TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-395/05 Otsuse kuupäev 10.11.2005 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Deniss Denissovi kaebus Tartu vangla direktori 05.08. 2005

) § 64 lg. 2; ei antud võimalust tutvuda ja alla kirjutada distsiplinaarmenetluse protokollile, millega rikuti VSE § 97 lg 4; kaebajat süüdistatakse vangla sisekorraeeskirja § 59 lg 3 p-i 9 rikkumises, mis ei ole võimalik, sest §-s 59 lg 3 punkti 9-t ei eksisteeri, aga § 59 lg 3 kinnipeetava poolt telefoni kasutamist ei puuduta. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud haldusaktiga rikutakse kaebaja õigusi ja piiratakse vabadust sellega, et tuginedes selle olemasolule, võib vangla administratsioon edaspidi keelduda kaebajale soodustuste andmisest: tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, lühiajaliseks vanglast väljumiseks. Kaebuse esitaja palub korras tühistada haldusakt - Tartu Vangla direktori 05.08.05 käskkiri nr 14/

1. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kirjalikus seisukohas, mis edastati kohtule 06.
2. 2005, on Tartu Vangla seisukohal, et Deniss Denissovi distsiplinaarkorras karistamine oli seaduslik ja Tartu Vangla direktori 05.08.2005.a käskkirja nr 1-4/978 tühistamiseks puudub alus. Vaidlusaluse käskkirjaga karistati kinnipeetavat Deniss Denissovit noomitusega selle eest, et tema, 08.07.2005.a kell 11.55 omas enda juures kõnekaarti Voicenet ning püüdis taksofoniga helistada kehtestatud nõudeid rikkudes. Sellega rikkus D. Denissov Tartu Vangla kodukorra punkti 16.2.5 ja VSE § 59 lg 3 p 9.

§ 67p l kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju.

Deniss Denissov on 06.10.2004.a tutvunud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga ning 08.06.2005.a Tartu Vangla kodukorraga, mille kohta on andnud vastavad allkirjad ja on seega teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest. VSE § 58 loetleb kinnipeetavatele lubatud asjad, selle 3. lõike punkt 9 lubab omada ühte telefonikaarti, mis kinnises vanglas peab olema ostetud vangla vahendusel. Tartu Vangla kodukorra XVI peatükk reguleerib kinnipeetava isiku telefonikõnede korda. Punkti 16.1.2 kohaselt jälgib telefonikaardiautomaadi käsutamist vangistusosakonna ametnik, kes fikseerib 2 taksofoni kasutamise korra rikkumised ja esitab kirjaliku ettekande süüdlase distsiplinaarvastutusele võtmiseks. Punkti 16.2.1 kohaselt võimaldatakse telefoni kasutamist kinnipeetavatele isikutele nende avalduste alusel. Avalduses peab kinnipeetav isik märkima oma nime, kambri numbri, kuupäeva ja kasutatava telefonikaardi seerianumbri (p 16.2.5). Deniss Denissov rikkus VSE § 58 lg 3 p-i 9 ja Tartu Vangla kodukorra punkti 16.2.5 oma süülise käitumisega, mis on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud Tartu Vangla valvuri Veiko Tontsi 08.07.2005.a ettekandega, esemete aravõtmise aktiga nr 1220 ja distsiplinaarmenetluse protokolliga. Samuti kinnitab D. Denissov ka kohtule esitatud kaebuses, et telefonikaart Voicenet oli tal olemas Tartu Vanglasse saabudes ning kuulus talle. Kinnipeetaval isikul ei ole lubatud vanglasse saabudes vanglaväliselt soetatud telefoni kõnekaarti kambrisse kaasa võtta, soovi korral tuleb tal see omandada vastavalt seadusele vangla vahendusel. Voicenet-kõnekaarti ei ole võimalik osta ühegi vangla vahendusel. Väites, et telefonikaardi omandas ta vanglaväliselt, tunnistab D.Denissov sellega distsiplinaarsüüteo toimepanemist. D. Denissovi süüd tõendab ka asjaolu, et ta jättis taksofoni kasutamise avalduses kaardi numbri märkimata, kuna vastasel korral oleks tema avaldusest koheselt nähtunud mittelubatud asja omastamine kinnipeetava poolt. Valvur V. Tonts tegutses oma töökohustusi täites õiguspäraselt, koostades rikkumise kohta ettekande.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Inspektor-kontaktisik Margus Older tegi ettepaneku karistada Deniss Denissovit noomitusega. D. Denissov omab 16 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 9 korral on kohaldatud kartserisse paigutamist. Kuna Deniss Denissov pani üleastumise toime tahtlikult ja ta ei ole varasematest karistustest oma järeldusi teinud, jätkates süstemaatiliselt õigusrikkumisi, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks

