← Eesti

2-00-53/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-2/3/05 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Toomas Talviste Otsuse tegemise aeg ja koht Kaebuse esitaja ja kaebu

§ 27sätestatuga.

Seadusega vastuolus olev tehing on tühine.

  1. juuli 2000 ajalehes "Meie Kuressaare" ilmunud avaliku enampakkumise kuulutusega teatas Kuressaare Linnavalitsus, et
  2. juuli 2000 korraldusele nr 477 tuginedes müüb avalikul suulisel enampakkumisel
  3. juulil 2000 Kuressaare linnas, L5 asuva hoone.
  4. juuli 2000 kirjaga teavitasid õigustatud subjektid Kuressaare Linnavalitsust asjaolust, et lahendamata on küsimus majavalduse L3 krundil paikneva hooneosa suhtes ja et nad õigustatud isikutena kavatsevad nõuda neile kuuluva hooneosa vastavat üleandmist kohtumenetluse korras. Sellele vastas Kuressaare Linnavalitsus, et kuna
  5. mai 1997 üleandmise-vastuvõtmise akti aluseks olevad linnavalitsuse korraldused
  6. aprillist 1996 nr 292 ja
  7. aprillist 1997 nr 282 on tunnistatud õigsustühiseks Kuressaare Linnavalitsuse korraldusega nr. 864
  8. novembrist 1997, on õigustatud subjektide valdus väidetavalt Kuressaare linna omandis olevate L5 ruumide nr 32/33 ja 31 üle, ebaseaduslik. Linnavalitsus on tähelepanuta jätnud, et võõrandamise ajal kuulus L3 asuva majavalduse koosseisu ka raamatukaupluse hoone millele tagastamise momendil ei olnud määratud aadressi. L3 asuva hoone osa üleandmisel munitsipaalomandisse on täiesti mööda mindud asjaolust, et tegemist on õigusvastaselt võõrandatud varaga. Hageja loobus kohtuistungil munitsipaliseerimistoimingute tühistamise nõudest. Kostja vastus ja põhjendused 3

