← Eesti

2-04-114/3

Obsah (4)§ 64§ 48§ 60§ 319

2-2/1494/05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Tiit Kollom, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2005. a Ta

§ 64kohaselt riigituludesse välja mõistma riigilõivu 4000 krooni.

Vastus apellatsioonkaebusele *** ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustajal puudub kindel sissetulek ja tema pangakontodel liikuv raha ei ole tema tulu. Liisinglepingu finantseerimine toimub kolmandate isikute poolt. *** leidis, et suudab oma lapsi materiaalselt toetada maksimaalselt 3

(5)1500 krooniga kuus ning soovis poja enda kasvatada jätmist. Ringkonnakohtu põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et Tallinna Linnakohtu otsust tuleb muuta kohtukulude väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on linnakohtu otsus õige ja kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kuna apellant on vaidlustanud osaotsuse ainult elatise väljamõistmise ja kohtukulude jaotuse osas, siis kontrollib ringkonnakohus otsuse õigsust ainult selles osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem lapse ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ja lõige 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kolleegiumi arvates on linnakohus õigesti välja mõistnud elatise 2 500 krooni kuus lapsele. Õige on see, et vastustajal on vahendeid, et lastele elatist maksta. Eeltoodu tuleneb nii vastustaja pangakontode väljavõtetest kui ka võimalusest liisida kallis auto. Linnakohus on õigesti hinnanud, et vastustaja pangakontodele laekunud rahast peab vastustaja tegema ka kulutusi. Järelduse, et suurema elatise maksmine võiks olla vastustajale koormav, tegi linnakohus hinnates vastustaja pangaarvete väljavõtetel kajastuvat väljaminekute ja sissetulekute suhet, millest nähtus, et vastustaja pangakäive oli küll suur, kuid vastustajale jääv tulu ei olnud piisav suurema elatise väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu ja apellandi seisukohaga, et vastustaja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma sissetulekute kohta, kuid see ei ole aluseks linnakohtu otsuse tühistamisele. Elatis lapsele ei sõltu mitte ainult vanema varalisest seisundist, vaid eelkõige lapse vajadustest ja 2 500 krooni kuus väljamõistmist saab pidada piisavaks lapse igapäevaste vajaduste katmiseks. Kolleegium selgitab apellandile, et vastavalt PKS § 61 lg-le 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel kohus elatise suurust muuta. Õige on apellandi seisukoht, et kohus pidi vastustajalt välja mõistma riigilõivu riigituludesse vastavalt elatisehagi rahuldatud osale. Seega kuulub ***

§ 64

lg 1 alusel ning tulenevalt

§ 48lg 1 p 3 näidatud hagihinnast väljamõistmisele riigilõiv 4 000 krooni.

Selles osas tuleb linnakohtu otsust muuta. Apellandi väide, et vastustaja õigusabikulud ei ole vajalikud ega põhjendatud, on väär. Vastustaja kasutas esimese astme kohtumenetluses õigusabi ning esitas kohtule tõendid õigusabile tehtud kulude kohta, mida kohus arvestas õigusabikulude väljamõistmisel, lähtudes samuti asja mahust ja keerukusest. Vastustaja õigusabikulude väljamõistmine oli põhjendatud, kuna vastustaja nõue apellandi vastu abielu lahutamiseks rahuldati. Samuti mõistis kohus vastustajalt välja apellandi esimese astme kohtus kantud õigusabikulud 3600 krooni, mille kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus mõistis vastavalt

§ 60

lg-le 1 õigesti apellandilt välja vastustaja abielu lahutamise nõude eest tasutud riigilõivu 300 krooni.

§ 319

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjalikkust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Vastustaja väited selle 4

(5)kohta, et ta suudab lapsi toetada üksnes 1500 krooniga kuus ning palus kolleegiumil arvestada asjaoluga, et ta soovib poega ise kasvatada, ei ole asjakohased, kuna vastustaja ei ole otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud ning vastavad väited tuleb jätta tähelepanuta. Kohtunikud: M. Klaar T. Kollom K. Kullerkupp 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.