alusel 23.01.2006 kaebajetele ettekirjutuse nr 1010159597 Eestist lahkumiseks ning ühtlasi kohustas korraldama ka temaga koos Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva alaealise E. B lahkumise ( t.lk 5). Kaebuse esitajad L. B ja E. B leiavad halduskohtule 22.02.2006 esitatud kaebuses, et KMA ettekirjutus on seadusevastane, mis tuleb tühistada ja seda alljärgnevatel põhjustel: 1.Lahkumisettekirjutuse tegemisel ei ole KMA arvestanud kaebaja era- ja perekonnaelu Eestis ja lahkumisttekirjutuse mõju sellele. 2.Kaevatavas otsuses puuduvad igasugused KMA kaalutlused, kuidas ettekirjutuse tegemine mõjub tema olukorrale ja tervisele. Kaebaja leiab, et KMA otsus talle lahkumisettekirjutuse tegemise kohta on sekkumine tema era- ja perekonnaellu, mis on vastuolus Põhiseaduse § 26 põhimõtetega. 3.Kaebaja ja tema alaealise lapse väljasaatmisel kaotavad nad võimaluse legaliseerida oma Eestis viibimine.
5. Kaebaja on jätkuvalt abielus EV kodanikuga ning ta ei kujuta endast ohtu Eesti riigi julgeolekule. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist. Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida-Virumaa regionaalosakonna Jõhvi migratsioonibüroo esindaja E. Kikkas leiab, et lahkumisettekirjutuse tühistamisega ei teki 2 3-06-172 kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Kaebaja elamisloa pikendamise alus on ära langenud, kuna tema abielu V. K on fiktiivne ja sõlmitud üksnes elamisloa saamiseks. Samal põhjusel on alusetud ka kaebaja väiteid tema perekonna- ja eraelu puutumatuse rikkumisest. Antud juhul puudus vastustajal kaalutlusõigus. Lahkumist takistavate isikust sõltumatute mõjuvate põhjuste olemasolul on ettekirjutuse sundtäitmist võimalik edasi lükata, kuid kaebaja ei ole selliseid põhjuseid tõendanud. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet palus jätta kaebuse haldusasjas 3-06-172 rahuldamata ( t.lk 37 jj). KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-06-172 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1 alusel peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Seaduslikud alused on sätestatud VMS §
6. VSS §-des 7 lg 1 ja 11 lg 1 kehtestatust tulenevalt tuli Kodakondsus- ja Migratsiooniametil vormistada L. B kui Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Sama seaduse § 12 lg 1 kohaselt tuli teda kohustada korraldama ka oma viibimisaluseta alaealise lapse Eestist lahkumist. Selliste juhtumite puhul ei ole seaduseandja näinud asutusele ette kaalumisõigust. Seepärast ei omanud ettekirjutuse tegemisel ega oma ka käesoleva kaebuse lahendamisel vähimatki tähendust need põhjused, mis L. B väidab endal Eestis viibimiseks olevat, mistahes perekondlikud või eraelulised asjaolud võivad arvesse tulla üksnes elamislubade pikendamisest keeldumise asjas koostatud otsuste õiguspärasuse hindamisel (Tallinna Halduskohtus) või lahkumisettekirjutuse reaalsel täitmisel. Käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitajad ühtegi arvestatavat põhjust Eestist lahkumise võimatuse kohta tõendanud. Vastustaja KMA tugines vaidlustatavas ettekirjutuses Tallinna Halduskohtu 04.10.2005.a otsusele, millega jäeti jõusse tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine ning vormistas vastavalt VSS § 7 lg 1; § 8 lg 2; § 10 lg 2 p 2, 3; § 11 lg 1; § 12 lg 1 23.01.2006 kaebuse esitajatele ettekirjutuse nr 1010159597 Eestist lahkumiseks ning ühtlasi kohustas korraldama ka kaebajaga koos Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva alaealise E. B lahkumise. Haldusasja materjalide kohaselt puudub kaebajatel Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kaebuses on esitatud väide, et lahkumisettekirjutuse tegemisel ei ole KMA