) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt
lg-le 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lastele elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Vastavalt PkS §-le 70 mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte kooselust on sündinud xxx.a tütar R.L. ning xxxa tütar R.L. ja et lapsed elavad hagejaga. Kuna hageja on palunud välja mõista kostjalt alaealiste laste ülalpidamiseks elatise kummalegi lapsele 750,00 krooni kuus, seega kokku 1500,00 krooni kuus, ja kostja on hagi samas ulatuses õigeks võtnud, loeb kohus nimetatud summa ulatuses tõendatuks laste vajadused ning kostja võime elatist maksta. Nimetatud asjaolude tõendatuks lugemine ei kahjusta teiste protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve, omaksvõttu ei ole mõjutatud pettuse ega vägivallaga, samuti ei rajane see eksimusel. Vastavalt
rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
-s sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses.
lg 1 p 3 kohaselt määratakse elatise hagi hind aasta 2 2-05-15433 elatusraha suurusega. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist kokku 1500,00 krooni kuus. Seega on käesoleva hagi hinnaks 18 000,00 krooni ja riigilõivuseaduse (RlS) 37 lg 1 ning lisa 2 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selle esitamisel riigilõivu 1400,00 krooni. RlS § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.
lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 1400,00 krooni.
lg-st 3 ja § 468 lg 1 p-st 1 lähtudes kuulub käesolev kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele. Iko Nõmm kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.