TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-477/05 Otsuse kuupäev 14.12. 2005 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Deniss Denissovi kaebus Tartu Vangla direktori 13.09.2005

) § 60 lg-t l ja "Tartu Vangla kodukorra" (TVK) p-i 7.1.

1. Kinnipeetava seletuskirjas toodud väide, et ta on ebaseaduslikult kartseris, ei ole menetluse käigus kinnitust leidnud. Kinnipeetav omab 30 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest ühte kandis rikkumise toimepanemise hetkel kartseris. Sellest nähtub, et kinnipeetav ei soovi asuda õiguskuulekale teele ja süstemaatiliselt rikub kehtestatud korda. 18.10.2005 esitas D. Denissov kohtule kaebuse haldusasjas 3-467/05 täienduse, millest nähtus, et D. Denissov soovib vaidlustada Tartu Vangla direktori 13.09.2005 käskkirja nr 1-4/
2. 19.10.2005 eraldas kohus määrusega D. Denissovi nõuded eraldi menetlusse ja määras menetleda D. Denissovi kaebust Tartu Vangla direktori 13.09.2005 käskkirja nr 1-4/1233 tühistamiseks (haldusasi 3-477/05). 27.10.2005 jättis kohus D. Denissovi kaebuse käiguta kaebuses esinevate puuduste tõttu. 01.11.2005 esitas D. Denissov täpsustatud kaebuse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt Tartu Vangla direktori 13.09.2005 käskkirjaga nr 1-4/1233 karistati D. Denissovit 1 lühiajalise kokkusaamise keelamisega. Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla direktori käskkiri on ebaseaduslik, kuna ta viibis kartserikambris 1009 ebaseaduslikult Tallinna Vangla direktori 22.11.2004 käskkirja nr 1539-d alusel. Kaebaja leiab, et kuna ta viibis kartserikambris ebaseaduslikult, siis teki omamine kambris ei saa olla distsiplinaarkaristuse määramise põhjuseks. Kaebuse kohaselt ta unustas teki kambrisse. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja selgitas, et viibis kartseris alates 21.08.2005 ja teadis, et kannab seal karistust kuni 03.09.2005 kell 17.
3. Kaebaja selgitas, et tal ei olnud kavatsust meelega peita tekki, lavatsi lükkas seinale valvur. Tekk oli taburetil ja valvur ei märganud seda. Lavatsi vahele pani teki siis, kui avastas, et tekk on kambris taburetil ja lavats seinale lükatud. Kaebaja selgitas, et kuna ta arvas, et viibis kartseris ebaseaduslikult, siis tal oli õigus omada nii tekki kui madratsit, nii nagu on lubatud kõigil, kes ei viibi kartseris. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on ka formaalselt vigane – puudub haldusakti väljaandja nimi, nagu nõuab HMS § 55 lg 4, ja käskkirjal puudub talle haldusakti tutvustanud vanglaametniku nimi ja amet.. Kaebuse esitaja D. Denissov palub kohtul tühistada Tartu Vangla direktori 13.09.2005 käskkiri nr 1-4/
4. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Deniss Denissovi distsiplinaarkorras karistamine oli seaduslik ja Tartu Vangla direktori 13.09.
5. a käskkirja nr 1-4/1233 tühistamiseks puudub alus. Vaidlusaluse käskkirjaga karistati kinnipeetavat D. Denissovit ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega selle eest, et tema, 26.08.
6. a kell 8.10 hommikuse loenduse ajal hoidis kartseris (kambris nr 1009) keelatud esemena vooditekki, mis oli peidetud lavatsi taha. Sellega rikkus D.Denissov vangistusseaduse § 67 p l, Vangla sisekorraeeskirja § 60 lg l ja Tartu Vangla kodukorra punkti 7.1.
7. D. Denissov on 06.10.2004.a tutvunud vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga ning 08.06.2005.a Tartu Vangla kodukorraga, mille kohta on andnud vastavad allkirjad ja on seega teadlik kinnipeetavatele esitatavatest nõuetest.

§ 60

lg l loetleb asjad, mis võivad kinnipeetavatel kartseris kaasas olla, tekki selles loetelus ei ole. D. Denissov rikkus ülalnimetatud nõuet süülise käitumisega, mis on distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud Tartu Vangla vanemvalvur Olev Kivi ja valvur Priit Ibruse 26.08.07.