(10)Vastavalt vastuhagile asus Kuressaare linnas, kinnistul nr 63 enne õigusvastast võõrandamist kaks hoonet, mis olid teineteisest eraldatud avadeta ja tulekindla müüriga. Mõlema hoone aadress võõrandamise ajal oli L
  1. Väiksemas hoones, mis külgnes kinnistuga nr 65, asus enne võõrandamist raamatukauplus. Kaupluse sisustus jäeti ÕVVTK Saare Maakonnakomisjoni
  2. novembri 1995 otsusega nr 9/106 omandireformi objektiks tunnistamata, kuid sama komisjoni
  3. aprilli 1993 otsusega nr 7/99 tunnistati omandireformi objektiks Kuressaare linnas, L5 (end. L3, V.K.29) asuv krunt nr 63 ja majavaldus. Kuressaare Linnavolikogu
  4. mai 1993 otsuse p 7.3 ja 8.2 kohaselt tagastati kinnistul nr 63 paiknenud L5 asuv majavaldus vara tagastamise õigustatud subjektidele. Kuressaare Linnavolikogu
  5. septembri 1993 otsusega tühistati linnavolikogu eelmärgitud
  6. mai 1993 otsuse p. 8 ja tagastati kinnistul nr 63 paiknenud L5 majavaldus. L3 hoone anti õigustatud subjektidele üle vara üleandmise aktiga
  7. oktoobrist 1993 ja registreeriti nende kui omanike nimele. Kinnistul nr 63 asuvate hoonete kohta käsutati vara tagastamise ajal kahte erinevat aadressi - L3 ja L
  8. Segadus tekkis sellest, et L5 aadressi kandis vara võõrandamise ajal hoopis kinnistul nr 65 paiknev hoone. Tegelikult on kinnistul nr 63 paiknenud raamatukaupluse hoone hilisemalt
  9. aastaks ehitatud kokku kinnistul nr 65 asuva hoonega. Kahe hoone liitmisel tekkinud uus hoone asub peamiselt kinnistul nr 65 ja kannab alates Kuressaare Linnavalitsuse
  10. septembri 1995 korralduse nr 924 vastuvõtmisest ametlikku aadressi L
  11. Enne seda korraldust oli selle hoone mitteametlik aadress L
  12. L5 asuv hoone oli varasemalt L3 juurdeehitis, ühekordne, eraldatud peahoonest avausteta kiviseinaga ja eraldi sissepääsuga tänavalt. Aastatel 1977-78 toimunud raamatukaupluse rekonstrueerimise käigus valmis sisuliselt uus kahekordne hoone, Muinsuskaitse nõudel säilitati vaid osa vanast fassaadist. Pärast L3 hoone tagastamist toimusid L3 hoone tagastamise õigustatud subjektide ja linnavalitsuse vahel läbirääkimised L5 ruumide nr. 32/33 ja 31 tagastamise suhtes. Nimetatud ruumid paiknesid kinnistul nr
  13. Kuressaare Linnavalitsuse
  14. aprilli 1996 korraldustega nr 292 ja
  15. aprilli 1997 korraldusega nr 282 tagastatigi L3 hoone õigustatud subjektidele L5 ruumid nr 31, 32 ja
  16. Vara üleandmise- vastuvõtmise akt koostati
  17. mail 1997 ja ruumide valdus anti üle. Valdust hooneregistris subjektide poolt ei registreeritud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 41 kohaselt tagastatakse vara üleandmise aktiga. Sama korra p 48 teise lause kohaselt läheb omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale üle vara vastavas korras registreerimise päevast. Kuna L5 hoone ruumid jäid hooneregistris omandireformi õigustatud subjektide nimele registreerimata, ei ole nimetatud isikud ei ruumide 32/33 ja 31 ega L5 omanikud. Erastamisagentuuri Nõukogu
  18. juuni 1997 otsusest tulenevalt anti riigi vara munitsipaalomandisse andmise aktiga nr 11/774-02 1.juulil 1997 Kuressaare linna omandisse Raamatukaupluse M. tervikvara s.h hoone asukohaga L
  20. septembril 1997 registreeriti hoone Kuressaare Linna omandisse. Raamatukaupluse M. hoonet on munitsipaliseeritud kaks korda
  21. novembril 1992 Saare Maavalitsuse aktiga ja
  22. juulil 1997 eelnimetatud aktiga raamatukaupluse tervikvara üleandmise kohta. Oktoobris 1997 keeldus Saare Maakonna Hooneregistritalitus registreerimast ruume nr 32/33 ja 31 õigustatud subjektide omandina põhjusel, et

§ 12lg 9 ja AÕSRak

S § 13 lg 4 kohaselt ei olnud võimalik tagastada hoonest reaalosa. Kostja leidis, et Kuressaare Linnavalitsuse

  1. aprilli 1996 korraldus nr 292 ja
  2. aprilli 1997 korraldus nr 282 L5 mõnede ruumide tagastamise kohta olid vastuolus kehtiva seadusega, sest jagati asja, mida ei ole võimalik jagada. Kuna korraldusi ei olnud võimalik realiseerida, tunnistas Kuressaare Linnavalitsus oma
  3. novembri 1997 korraldusega nr 864 need korraldused õigustühiseks. Korraldust ei ole vaidlustatud ja see on jõus. Kureessaare Linnavalitsuse
  4. märtsi 2000 korraldusega nr. 205 otsustati jätta L5 omandireformi õigustatud subjektidele tagastamata, kuna hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vaidlusalused ruumid on omandireformi õigustatud subjektide valduses vaatamata sellele, et valduse üleandmise aluseks olnud õigusaktid on tühistatud. 4