arvestanud kaebaja era- ja perekonnaelu Eestis. Kaevatavas otsuses puuduvad igasugused KMA kaalutlused, kuidas ettekirjutuse tegemine mõjub tema olukorrale ja tervisele. Kaebaja leiab, et KMA otsus talle lahkumisettekirjutuse tegemise kohta on sekkumine tema era- ja perekonnaellu, mis on vastuolus Põhiseaduse § 26 põhimõtetega. Halduskohus ei saa antud väidetega nõustuda. L. B era- ja perekonnaelu, aga samuti alaealise E. B huvid ning ka asjaolu, et neil puudub käesoleval ajal igasugune side oma kodakondsusjargse riigiga on Tallinna Halduskohtu 04.10.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-446/2005 ja Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3-287/2005 põhjalikult käsitletud. Samuti on Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2005 kohtuotsusega haldusajas nr 2-3-287/2005 antud hinnang VSS § 7 lg 1 sätestatule. Kaebuse esitajad on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel, seega on nad olnud teadlikud, et nende Eestis elamise aeg on piiratud elamisloa pikkusega ning Eestis elamine ei kuulu nende põhiõiguste hulka. Sellest tulenevalt ei tähenda varasem tähtajalise elamisloa alusel 3 3-06-172 Eestis elamine, et järgmine taotlus rahuldatakse ning isikud saavad uue tähtajalise elamisloa. Oma õigusi realiseerides ning isiklikku elu korraldades pidid kaebuse esitajad arvestama tähtajalise elamisloa pikkusega. Kaebuses on esitatud väide, et kaebaja ja tema alaealise lapse väljasaatmisel kaotavad nad võimaluse legaliseerida oma Eestis viibimine. L.B on esitanud 29.06.2005 KMA-le taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks VMS § 12 lg 1 p 5 alusel, tema taotlus on registreeritud ja taotluse menetlustähtaega on pikendatud kuni 30.03.
7. Vastavalt VMS ja VSS-le ei ole seaduslikuks aluseks välismaalase viibimisaluse või selle pikendamise taotluse menetlemine. Tulenevalt VSS § 7 lg 3 ei kohaldata lahkumisettekirjutuse sundtäitmist -väljasaatmist - kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni, kui selline välismaalasestsõltumata mõjuva põhjuse olemasolu on välismaalase poolt põhjendatud. Kui isikul on temast sõltumatuid mõjuvaid põhjusi Eestist lahkumise edasilükkamiseks, saab haldusorgan neid isiku taotlusel arvestada lahkumisettekirjutuse sundtäitmisele pööramisel. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et iseenesest ei saa kaebuse rahuldamise aluseks olla kaebaja need põhjendused, milliste järgi oleks KMA pidanud ettekirjutuse tegemisel arvestama kaebuse esitaja perekonnaeluga, aga samuti alaealise E. B huvidega ning ka asjaoluga, et neil puudub käesoleval ajal igasugune side oma kodakondsusjärgse riigiga. Nimetatud asjaolud omavad kaalu kaebaja elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamisel või ka võivad teatud tingimustel olla aluseks lahkumisettekirjutuse sundtäitmise edasilükkamisele VSS § 7 lg 3 kohaselt, kuid need ei oma tähtsust käesolevas asjas. VSS §-is 7 lg 1 märgitud aluste olemasolul tuleb Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks, kuivõrd seadusandja ei ole näinud ette haldusorganile nimetatud osas kaalutlusõigust. Selline õiguslik regulatsioon ei ole vastuolus PS §-des 26 ja 27 sätestatud isiku õigustega perekonna- ja eraelu kaitsele ja Eesti Vabariigi poolt 1996 a. ratifitseeritud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8, kuivõrd antud õiguste efektiivseks kaitseks on seadusandja kehtestanud välismaalasele muud võimalused (näiteks elamisloa või selle pikendamise taotlemine, haldusasutuse keeldumisel vaide või halduskohtule kaebuse esitamine jms). Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud kohtukulude nõuet. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 4