) § 64 lg. 2; ei antud võimalust tutvuda ja alla kirjutada distsiplinaarmenetluse protokollile, millega rikuti VSE § 97 lg 4; kaebajat süüdistatakse vangla sisekorraeeskirja § 59 lg 3 p-i 9 rikkumises, mis ei ole võimalik, sest §-s 59 lg 3 punkti 9-t ei eksisteeri, aga § 59 lg 3 kinnipeetava poolt telefoni kasutamist ei puuduta. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud haldusaktiga rikutakse kaebaja õigusi ja piiratakse vabadust sellega, et tuginedes selle olemasolule, võib vangla administratsioon edaspidi keelduda kaebajale soodustuste andmisest: tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, lühiajaliseks vanglast väljumiseks. Kaebuse esitaja palub korras tühistada haldusakt - Tartu Vangla direktori 05.08.05 käskkiri nr 14/
Deniss Denissov on 06.10.2004.a tutvunud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga ning 08.06.2005.a Tartu Vangla kodukorraga, mille kohta on andnud vastavad allkirjad ja on seega teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. VSE § 58 loetleb kinnipeetavatele lubatud asjad, selle 3. lõike punkt 9 lubab omada ühte telefonikaarti, mis kinnises vanglas peab olema ostetud vangla vahendusel. Tartu Vangla kodukorra XVI peatükk reguleerib kinnipeetava isiku telefonikõnede korda. Punkti 16.1.2 kohaselt jälgib telefonikaardiautomaadi käsutamist vangistusosakonna ametnik, kes fikseerib 2 taksofoni kasutamise korra rikkumised ja esitab kirjaliku ettekande süüdlase distsiplinaarvastutusele võtmiseks. Punkti 16.2.1 kohaselt võimaldatakse telefoni kasutamist kinnipeetavatele isikutele nende avalduste alusel. Avalduses peab kinnipeetav isik märkima oma nime, kambri numbri, kuupäeva ja kasutatava telefonikaardi seerianumbri (p 16.2.5). Deniss Denissov rikkus VSE § 58 lg 3 p-i 9 ja Tartu Vangla kodukorra punkti 16.2.5 oma süülise käitumisega, mis on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud Tartu Vangla valvuri Veiko Tontsi 08.07.2005.a ettekandega, esemete aravõtmise aktiga nr 1220 ja distsiplinaarmenetluse protokolliga. Samuti kinnitab D. Denissov ka kohtule esitatud kaebuses, et telefonikaart Voicenet oli tal olemas Tartu Vanglasse saabudes ning kuulus talle. Kinnipeetaval isikul ei ole lubatud vanglasse saabudes vanglaväliselt soetatud telefoni kõnekaarti kambrisse kaasa võtta, soovi korral tuleb tal see omandada vastavalt seadusele vangla vahendusel. Voicenet-kõnekaarti ei ole võimalik osta ühegi vangla vahendusel. Väites, et telefonikaardi omandas ta vanglaväliselt, tunnistab D.Denissov sellega distsiplinaarsüüteo toimepanemist. D. Denissovi süüd tõendab ka asjaolu, et ta jättis taksofoni kasutamise avalduses kaardi numbri märkimata, kuna vastasel korral oleks tema avaldusest koheselt nähtunud mittelubatud asja omastamine kinnipeetava poolt. Valvur V. Tonts tegutses oma töökohustusi täites õiguspäraselt, koostades rikkumise kohta ettekande.
lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Inspektor-kontaktisik Margus Older tegi ettepaneku karistada Deniss Denissovit noomitusega. D. Denissov omab 16 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 9 korral on kohaldatud kartserisse paigutamist. Kuna Deniss Denissov pani üleastumise toime tahtlikult ja ta ei ole varasematest karistustest oma järeldusi teinud, jätkates süstemaatiliselt õigusrikkumisi, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks
lg l p-i l alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena noomitust. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusaluse juhtumi distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas
§-i 64 nõuetega. Kaebaja Deniss Denissovi avaldus selle kohta, et talle ei antud võimalust anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, on ümber lükatud tema enda poolt 08.07.2005.a kirjutatud ja allkirjastatud seletuskirjaga, mille koostamise käigus oli D. Denissovil piisavalt aega ja võimalusi anda mistahes selgitusi. Seadus ei kohusta väärteomenetluse protokolli tutvustamist kinnipeetavale isikule allkirja vastu, VSE § 97 lg 4 oli distsiplinaarmenetluse ajaks kehtetu. Deniss Denissovit karistati VSE § 58 lg 3 p-i 9 alusel selle eest, et ta omas telefoni kõnekaarti Voicenet, mida ta ei olnud soetanud vangla vahendusel ja kuulus seetõttu mittelubatud asjade hulka. Tartu Vangla direktori käskkirja sisust on selgelt näha D. Denissovi poolt toime pandud rikkumise kirjeldus ning asjaolu, et karistamise alusena on ekslikult märgitud VSE § 59 lg 3 p 9, ei muuda haldusmenetluse seadustiku §-i 58 kohaselt vaidlusalust haldusakti kehtetuks, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja palub jätta Deniss Denissovi kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Vaidlustatud käskkirja kohaselt Deniss Denissov pani toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta 08.07.05 kell 11.55 omas enda juures Voicenet’i kõnekaarti ning püüdis helistada taksofoniga kehtestatud nõudeid rikkudes. Sellega inkrimineeritakse talle Tartu Vangla kodukorra p-i 16.2.5 ja VSE § 58 lg 3 p-i 9 rikkumist. Käskkirja motiveeringu kohaselt kinnipeetava D. Denissovi näol on tegemist süstemaatilise seaduserikkujaga, kes on tutvunud Tartu Vangla kodukorra ja vangla sisekorraeeskirjaga. Juhindudes
Käskkirja on D. Denissovile tutvustatud 18.08.05 ja käskkirja teatavakstegemisel ta on teinud sellele kirjaliku märkuse, et ei ole nõus määratud karistusega. D. Denissov leiab, et vaidlustatud käskkiri ei ole õige, sest kõnekaart Voicenet oli tal olemas juba Tartu Vanglasse saabudes, seaduslikult omandatud
p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju.
lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus taksofoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama §-i lg 2 kohaselt telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. VSE § 58 loetleb kinnipeetavale lubatud asjad, selle
Seega on tõendatud, et D. Denissov rikkus VSE § 58 lg 3 p-i
Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole rikkumisi, kaebuse esitajale on antud võimalus seletuse andmiseks seoses kõnekaardi Voicenet äravõtmisega 08.07.05 kell 15.30 ja talle oli arusaadav, seoses millega talle anti blankett seletuskirja kirjutamiseks toimunu kohta (tl 25). Asjaolu, et kinnipeetav ei soovi seletuskirja kirjutada, ei takista distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist. Seega ei leidnud tõendamist D. Denissovi väide, et talle ei olnud antud võimalust selgituste andmiseks. Kehtiv seadus ei nõua distsipliinirikkuja poolset protokolli allakirjutamist. Vaidlustatud käskkirjas on ilmne viga, mis ei mõjunud käskkirja kui haldusakti õigsusele, sest käskkirja sisust on arusaadav, et karistamise aluseks on mitte VSE § 59 lg 3 p 9 (§ 59 lõikes 3 üldse ei ole punkte), aga §-st 58 lg 3 p 9. Ülaltoodud põhjustel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 kohus jätab kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.