(10)Kostja leiab, et J.K. hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hoone L5 on registreeritud Kuressaare Linna omandina. Linn on otsustanud jätta hoone tagastamata ja seetõttu puudub alus õigustatud subjektide omandiõiguse tunnustamiseks kuna hoones L5 asuvate ruumide lugemine L3 hoone osaks, nende tagastamine ja üleandmine õigustatud subjektidele, on õigustühised. Kostja on veendunud, et vaidlusalused ruumid tuleb tagastada Kuressaare linnale kui tervikhoone omanikule. Vastuhagi põhjendused Kostja palub vastuhagis välja mõista hagejalt tekitatud kahju summas 3452 krooni 70 senti. Vastuhageja põhjendab kahju tekkimist J.K. poolt hagiavalduse esitamisega, mille tõttu nurjus L5 hoone enampakkumine. Kahju summa hõlmab enampakkumise teate avaldamist ajalehes „Äripäev“. Samuti palub kostja tunnustada Kuressaare Linnavalitsuse ja õigustatud subjektide vahel sõlmitud kokkuleppe ja samade poolte vahel
  1. mail 1997 alla kujutatud vara üleandmise-vastuvõtmise akti tühisust ning nõuda J.K., U.-V.T., A.T., L.T., K.O., G.V. ja R.O. välja Kuressaare linnas, L5 hoone ruumide 31-33 valduse tagastamist ruumide vabastamise teel hagiavalduse vastuses toodud põhjendustel. Vastused vastuhagile Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kuressaare linnavalitsus ei ole tõendanud, et on hoone L5 ainuomanik ja tema omand on tekkinud seaduslikul alusel. Ka ei ole tõendatud kahju tekkimine seoses hagi esitamisega hageja poolt. Hageja leiab, et kuna ruumide valdus on neile kui omandireformi õigustatud subjektidele üle läinud millega on kokku lepitud, et ka omand peaks üle minema valduse omandajale. Kuressaare Linnavalitsus ei ole märkinud, milliste seadustega on vastuolus
  2. mail 1997 vara üleandmis-vastuvõtmise akti allakirjutamine, millega liideti L3 hoone juurde ja anti üle ruumid nr 31 -33 L5 hoones. Vastuhagi kaaskostjad G.V., U.-V.T., A.T., K.T.-O., L.T. ja R.O. ning kolmas isik K.T. vastuhagi ei tunnistanud ja nõustusid hageja vastuväidetega vastuhagile. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Saare Maakohus jättis J.K. hagi Kuressaare linna vastu rahuldamata ning rahuldas Kuressaare linna vastuhagi J.K., U.-V.T., A.T., L.T., K.T.-O., G.V. ja R.O. vastu osaliselt ning tunnustas Kuressaare Linnavalitsuse ja A.K., J.K. ja K.T., kui U.-V.T., A.T., L.T. esindaja vahel sõlmitud kokkuleppe ja
  3. mail 1997 alla kirjutatud vara üleandmise-vastuvõtmise akti tühisust. Kohus kohustas J.K., U.-V.T., A.T., L.T., K.T.-O., G.V. ja R.O. tagastama Kuressaare linnale Kuressaare linnas L5 asuvate ruumide 31-33 valduse ruumide vabastamise teel. Kohus jättis rahuldamata Kuressaare linna nõude kahju summas 3452,70 väljamõistmiseks A.K. ning mõistis J.K. välja kohtukulu 60 krooni Kuressaare linna kasuks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tagastades omandireformi õigustatud subjektidele Kuressaares, L3 asuva kinnistu ja majavalduse, tagastas Kuressaare Linnavolikogu ka käesoleval ajal L5 aadressi kandvas hoones asuvad, endise raamatukaupluse ruumid, mis võõrandamisaegselt kuulusid L3 hoone juurde. Subjektid on veendunud, et kinnistu tagastamisega selle endistes piirides, tagastati neile ka praegu L5 aadressi kandev, tegelikult L3 hoone juurdeehitus kuni kinnistu nr 63 piirini.

§ 12

lg 3 p 2 kohaselt omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara ei ole säilinud paragrahvi 8 lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. Vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, suurus ja väärtus ei ole oluliselt muutunud. Ehitis loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud 5

