3-05-769/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-409/05 Otsuse kuupäev

1. november 2005.a Kohtukoosseis Eda Muts, Mai Saunanen, Roby Koik Kohtuasi Helle Ojamaa kaebus Viljandimaa Tööhõiveameti
2. juuli 2005.a otsuse tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2005.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Helle Ojamaa esindaja Malle Raba; Vastustaja Viljandimaa Tööhõiveameti esindajad Teet Torgo ja Kairi Dräbtsinskaja. Resolutsioon Rahuldada kaebus ja tühistada Viljandimaa Tööhõiveameti
4. juuli 2005.a otsus. Teha Viljandimaa Tööhõiveametile ettekirjutus Helle Ojamaa
5. juuni 2005.a töötuna arvelevõtmise taotluse uuesti läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Helle Ojamaa tööleping Väikemõisa Väikelastekoduga lõpetati 20.06.2005.a TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega ajal, mil H.Ojamaa oli Tartu Ülikooli Pärnu Kolledþi sotsiaaltöö korralduse õppekava rakenduskõrghariduse (täiskoormus) riigieelarvevälise õppekoha
6. aasta üliõpilane (immatrikuleeritud 30.
7. 2004 lõpuajaga 31.
8. 2007, nominaalne õppeaeg 3 aastat). H.Ojamaa pöördus 21.06.2005.a Viljandimaa Tööhõiveametisse töötuna arvelevõtmiseks ja töötuskindlustushüvitise taotlemiseks. Viljandimaa Tööhõiveamet otsustas 05.07.2005.a H.Ojamaad töötuna arvele mitte võtta, kuna Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib täiskoormusega õppes. H. Ojamaa esitas 12.09.2005.a Tartu Halduskohtusse kaebuse Viljandimaa Tööhõiveameti 05.07.2005.a otsuse tühistamiseks. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsusega rikutakse tema õigusi. Kaebaja asus 30.08.2004.a õppima Tartu Ülikooli Pärnu Kolledþi avatud ülikooli sotsiaaltöö korralduse õppekava rakenduskõrgharidus õppe täiskoormusega õppes ja tegi seda ajavahemikul 30.08.2004 20.06.2005 samaaegselt töötamisega lastekodus ning tema töötasust peeti igakuuliselt kinni töötuskindlustusmakset. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p 78 kohaselt on avatud ülikool õppetöö korraldamise vorm, mille puhul on rõhk asetatud üliõpilase ja õppija juhendatud ja õppematerjalidega kaetud ning informatsiooni-kommunikatsiooni tehnoloogia vahendusel toimuvale iseseisvale õppetööle. Auditoorne õppetöö korraldatakse sessiooniti. Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli internetilehekülg tutvustab avatud ülikoolis õppimist järgnevalt: avatud ülikoolis õppimine eeldab suures osas iseseisvat tööd õppematerjalidega ja osalemist veebipõhistel kursustel. Õppesessioonid toimuvad enamasti kord kuus nädalavahetustel. Paindlikud õppimisvõimalused loovad tingimused, et avatud ülikoolis on võimalik õppida töö, pere ja muude kohustuste kõrvalt. TÜ õppekorralduseeskirja p 79 kohaselt võib avatud ülikooli raames õppida kaugõppes või täis- või osakoormusega. Mõiste "täiskoormus" on sisustatud Ülikooliseaduse § 23 lg-s 1, täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Sama ütleb ka TÜ õppekorralduseeskirja p 69, täiskoormusega õppimisel täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahus vähemalt 75 protsenti. TÜ Avatud Ülikooli internetilehekülg annab täiskoormusega õppele järgneva selgituse: alates 2003/
9. õppeaastast on vanade õppevormide (statsionaarse ja kaugõppe) asemel uued: täiskoormusega ja osakoormusega õpe. Kõik enne 2003/
10. õppeaastat sisseastunud avatud ülikooli üliõpilased on immatrikuleeritud valdavalt kaugõppesse. Alates 2003/
11. õppeaastast immatrikuleeritakse ka avatud ülikooli üliõpilased kas täis- või osakoormusega õppesse. Uued õppevormid näitavad tegelikult õppimise kiirust. Täiskoormusega õppimisel täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (30AP), osakoormusega õppimisel jääb õppemaht 75% ja 50% vahele (20-30 AP). Õppekoormus ei ole seotud õppesessioonide toimumise sagedusega. Kaebaja leiab, et ülaltoodust nähtub, et kui üliõpilane õpib täiskoormusega õppes, ei tähenda see kindlasti seda, et ta ei ole võimeline samaaegselt õppimisega ka töötama või vastupidi. Täiskoormus tähendab, et isik omandab õppeaasta vältel edukalt kogu