1. a ettekannetega, esemete äravõtmise aktiga 26.08.
2. a-st ja distsiplinaarmenetluse protokolliga. 2 Oma 26.08.
3. a kell 8.30 antud seletuskirjas palub kaebaja selgitust talle süüks arvatava distsipliinirikkumise kohta. Samal päeval kell 16.30 antud seletuskirjas tunnistab ta oma süüd kartseris teki lavatsi taha panemises. Tema seletus sellise käitumisviisi kohta on ennastõigustav, sest teki kartseriruumi unustamise korral näidanuks valvuri kutsumine ja teki üleandmine kaebaja sisemist tahet ja soovi käituda õiguspäraselt. Kaebaja väited selle kohta, et teda paigutati 21.08.
4. a kartserisse õigusvastaselt, ei vasta tõele. Kaebaja kartserisse paigutamise aluseks olnud Tallinna Vangla direktori käskkiri nr 1539d, millega teda karistati 15 päevaks kartserisse paigutamisega, on välja antud 22.11.
5. a, seega oli 22.07.
6. a viimane tähtaeg, mil määratud karistust täitmisele võis pöörata. Tallinna Vangla karistuse täitmisele pööramise õiendist nähtub, et määratud karistus pöörati esmakordselt täitmisele 01.03.
7. a kell 14.45, s.o enne 8 kuu möödumist ja seega õigeaegselt. Kartserist vabastati kaebaja 03.03.
8. a kell 7.00 seoses tema etapeerimisega Murru Vanglasse. Kandmata karistuse pikkuseks jäi 13 päeva, 7 tundi ja 45 minutit. Tartu Vanglas paigutati D. Denissov uuesti kartserisse 21.08.
9. a kell 10.17 ning ta jätkas karistuse kandmist kuni selle lõpuni 03.09.
10. a kella 17.32-ni. Kaebaja pöördus 25.08.
11. a märgukirjaga Tartu Vangla poole ning viitas vangla tegevuse õigusvastasusele. Tartu Vangla poolt on kontrollitud kaebaja kartserisse paigutamise õiguspärasust, mis nähtub inspektor-kontaktisik Argo Laugi 31.08.
12. a õiendist ning kaebajale on sellekohane seletus antud nii suuliselt kui ka kirjalikult. D. Denissov omab 30 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh on kohaldatud nii noomitusi kui kartserisse paigutamist. Arvestades üleastumise vähemohtlikku iseloomu, samuti seda, et kaebaja pani üleastumise toime tahtlikult ega ole varasematest karistustest järeldusi teinud, jätkates süstemaatiliselt õigusrikkumisi, mistõttu on alust arvata, et kaebajat ei mõjuta noomitus piisaval määral, pidas Tartu Vangla direktor vajalikuks VangS § 63 lg l p-i 2 alusel kohaldada tema mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena ühe lühiajalise kokkusaamise keelamist. Vaidlusaluse juhtumi distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS § 64 nõuetega, direktori otsus on kaalutletud, põhjendatud ja määratud karistus on proportsioonis üleastumise raskusega. Kaebaja D. Denissovile on selgitatud, milles teda süüdistatakse ja talle anti võimalus anda distsiplinaarsüüteo kohta omapoolseid selgitusi. See on tõendatud tema 08.07.
13. a omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud seletuskirjadega, mille koostamise käigus oli D. Denissovil piisavalt aega ja võimalusi väljendada mida tahes oma äranägemise järgi. Vaidlusalune käskkiri vastab kõigile haldusmenetluse seaduse § 55 lg-s 4 esitatud tingimustele. Käskkirjast nähtub, et inspektor-kontaktisik Argo Lauk on 22.09.
14. a teinud kaebajale käskkirja teatavaks, mille kohta nii kaebaja kui A. Lauk on samal päeval andnud ka oma allkirjad. Kohtuistungil jäi vastustaja kirjaliku seisukoha juurde. Vastustaja selgitas, et kartseris asus D. Denissov õiguspäraselt ja kartseris pole lubatud päeval omada tekki. Vastustaja palub jätta D. Denissovi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tartu Vangla direktori 13.09.
15. a käskkirjaga nr 1-4/1233 karistati Deniss Denissovit ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega distsipliinirikkumise eest, mis väljendus selles, et ta 26.08.
16. a kell 8.10 hommikuse loenduse ajal kambris 1009 hoidis kartseris keelatud eset. (Vooditekki, mis oli peidetud lukustatud lavatsi taha. Antud eseme oli kinnipeetav jätnud koos 3 voodikomplektiga voodikomplekti ärapanemise ajal ära panemata). Sellega rikkus kinnipeetav VangS § 67 p-i l,

§ 60lg-t l ja TVK p-i 7.1.1.