(10)rohkem kui % võrra. Ehitist ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber- või juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt 1/4 võrra. Menetledes subjektide kaebust Kuressaare Linnavalitsuse korraldusele nr 205, millega subjektidele jäeti tagastamata endised raamatukaupluse ruumid, on kohus tuvastanud, et endise L3 juurdeehituse (endise raamatukaupluse hoone) ja L5 juurdeehituse ühendamise tulemusena on tekkinud raamatukaupluse hoone, mis on iseseisvalt ekspluateeritav. See tähendab, et praegu L5 aadressi kandev hoone on tegelikult iseseisev hoone, mida tuleb hinnata eraldi. Võttes aluseks OÜ P. koostatud eksperthinnangu, mille kohaselt ei ole hoone endisel individualiseeritaval kujul säilinud, sest uuenduste varaline väärtus moodustab võrreldavast õigusvastaselt võõrandatud vara jäägist 85 % ehk üle ¼, jättis kohus vaidlustatud korralduse seadusevastaseks tunnistamata. Kohus ei saa tunnistada põhjendatuks hageja väidet selle kohta, et endise L3 majavaldusega andis Kuressaare Linnavolikogu subjektidele üle ka endise L3 juurdeehituse, osa praegu L5 aadressi kandvast raamatukaupluse hoonest ja kuna keegi ei ole linnavolikogu otsust tühistanud, tuleb tunnustada subjektide omandiõigust tagastatud ruumidele ja nõuda nende aktiga üleandmist omanikele.

§ 12

lg 5 kohaselt on vara tagastamise otsustamine antud kohaliku omavalitsuse täitevorgani pädevusse. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud selleks pädev organ, tühine on haldusakt algusest peale ega saa seetõttu luua kellelegi õigusi ega kohustusi. See tähendab, et volikogu otsus on tühine algusest peale. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et ainukeseks kehtivaks õigusaktiks käesolevaks ajaks on Kuressaare Linnavalitsuse korraldus nr 205, millega subjektidele jäeti tagastamata ruumid hoones L

  1. Kohus ei saa tunnistada subjektide omandiõigust vaidlusalusele osale hoonest, kuna selleks puudub õiguslik alus. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et endise L3 juurdeehituse baasil üles ehitatud hoone aadressiga L5 ei kuulu tagastamisele omandireformi õigustatud subjektidele, kuna ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Seadus ei anna võimalust tagastada sellisest hoonest osa reaalosana. Hoone mõttelise osa tagastamist ei ole pooled kaalunud. Eeltoodust tulenevalt puudub seaduslik alus subjektide omandiõiguse tunnustamiseks osale nimetatud hoonest. Samal põhjusel jätab kohus rahuldamata ka hageja nõude kohustada Kuressaare Linnavalitsust üle andma hoone osa, mis piiritletakse kinnistu nr 63 piiri vertikaaltasandiga. On õige, et vaidlusalused ruumid on subjektidele üle antud. Seda ei tehtud vara üleandmise aktiga, millega anti üle L3 majavaldus. Vaatamata sellele, et aktist ei selgu, millistes piirides üleandmine toimus, on selle akti alusel subjektide omandina registreeritud vaid L3 asuv hoone. Alles hilisemate korraldustega otsustati ka vaidlusalused ruumid hoones L5 liita L3 majavalduse koosseisu ja tagastada need subjektidele. Ruumid anti üle
  2. mai 1997 aktiga, st valdus nendele ruumidele on üle antud. Kohus loeb põhjendamatuks hageja väited selle kohta, et Kuressaare Linn ei olnud vara tagastamise kohustatud subjektiks põhjusel, et hoone asukohaga L5 ei olnud munitsipaalomandisse antud ja tõendamata on, et linn omandas hoone õiguslikul alusel. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium oma
  3. oktoobri 1996 otsusega tsiviilasjas nr 22/713/96 on tuvastanud, et hoone anti munitsipaalomandisse 1992 aastal. Hoone registreeriti hooneregistris Kuressaare linna omandina
  4. juuli 1997 riigi vara munitsipaalomandisse andmise akti /tl. 230/ alusel. Kohus ei pea vajalikuks anda õiguslikku hinnangut vara munitsipaalomandisse üleandmise õiguslikule alusele. 6

(10)