õppekava, mitte seda, et ta on täiskohaga üliõpilane, kes käib koolis 8 tundi päevas ja et tööl pole tal võimalik käia. Seda arusaama toetab ka "Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse" eelnõu seletuskiri: "Uus toetuste süsteem loeb edukaks õpilast ja üliõpilast, kes õpib täiskoormusega ehk täidab õppeaastas vähemalt 75% õppekavas selleks perioodiks määratud õppe mahus" , samuti kultuurikomisjoni liikme Marju Lauristini ettekanne Riigikogu 23.10.2002 istungil Ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel: "Me oleme harjunud, et õpitakse kaugõppes või statsionaarses vormis. Selle seadusega me hakkame õppima ja õpetama ning meie lapsed ja kõik muud noored õpivad tulevikus osa- või täiskoormusega, mitte enam statsionaarses või kaugõppe vormis, ... Nendele, kes ise õpivad või kelle pereliikmed õpivad, on oluline, et täis- või osakoormusega õpet eristatakse selle alusel, kui suur osa õppekavast täidetakse ühe aasta kestel. " Sihtasutuse Eesti Õiguskeskus internetilehel olevas foorumis, mis toimus enne Ülikooliseaduse muutmist, on Haridusministeeriumi õigusosakonna nõuniku Heddi Lutteruse seisukoht järgmine: "Ülikooliseaduse eelnõus muudetakse õppevormide definitsioone. 2002 .aastal õpinguid alustavate üliõpilaste jaoks kaovad mõisted "statsionaarne õpe" ja "kaugõpe", mis asendatakse 2 mõistetega "täiskoormusega õpe " ja "osakoormusega õpe ". Ajal, mil järjest enam üliõpilasi lisaks õppimisele ka töötab ning loengud on üha rohkem asendumas iseseisva tööga, ei ole üliõpilaste seotust ülikooliga ning õigust õppetoetustele võimalik siduda seni kehtivate mõistetega. Uute mõistete sissetoomine annab selge mõõdetava kriteeriumi üliõpilase tulemuslikkuse hindamisel ning seostamisel üliõpilase õigusega õppetoetustele." Ka 06.07.2005 vastuses kaebaja kirjale on Heidi Lutterus leidnud: "Täis- või osakoormusega õppimine näitab õppimise kiirust ja õpingutes ajalist edasijõudmist, mitte niivõrd kas õppimine on põhitegevus või töö vms kõrvalt õppimine...'' Kaebaja leiab, et tema töölepinguga (tööleping nr 39 (5-5/11) ja Tartu Ülikooli tõendiga (27.06.2005 nr 7-2/P2-3196-O), milliste kohaselt oli ajavahemikul 30.08.2004 -20.06.2005 üheaegselt nii tööga hõivatud isik, kui ka täiskoormusega õppiv isik, on tõendatud, et kaebaja oli ja on ka edaspidi võimeline samaaegselt töötama ja õppima täiskoormusega. Ülikooli
12. aasta õppekava jõudis kaebaja töö kõrvalt läbida 100%-liselt -30 ainepunkti ulatuses. Kaebaja leiab, et Viljandi Tööhõiveamet otsustades teda töötuna mitte arvele võtta seetõttu, et ta õpib täiskoormusega õppes, rikub tema osas Põhiseadusest tulenevat õiguskindluse printsiipi töötava ja töötuskindlustusmakset maksva isikuna on õigus oodata, et töötuks jäämisel võetakse ka töötuna arvele ja makstakse töötuskindlustushüvitist, kuid nüüd on seda õigust rikutud. Samuti rikutakse sellise otsusega võrdse kohtlemise printsiipi - tööhõiveameti otsuse tulemusena on kaebajat kui isikut, kes õpib ja töötab samaaegselt, koheldud halvemini, kui isikut, kes ainult töötab. Kaebaja leiab, et tema õiguste piiramine ei ole kooskõlas Põhiseadusega ning käesoleva asja lahendamisel tuleb Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 jätta kohaldamata ja tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks. 05.08.2005.a esitas kaebaja Tööturuametile vaide Viljandimaa Tööhõiveameti 05.07.2005 otsusele. Tööturuamet jättis tema vaide rahuldamata, leides, et kehtiva Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 kohaselt ei võeta töötuna arvele isikut, kes õpib täiskoormusega õppes. Küll on Tööturuamet otsuse tekstis öelnud: "Riigikogu menetluses on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu, millele on tehtud ettepanek teha muudatus, mille kohaselt saaks töötuna arvele võtta täiskoormusega õppiva isiku, kes viimase 12 kuu jooksul on vähemalt 6 kuud töötanud.'" Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ja taotleb kohtult tühistada Viljandimaa Tööhõiveameti 05.07.2005 otsus ja lugeda H. Ojamaa töötuna arvel olnuks ajavahemikul 21.