Kinnipeetava seletuskirjas toodud väide, et ta on ebaseaduslikult kartseris, ei ole menetluse käigus kinnitust leidnud. Kinnipeetav omab 30 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest ühte kandis rikkumise toimepanemise hetkel kartseris. Sellest nähtub, et kinnipeetav ei soovi asuda õiguskuulekale teele ja süstemaatiliselt rikub kehtestatud korda. D. Denissov tutvus käskkirjaga 22.09.

1. a allkirja vastu (tl 4). Juhtunu kohta oli koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 25), mille sisu on identne vaidlustatud käskkirja omaga. Käskkiri kui haldusakt on motiveeritud, põhjendatud, on tehtud viited õiguslikule alusele; on märgitud kaalutlused, miks on valitud just see karistusmäär. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud käskkirjaga alljärgnevalt. 26.08.
2. a avastati kartserikambris 1009 tema lavatsi taga tekk. Ta ei vaidlusta, et peitis teki, leides, et tal on õigus selle kasutamiseks põhjusel, et ta oli 26.08.
3. a seadusevastaselt kartserisse paigutatud. Ta leiab, et piirangud teki osas olid seadusevastased. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkirjas on menetluslikud ja formaalsed vead, mille tõttu käskkiri kuulub tühistamisele:
4. talle ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli allkirja vastu;
5. käskkirjal puudub selle andnud ametniku ees- ja perekonnanimi;
6. käskkirjal puudub talle käskkirja tutvustanud vanglaametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht. Ta soovib käskkirja tühistamist põhjusel, et administratsioon tulevikus ei saaks keelduda talle ennetähtaegselt tingimisi vabastamise võimalusest, lühiajalistest väljasõitudest ja muudest soodustustest (tl 5). Kohus ei nõustu kaebaja väidetega ja leiab, et mitte ükski kaebaja poolt nimetatud põhjus ei anna alust käskkirja tühistamiseks ja seega kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Vaidlustatud käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse § 55 lg-s 4 esitatud tingimustele. See, et käskkirjal ei ole allkirjastaja nime eraldi välja kirjutatud, ei tee käskkirja õigustühiseks. On selge, et käskkirja kirjutas alla Tartu Vangla direktor.

§ 97lg 4 on kehtetuks tunnistatud alates 01.04.2004.

a ja seega vastustaja ei ole kohustatud võtma kaebajalt allkirja distsiplinaarprotokolli tutvustamise kohta. Käskkirja tõesti ei ole märgitud käskkirja teatavaks teinud ametniku ametinimetust, ees- ja perekonnanime, kuid see asjaolu ei tee vaidlustatud käskkirja õigustühiseks. Faktiliselt käskkiri oli tehtud teatavaks kaebaja allkirja vastu vanglaametniku poolt ja seega kaebaja õigusi ei olnud rikutud. Asjaolu, et kaebaja asus kartseris seadusevastaselt (tema arvates), ei anna talle õigust rikkuda

§ 60lg-t 1.

Kaebajal on õigus vaidlustada kartserisse paigutamist, kuid see ei tähenda, et tema suhtes automaatselt ei laiene

§ 60

lg 1.

§ 60lg 1 sätestab kartseris lubatud asjad, nende hulgas ei ole tekki.

Kaebaja viibis kartseris kui distsiplinaarkaristuse saanud isik, keda karistati kartserisse paigutamisega ja kelle suhtes see karistus oli pööratud täitmisele. Seisuga 26.08.

1. a D.Denissovile määratud kartserikaristus ei olnud tühistatud ega seadusevastaseks tunnistatud. Vastustaja selgitas talle, et Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 1539-d, 22.11.
2. a alusel määratud 15 ööpäeva kartserit on pööratud täitmisele 01.03.2005 ja see jäi pooleli seoses D. Denissovi etapeerimisega Murru Vanglasse. Vastustaja leidis, et ei ole rikutud Vangs § 65 lg-t 6, 4 sest on tegemist täitmisele pööratud distsiplinaarkaristuse jätkamisega. Kuna täitmisele pööramist on alustatud õigeaegselt, siis kartserisse paigutamine ei olnud seadusevastane (tl 32). Seisuga 26.08.
3. a D. Denissov kandis kartserikaristust ja seega ta vooditeki ärapanemata jätmisega rikkus VangS § 67 p-i 1,

§ 60lg-t 1, Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.1.

Kohus leiab, et karistuse määra valikul on märgitud kaalutlused, millest lähtuti. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, antud pädeva organi poolt hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab põhilistele vorminõuetele. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, kohus jätab D. Denissovi kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5