§ 63

lg l p-i l alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena noomitust. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusaluse juhtumi distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§-i 64 nõuetega. Kaebaja Deniss Denissovi avaldus selle kohta, et talle ei antud võimalust anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi, on ümber lükatud tema enda poolt 08.07.2005.a kirjutatud ja allkirjastatud seletuskirjaga, mille koostamise käigus oli D. Denissovil piisavalt aega ja võimalusi anda mistahes selgitusi. Seadus ei kohusta väärteomenetluse protokolli tutvustamist kinnipeetavale isikule allkirja vastu, VSE § 97 lg 4 oli distsiplinaarmenetluse ajaks kehtetu. Deniss Denissovit karistati VSE § 58 lg 3 p-i 9 alusel selle eest, et ta omas telefoni kõnekaarti Voicenet, mida ta ei olnud soetanud vangla vahendusel ja kuulus seetõttu mittelubatud asjade hulka. Tartu Vangla direktori käskkirja sisust on selgelt näha D. Denissovi poolt toime pandud rikkumise kirjeldus ning asjaolu, et karistamise alusena on ekslikult märgitud VSE § 59 lg 3 p 9, ei muuda haldusmenetluse seadustiku §-i 58 kohaselt vaidlusalust haldusakti kehtetuks, kuna see ei mõjutanud asja otsustamist. Vastustaja palub jätta Deniss Denissovi kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Vaidlustatud käskkirja kohaselt Deniss Denissov pani toime distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et ta 08.07.05 kell 11.55 omas enda juures Voicenet’i kõnekaarti ning püüdis helistada taksofoniga kehtestatud nõudeid rikkudes. Sellega inkrimineeritakse talle Tartu Vangla kodukorra p-i 16.2.5 ja VSE § 58 lg 3 p-i 9 rikkumist. Käskkirja motiveeringu kohaselt kinnipeetava D. Denissovi näol on tegemist süstemaatilise seaduserikkujaga, kes on tutvunud Tartu Vangla kodukorra ja vangla sisekorraeeskirjaga. Juhindudes

§ 63lg 1 p-st 1 on talle määratud noomitus.

Käskkirja on D. Denissovile tutvustatud 18.08.05 ja käskkirja teatavakstegemisel ta on teinud sellele kirjaliku märkuse, et ei ole nõus määratud karistusega. D. Denissov leiab, et vaidlustatud käskkiri ei ole õige, sest kõnekaart Voicenet oli tal olemas juba Tartu Vanglasse saabudes, seaduslikult omandatud

1. a, enne kui ta asus karistust kandma Tallinna Vanglas, ja järelikult tal oli õigus seda vanglas kasutada VSE § 57 lg 1 alusel. Ta leiab, et käskkiri ei ole õiguspärane, sest tal ei võimaldatud enne käskkirja tegemist sisulisi selgitusi anda, ei tutvustatud talle distsiplinaarmenetluse protokolli ja ei antud võimalust sellele allakirjutada; käskkirjas on karistamise alusena ekslikult märgitud VSE § 59 lg
2. Kohtuistungil jäi kaebaja oma ütluste juurde. Kohus leiab, et käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kõnekaardiga Voicenet taksofonist helistamine vanglas on lubatav.

§ 67

p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju.

§ 28

lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus taksofoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama §-i lg 2 kohaselt telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul. VSE § 58 loetleb kinnipeetavale lubatud asjad, selle

1. lõike punkt 9 lubab omada ühte telefonikaarti, mis kinnises vanglas peab olema ostetud vangla vahendusel. Kaebuse esitaja ei eita, et ta soetas telefonikaarti Voicenet mitte Tartu Vangla vahendusel, aga
2. a, enne Tallinna Vanglasse asumist (tl 24, 46). Vangla esindaja kinnitas, et D. Denissov ei ole Tartu Tartu Vangla vahendusel soetanud kõnekaarti Voicenet ja seda ei ole võimalik osta ühegi vangla vahendusel (tl 18). D. Denissovi kinnipeetava isiku isiklike asjade arvestuskaardil (tl 44) ei ole fikseeritud, et ta omab Voicenet’i kõnekaarti. Sellest võib teha järelduse, et D. Denissov ei olnud huvitatud selle kui kinnises vanglas keelatud eseme kambris hoidmiseks ja kasutamiseks, registreerimisest isiklike asjade arvestuskaardil. Vanglates ei ole lubatud Voicenet’i kõnekaarti kasutada, sest tegemist on kõnekaardiga, millele teine isik saab ilma piiranguteta väljaspool vanglat laadida raha ja kinnipeetaval tekib võimalus helistada mitte oma kulul ja sellega rikkuda

§ 28lg 2 (telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul) ja muid sätteid.

