§-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul või võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Vastavalt
lg 1 p-le 2 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksemisele kuuluva üüri summa.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja haldab ja hooldab Vasalemma vallale kuuluvaid elamuid, eluruume ning mitteeluruume ja esindab Vasalemma valda vastavates üürisuhetes. Kostjad kasutavad hageja ja kostja A.M.i vahel 21.03.2003.a sõlmitud üürilepingu alusel Vasalemma vallale kuuluvat eluruumi asukohaga xxxx. Vastavalt üüri-lepingule kohustus 2 2-05-16462 kostja A.M. tasuma tähtaegselt üüri ja kommunaalteenuste eest. Hageja on esitanud talle igakuiselt arved, kuid kostja A.M. ei ole oma kohustust täitnud, jättes üüri- ja kommunaalteenuste maksed tasumata. Tema võlgnevus on hageja ees seetõttu 4195,45 krooni. Kuna üürnik on üürilepingut pidevalt rikkunud, esitas hageja 05.05.2005.a üürilepingu ülesütlemisavalduse ja nõudis samas võlgnevuse tasumist ning eluruumi üleandmist. Kostja A.M. ei ole ülesütlemist vaidlustanud, kuid samas ei ole kostjad ka üüritud asja tagastanud, s.o. eluruumi vabastanud. Samuti ei ole kostjad võlgnevust tasunud. Seega on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ja kostjaid tuleb kohustada vabastama eluruumi asukohaga Lennu 165 Ämari alevikus Harju maakonnas ning eluruumi vabastamisest keeldumise korral kostjad teist eluruumi vastu andmata välja tõsta. Samuti tuleb kostja A.M.ilt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 4195,45 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 620,00 krooni ja esitanud taotluse välja mõista 420,00 krooni võlanõudelt tasutud riigilõiv kostja A.M.ilt ja 200,00 krooni eluruumi vabastamise nõudelt tasutud riigilõiv kostjatelt solidaarselt. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb vastavalt hageja taotlusele 420,00 krooni riigilõiv kostja A.M.ilt ja 200,00 krooni riigilõiv kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 54 lg 4 alusel tuleb postikuludena kummaltki kostjalt riigituludesse välja mõista 22,50 krooni. Hannes Olev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.