13. - 10.07.2005 eesmärgiga saada selle aja eest töötuskindlustushüvitist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 23.09.2005.a esitas vastustaja kirjaliku seletuse Helle Ojamaa kaebuse kohta millest nähtub, et 21.06.2005.a pöördus Helle Ojamaa Viljandimaa Tööhõiveametisse töötuna arvelevõtmise taotlusega. Taotlust kontrollides selgus, et Helle Ojamaa õpib täiskoormusega Tartu Ülikooli Pärnu Kolledþis. Vastavalt Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib täiskoormusega õppes. Ülaltoodust tulenevalt tegi Viljandimaa Tööhõiveamet haldusmenetluse käigus otsuse 05.07.2005.a mitte võtta Helle Ojamaad töötuna arvele. Tööturuamet jättis vaide Viljandimaa Tööhõiveameti otsuse peale rahuldamata. Kohtuistungil jääb vastustaja kirjalikus seletuses toodud asjaolude juurde ja on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 3 Kaebus on lubatav (HKMS § 6 lg 2 p 1) ja tähtaegne (HKMS § 9 lg 1) ning kuulub rahuldamisele, kuna vaidlustatud haldusakt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi (HKMS §-de 7 lg 1 ja 26 lg 1 p 1). Poolte vahel ei ole vaidlust faktilistes asjaoludes, pooled vaidlevad õiguslikes asjaoludes, täpsemalt materiaalõiguse kohaldamises. Kohus, tutvunud kaebuse ja kirjaliku seletusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et vastustaja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, mistõttu on vaidlustatud haldusakt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Vaidlustatud otsuse (tl 6) õigusliku alusena on vastustaja kohaldanud Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p
14. Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 sätestab, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes (RK s 29.01.2003 jõust.10.03.2003 - RT I 2003, 20, 116). Kohus on seisukohal, et vastustaja on nimetatud materiaalõiguse normi kohaldamisel teinud kaks viga, mis on viinud normi ebaõigele tõlgendamisele ja kohaldamisele. Esiteks on vastutustaja tuginenud normile osaliselt. Nimelt on vaidlustatud otsuse (tl 6) motiveeriva osa kolmandas lõigus normi tsiteeritud osaliselt: „ Vastavalt Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib täiskoormusega õppes.“ Normi on taoliselt osaliselt tsiteeritud ka vaideotsuses (tl 5) ja kirjalikus seletuses (tl 11). Teiseks on vastustaja normi tõlgendanud ainult keeleliselt ja ei ole lähtunud Töötu sotsiaalse kaitse seaduse (edaspidi TSKS) eesmärgist seonduvalt töötu sotsiaalse kaitsega, milleks on käesoleva kaasuse kontekstis TSKS § 1 lg 1 ja § 3 kohaselt isiku õigus olla arvelevõetud töötuna, et isikule tagada töötule ettenähtud sotsiaalsete tagatiste realiseerumine. Õigusnormi ainult keeleline tõlgendamine ei taga käesoleval juhul kaebuse esitaja suhtes Töötu sotsiaalse kaitse seaduse eesmärgi realiseerumist. Kohus on seisukohal, et Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 tuleb tõlgendada taoliselt, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses päevases õppevormis täiskoormusega õppes. Kaebuse esitaja ei õppinud vaidlusaluse otsuse tegemise ajal päevases õppevormis, mille tõttu ei kohaldu tema suhtes Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 sätestatud alus töötuna arvele võtmiseks keeldumiseks. Seega on vaidlustatud otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vaidlustatud otsus rikub kaebuse esitaja suhtes õiguskindluse ja võrdse kohtlemise printsiipe, kuna vastustaja ei ole välja toonud ühtegi kaalukat argumenti, miks kaebuse esitaja suhtes ei peaks laienema töötava ja töötuskindlustusmakset maksva isiku ootus, et töötuks jäämisel võetakse ta töötuna arvele ja makstakse