Seega on tõendatud, et D. Denissov rikkus VSE § 58 lg 3 p-i

1. Tartu Vangla kodukorra p-i 16.1.2 kohaselt jälgib telefonikaardiautomaadi kasutamist vangistusosakonna ametnik, kes fikseerib taksofoni kasutamise korra rikkumised ja esitab kirjaliku ettekande süüdlase distsiplinaarvastutusele võtmiseks. Punkti 16.2.1 kohaselt võimaldatakse telefoni kasutamist kinnipeetavatele isikutele nende avalduste alusel. Avalduses 4 peab kinnipeetav isik märkima oma nime, kambri numbri, kuupäeva ja kasutatava telefonikaardi seerianumbri (p 16.2.5). D. Denissov jättis taksofoni kasutamise avalduses kaardi numbri märkimata, kuna vastasel korral oleks tema avaldusest koheselt nähtunud mittelubatud asja omastamine (tl 18-19). Tartu Vangla kodukorra p-i 16.2 reguleerib eelvangistushoones taksofoni kasutamist kinnipeetavatele isikutele. Helistamine toimub sektsioonide vahel vastavalt kehtestatud graafikule, vastavalt laekunud sooviavaldustele, mis registreeritakse þurnaalis, ja avaldusi peale registreerimist alles ei hoita (tl 40). Märge toimunud helistamise kohta tehakse þurnaali. Þurnaali väljavõttest (tl 41) nähtub, et D. Denissov kella 13-15 vahel soovis helistada Voicenet’i kõnekaardiga ja talle seda ei ole võimaldatud (puudub märge „OK“). Valvuri Veiko Tonts’i ettekandest (tl 24) nähtub, et D. Denissov soovis helistada toiduluugi kaudu telefoniautomaadist Voicenet’i kõnekaardiga, mille kinnipeetav olevat ostnud vabaduses umbes 2,5 aastat tagasi. Tema telefonikõne sooviavaldusel puudus kaardinumber. Kaart oli aktiga ära võetud (tl 26). Seega on tõendatud, et D. Denissov rikkus Tartu Vangla kodukorra p-i 16.2.
2. D. Denissovi väide, et tal oli õigus vanglas kasutada Voicenet’i kõnekaarti VSE § 57 lg 1 alusel (kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asja ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju) ei ole õige, sest see juhus on reguleeritud erisättega – VSE § 58 lg 3 p 9 –, mille kohaselt kinnipeetavale on lubatud kõnekaart, mis on kinnises vanglas vangla vahendusel ostetud. Kohus leiab, et D. Denissovi karistamisel valitud karistusmäär on vastavuses tema isikuga. Käskkirjas on märgitud, et tegemist on süstemaatilise seaduserikkujaga ja valitud karistusmäär – noomitus – on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega (

§ 63lg 3).

Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole rikkumisi, kaebuse esitajale on antud võimalus seletuse andmiseks seoses kõnekaardi Voicenet äravõtmisega 08.07.05 kell 15.30 ja talle oli arusaadav, seoses millega talle anti blankett seletuskirja kirjutamiseks toimunu kohta (tl 25). Asjaolu, et kinnipeetav ei soovi seletuskirja kirjutada, ei takista distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist. Seega ei leidnud tõendamist D. Denissovi väide, et talle ei olnud antud võimalust selgituste andmiseks. Kehtiv seadus ei nõua distsipliinirikkuja poolset protokolli allakirjutamist. Vaidlustatud käskkirjas on ilmne viga, mis ei mõjunud käskkirja kui haldusakti õigsusele, sest käskkirja sisust on arusaadav, et karistamise aluseks on mitte VSE § 59 lg 3 p 9 (§ 59 lõikes 3 üldse ei ole punkte), aga §-st 58 lg 3 p 9. Ülaltoodud põhjustel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 kohus jätab kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5