§ 27

kohaselt, kui õigusvastaselt võõrandatud vara antakse munitsipaalomandisse, läheb vara tagastamise kohustus üle kohalikule omavalitsusele. See tähendab, et vara munitsipaalomandisse andmine ei saa olla takistuseks vara tagastamisel, kui selleks ei ole muid põhjusi. Antud juhul on Kuressaare Linn oma omandiõigus tõendanud. Valduse üleandmine on toimunud tühiste õigusaktide alusel ja seetõttu on valdus omandatud õigusliku aluseta, mistõttu kohus tunnistab põhjendatuks ja rahuldab Kuressaare Linnvalitsuse nõude vara üleandmise akti tühisuse tuvastamiseks ja asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hageja vastuväited vastuhagile ei ole asja arutamise käigus tõendamist leidnud. Kohus ei pea põhjendatuks ja jätab rahuldamata Kuressaare Linnavalitsuse nõude kahju väljamõistmiseks A.K. summas 3452,70 krooni, milleks on avaliku enampakkumise kuulutuse tasu ajalehes „Äripäev“. Teades hoone valduse üle toimuvast vaidlusest, on Kuressaare Linnavalitsus teadlikult võtnud riski, asudes müüma hoonet, mille omandivaidlus ei olnud lõppenud. A.K. hagi kohtusse ei esitanud, hageja taotlusel kaasas kohus protsessi kolmandate isikutena hageja poolel A.K. pärijad. Apellatsioonkaebuse põhjendused J.K. esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja rahuldada J.K. hagiavaldus ning jätta Kuressaare Linnavalitsuse vastuhagiavaldus rahuldamata. Apellant leiab, et kohus on menetluse käigus oluliselt rikkunud kohtumenetlusenorme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud kohtumenetluses esitatud dokumente ja tõendeid. Kohus on kohtumenetluse käigus osaliselt rahuldanud Kuressaare Linnavalitsuse hagi U.V.T., K.T.-O., A.T., L.T., G.V. ja R.O. vastu ilma, et ta oleks neid isikuid protsessi kostjatena kaasanud ja sellega taganud nendele isikutele TsMS §-s 73 sätestatud poole õigused, millega kohus rikkus TsMS §-des 166,167,181 ja 195 sätestatud protsessinorme. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks nimetatud vastuhagi menetlusse võtmise osas protsessi käigus seisukoha võtnud ja eelnimetatud vastuhagi protsessis asja sisulise arutelu ja kohtuvaidluste käigus kohtuistungil menetlenud. Kuna kostjate G.V., U.-V.T., K.T.-O., A.T., L.T., viimaste esindaja K.T. osalemine asja sisulisel arutelul või kohtuvaidlustes kostjana ei kajastu, leiab apellant, et kohus on menetluse käigus oluliselt rikkunud TsMS §-des 70,73, ja 231 sätestatud protsessinorme. Apellant leiab, et kohus on valesti tõlgendanud ja vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 90 lg 2 sätetele ei või tehingut tühistada, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. Saare Maakohus on 6. oktoobril 2003 tunnustanud 5. mail 1997 sooritatud tehingu (vara üleandmine ja vastuvõtmine) tühisust l. novembril 2000 koostatud kohtule esitatud haginõude alusel. Seega on kohus tühistanud tehingu pärast selle seadusega sätestatud tühistamistähtaja möödumist. Kohtuotsuse teksti kohaselt on kohus tuvastanud, et ei saa tunnistada põhjendatuks hageja väidet selle kohta, et endise L3 majavaldusega andis Kuressaare Linnavolikogu subjektidele üle ka endise L3 juurdeehituse, osa praegu L5 aadressi kandvast raamatukaupluse hoonest ja kuna keegi ei ole linnavolikogu otsust tühistanud, tuleb tunnustada subjektide omandiõigust tagastatud ruumidele ja nõuda nende aktiga üleandmist omanikele. Kohus ei ole sellist järeldust põhjendanud. Kohus on küll viidanud

§ 121g 5 ja HMS § 63 lg 2 p 3 sätetele, kuid samas on kohus jätnud tähelepanuta kohtutoimikusse olulist tähtsust omava 7