töötuskindlustushüvist ning et kaebuse esitajat, kui isikut, kes õpib ja töötab samaaegselt, koheldakse võrdselt teiste isikutega, kes on jäänud töötuks ja ei ole lisaks töötamisele ka õppinud. Laiemalt tõlgendatuna rikub vaidlusalune otsus ka kaebuse esitaja põhiõigusi - õigust tööle, õigust riigi abile ja abile töö leidmisel ning õigust haridusele (PS §-d 29, 28, 37), kuna põhiõiguse staatuses õigus tööle hõlmab ka sotsiaalset kaitset töösuhte lõpetamisel tööandja algatusel, millega kaasnevad teatud kohustused riigile ja, milliste õiguste realiseerimist ei tohi piirata teise põhiõiguse, õigus haridusele arvelt. Kohus tugineb vaidlusaluse õigusnormi tõlgendamisel muuhulgas Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 lg 4 p 3 redaktsioonile, mis kehtis kuni 10.03.2003.a ja mille kohaselt ei võetud isikut töötuna arvele, kui ta õppis õppeasutuses päevases või statsionaarses õppevormis. Kohus on seisukohal, et õppeasutuses õppimist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et statsionaarses 4 õppevormis õppimise ja täiskoormusega õppimise puhul oleks tegemist sünonüümidega või samasisuliste mõistetega. Vastustaja poolt kohaldatav tõlgendus ei tulene ka Töötu sotsiaalse kaitse seadusse muudatusi viinud seaduse seletuskirjast või teistest seaduseelnõuga seonduvatest dokumentidest. Kohus on seisukohal, et kohtu poolset tõlgendust ei välista ka 01.01.2006.a jõustuv Tööturuteenuste ja -toetuste seadus ega praegu kehtiv Töötuskindlustuse seadus. Töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul kes on töötuna arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse (RT I 2000, 57, 371) § 3 kohaselt ja kellel on kindlustusstaaþi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul. Seega on kehtiva õiguse kohaselt käesoleva kaasuse kontekstis oluline ainult töötuna arvele võtmine Töötu sotsiaalse kaitse seaduse § 3 kohaselt. Töötuskindlustuse seadus iseenesest ei välista isiku õigust töötuskindlustushüvitisele seoses õppimisega täiskoormusega õppes. Kuna taolist piirangut ei sätesta ka jõustuv Tööturuteenuste ja -toetuse seadus, on kohus seisukohal, et kohtu poolt kohaldatav seadusetõlgendus on lubatav ja kooskõlas seaduse eesmärgiga. Kohus ei nõustu vastustajaga, et TSKS § 7 lg 2 p 4, mis sätestab, et töö ja tööga võrdsustatud tegevus on õppimine õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, toetab vastustaja poolt TSKS § 3 lg 4 p 3 suhtes kohaldatud tõlgendust. Vastuseks vastustajale märgib kohus, et avaliku õiguse valdkonda kuuluva õigusnormi tõlgendamisel, tuleb muuhulgas lähtuda ka sellest, kas tegemist on üksikisiku jaoks koormava või soodustava õigusnormiga. Käesolevas kaasuses on TSKS § 3 lg 4 p 3 kaebuse esitaja suhtes vaieldamatult koormav õigusnorm, kohus ei saa aga välistada, et teatud õigussuhetes võib TSKS § 7 lg 2 p 4 olla isiku jaoks soodustavaks õigusnormiks, millal on põhjendatud vahetegu õppeasutuses päevases õppevormis õppimise ja täiskoormusega õppes õppimise vahel. Seoses Viljandi Tööhõiveameti 05.07.2005.a otsuse tühistamisega tuleb vastustajale HKMS § 26 lg 1 p 1 tulenevast volitusnormist lähtudes teha ettekirjutus Helle Ojamaa 21.06.2005.a töötuna arvelevõtmise taotluse ( tl 12) uuesti läbivaatamiseks koos sellest tulenevate järelmitega, milleks asja materjalide kohaselt saab olla Helle Ojamaa töötuna arvelevõtmine 21.06.2005.a kuni 10.07.2005.a koos vastavate andmete edastamisega Eesti Töötukassale töötuskindlustushüvitise määramise otsustamiseks. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda, kuna kohtukulude jagamise taotlusi ei ole esitatud. Eda Muts Mai Saunanen Roby Koik 5