(10)tõendina kaasatud
  1. veebruari 1999 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega (t.1.53-56) jõustatud Saare Maakohtu
  2. novembri 1998 kohtuotsusega (tl 49-51) tuvastatud asjaolud, millistest tuleneb, et "Seega on hilisemad arutelud teemal, kas tagastati kogu kinnistul nr.63 asuv hoonestus või mitte täiesti alusetud. Tagastati kogu kinnistul nr 63 asuv hoonestus." (tl. 50 alt
  3. ja
  4. read). Kohus on jätnud tähelepanuta KOKS § 30 ja § 33 lg l § 15 lg
  5. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta TsÜS § 100 lg 1 sätted selle kohta, et tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab ning kui ta teab tühistamise alust, kuid täidab tehingut, loetakse tehing kinnitatuks. Nagu nähtub
  6. oktoobri 1993 vara üleandmise akti (tl 121) tekstist, andis Kuressaare linnapea, tegutsedes Kuressaare Linna Põhimääruse alusel Saare Maakonna ÕVVTK komisjoni otsuse nr 7/99 ja Kuressaare Linna Volikogu 6.mai 1993 otsuse alusel eraomandusse majavalduse asukohaga Kuressaare L3, mille juurde kuulub kinnistu nr 63 suurusega 1166 m
  7. Omandiõigus üleantavale varale hakkas kehtima nimetatud akti registreerimisest Saare tehnilise inventariseerimise Büroos
  8. novembril
  9. Seega kinnitas Kuressaare Linnavalitsus
  10. oktoobril 1993 Vara üleandmise aktiga Kuressaare Linnavolikogu
  11. mai 1993 otsuse ja seadustas sellega lõplikult volikogu otsuse. Kohtu seisukohad omandireformi objektiks oleva väidetavalt L3 juurdeehituse ühendamise tulemusena tekkinud uue iseseisva L5 paikneva raamatukaupluse hoone osas on tõendamata, põhjendamata ja vastuolus

§ 12lg l ja lg l0.

Saare Maakonna Hooneregistri talituse

  1. jaanuari 1998 kirjalikust vastusest nr 48 nähtub, et L3 asuv hoone on registreeritud
  2. oktoobril 1993 ÕVVT akti alusel kuue eraisiku kaasomandina, kellede hulgas Kuressaare Linnavalitsus ei kajastu. Saare Maakonna Hooneregistri talituse
  3. novembri 1996 kirjalikust vastusest nr 180 (tl. 37) nähtub, et L5 asuvat hoonet ei ole kunagi Kuressaare Elamute Valitsuse bilanssi antud, Erastamisagentuuri maakonnatalituse seisukohalt on L5 hoone puhul tegemist arvele võtmata riigivaraga, mis oma mittevastavuse tõttu planeerimis- ja ehitusseaduse §-s 2 sätestatud nõuetele ja sama seaduse §-s 43 lg l osundatud heale ehitustavale ja üldtunnustatud ehitusreeglitele on oma olemuselt ebaseaduslik ehk omavoliline ehitis ja kuulub planeerimis- ja ehitusseaduse § 61 sätete kohaselt likvideerimisele. Apellant leiab, et kohus on valesti hinnanud kohtutoimikus kajastatud tõendeid ja materjale ja vääralt tõlgendanud kohtutoimikus kajastatud asjaolusid. Kohtuotsuse teksti kohaselt on kohus tuvastanud, et "Nimetatud maaüksusel paiknes võõrandamise ajal hoone mis praegu kannab aadressi L3 samuti hoone milles paiknes raamatukauplus." Kohtuotsuse tekstist ei nähtu, millistest tõenditest tulenevalt kohus sellisele järeldusele jõudis, või millised tõendid kohtu sellist seisukohta kinnitavad. Vastavalt Kuressaare L3 paiknenud kinnistu nr 63 plaanile
  4. novembrist 1939 (tl 12) paiknes hagiavalduses käsitletud maaüksuse esiküljel üks kinnistu piirist kinnistu piirini ulatuv liithoone. Mistahes andmeid selle kohta, et nimetatud maaüksusel oleks paiknenud mitu eraldi asuvat põhihoonet, tsiviilasja toimikus ei kajastu. Küll aga nähtub toimiku materjalidest, et liithoone omas kogu oma ulatuses seotud ehituskonstruktsioone ja terviklikke kommunikatsioonisüsteeme. Eeltoodust tulenevalt on kohtu järeldus kahe erineva hoone paiknemisest kinnistul nr 63 tõendamata, põhjendamata ja tegelikest asjaoludest mittetulenev. Kohtuotsuse teksti järeldus selle kohta, et ainukeseks kehtivaks õigusaktiks käesolevaks ajaks on Kuressaare Linnavalitsuse korraldus nr 205 millega subjektidele jäeti tagastamata ruumid hoones L5, on tõendamata, kohtutoimiku materjalidega ja kehtiva seadusandluse sätetega vastuolus. 8

(10)Vastus apellatsioonkaebusele Kuressaare linn ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Kohus ei rikkunud protsessinorme vastuhagi menetlemisel ja on kaasanud protsessi vastuhagis loetletud kostjad. Protsessi käigu ebatäpne kajastamine istungiprotokollides ei oma õiguslikku tähendust, kui toimiku teised materjalid kinnitavad protsessinormide järgimist. Apellant on ebaõigesti tuginenud alates
  1. juulist 2002 kehtiva TsÜS sätetele, kuna Kuressaare linna haginõude aluseks on kuni
  2. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 2, mida kohus on õigesti kohaldanud. Apellandi väide haginõude aegumise kohta on alusetu. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles seisneb KOKS § 30, 33 lg 1 ja 15 sätete rikkumine kohtu poolt. Apellandi viited planeerimis- ja ehitusseaduse § 2, § 43 lg 1 ja 6, ei ole asjakohased ning kohus on otsuse tegemisel õigesti lähtunud Pärnu Halduskohtu
  3. novembri 2002 haldusasjas nr 3-173/2001 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. mail 2003 haldusasjas nr 2-3/298/2003 otsustes tuvastatust. L5 hoone 1/3 osale omandiõiguse tunnustamise nõue on õigusliku aluseta ja kohus on jätnud selle põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud apellandi, vastustaja, nende esindajad, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, otsus hagi rahuldamata jätmises ning vastuhagi rahuldamises nii pooltevahelise kokkuleppe kui 05.05.1997 vara üleandmise-vastuvõtmise akti tühisuse nõudes, kui on seaduslik ja põhjendatud. Apellandi väidetel kohus rikkus protsessiõigusnorme. Nimelt vastuhagi ei ole sisuliselt arutatud ning ei ole kostjatena kaasatud protsessi U.V.T, A.T. ja L.T., K.T.-O., G.V. ja R.O. Kolleegium nimetatud seisukohaga ei nõustu. Toimikust ilmneb, et vastuhagiavalduses on märgitud kostjatena kõik apellandi poolt viidatud isikud. Saare Maakohus on väljastanud kõigile protsessiosalistele vastuhagi ärakirja ning palunud selle vastata/ tlk. 101/.Kostjad volitasid neid esindama K.T.; R.O. esindas M.P./ t.lk. 114-115/. K.T. teatas kohtule, et ta omab volitust teiste kaaskostjate esindamiseks/ t.lk. 128/. Kohtuistungite protokollidest ilmneb, et toimus vastuhagi sisuline arutelu / t.lk146-149, 241246/. Seega kolleegium ei tuvastanud apellandi poolt väidetud protsessiõigusnormi rikkumist. Kolleegium leiab, et otsus on piisavalt põhjendatud ning põhineb poolte poolt esitatud ja kohtu poolt analüüsitud tõenditel. Tõendite ebaõiget hindamist ega materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist kolleegium ei tuvastanud. Ka ei nõustu kolleegium apellandiga, et
  5. mai 1997 tehingu tühisuse tunnustamise nõue oli 01.11.2000 vastuhagi esitamise ajaks aegunud. Nimetatud tehingu vaidlustamise aluseks oli selle tühisus vastuolu tõttu seadusega kehtinud TsÜS § 66 lg 2 mõttes. Apellandi väide on ekslik, et antud nõude puhul tulnuks kohaldada 3-aastast aegumistähtaega. TsMS § 330 lg 5 järgi, kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis ei pea kordama esimese astme kohtu otsuses olevaid motiive. Seetõttu kolleegium ei korda maakohtu otsuses olevaid motiive. Hageja väidetel tekkis neil omand L3/5 raamatukaupluse ruumidele numbrite all 31-33 5.oktoobri 1993 vara üleandmise akti alusel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 41 kohaselt toimus vara tagastamine üleandmise aktiga, kusjuures nimetatud korra punkti 48 kohaselt läks omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale üle vastavas korras registreerimise päevast. Vaidlus puudub selles osas, et hagejatele kui omandireformi õigustatud subjektidele tagastati hoone Kuressaare linnas L3 ja hooneregistris tehti vastav kanne/ t.lk.122/.Vaidlusküsimuseks oli, kas tagastatud vara koosseisus olid ka vaidlusalused ruumid või mitte. 9
(10)Apellant on seisukohal, et kuivõrd Saare Maakonna Hooneregistritalituse kandes on märgitud hagejate omandina kahekorruseline koone, mis asub kinnistul suuruses 1166 m², siis ongi neil tekkinud omand ka vaidlusaluste ruumide osas. Kolleegium antud seisukohaga ei nõustu. Hooneregistritalituse õiendis ja 05.10.1993 vara üleandmise aktis/ tlk. 121/ märgitud kinnistu nr 63 1166 m² suuruse märkimine ei oma olulist tähendust, kuivõrd tagastati hoone, mitte kinnistu. Asjaolu, et 05.10.1993 ei antud hagejatele üle vaidlusaluseid ruume, tõendab see asjaolu, et vaidlusaluste ruumide üleandmiseks hagejatele toimusid läbirääkimised ning alles 05.mail 1997 vara üleandmise–vastuvõtmise aktiga otsustati üle anda Kuressaare linnas L3 asuvale majavaldusele liidetavad ruumid nr32/33 ja 31/t.lk.43/. Nimetatud akti aluseks olid Kuressaare Linnavalitsuse korraldused nr 292 01.aprillist 1996 ja nr 282 14.aprillist
  1. 20.11.1997 Kuressaare Linnavalitsus korraldusega nr 864 tühistas mõlemad eelnimetatud korraldused.
  2. mai 1997 üleandmisakti alusel ei ole toimunud kande tegemist hooneregistris, seega vaidlusaluste ruumide osas ei ole hagejatel omandit tekkinud. Apellandi poolt viidatud halduskohtu otsused ei anna alust teha teistsugust otsust. Kolleegium nõustub Kuressaare linna vastuses oleva seisukohaga, et apellatsioonkaebuses toodud viited planeerimis-ehitusseadusele ja KOKS sätetele ei anna alust otsust tühistada. Vastuhagi 05.05.1997 vara üleandmisakti tühisuse osas on maakohus põhjendatult rahuldanud, kuivõrd tehingu aluseks olevad õigusaktid on tühised. Maakohus, rahuldades vastuhagi, asus seisukohale, et

§ 12

lg 5 kohaselt on vara tagastamise otsustamine antud kohaliku omavalitsuse täitevorgani pädevusse. HMS § 63 lg 2 p 3 järgi on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud selleks pädev organ, mistõttu on volikogu otsus tühine algusest peale. Apellandi väidetel ei ole Kuressaare Linna Volikogu 06. mai 1993 otsust ega 30.09.1993 otsust, mille alusel toimus hoone tagastamine, tühistatud. Vaidlused omandireformi käigus tagastamisele kuuluva vara üle kuuluvad lahendamisele halduskorras. Antud tsiviilasja apellatsioonimenetluse ajal olid vaidlustatud eelmainitud õigusaktid ning käesolevas vaidluses toimunud kohtuistungeid lükkas ringkonnakohus korduvalt edasi, andes pooltele võimaluse halduskorras vaidlustada omandireformi käigus tagastamisele kuuluva vara kohta antud õigusaktid. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 24.03.2005 jõustunud kohtuotsusega kinnitati Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2003 otsuses olevat järeldust, et Kuresaare Linnavolikogu 6.mai 1993 otsus on välja antud pädevust ületades, mistõttu haldusakt on kehtetu algusest peale. Vaidlusaluste ruumide osas pooled ei ole saavutanud ka apellatsioonimenetluses kokkulepet. Kolleegium leiab, et kuivõrd hagejal ei ole tekkinud omandit vaidlusaluste ruumide osas, siis ei kuulu hagi rahuldamisele. Otsust vastuhagi rahuldamata jätmises kahju hüvitamise nõudes ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud. Apellant taotleb kohtukulude väljamõistmist. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kohtukulud apellandi enda kanda. Tiit Kollom Mare Merimaa Toomas Talviste 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.