) sätestatut. Vastavalt
p-le 1 võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt
8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt
lg 1 p-dele 1 ja 3 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist (p.1) ja kahju hüvitamist (p.3).
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale kuulub alates 18.12.2000.a xxxx asuv eluruum. Elamus korteri-ühistut moodustatud ei ole. Harju Maakohtu 30.09.2002.a otsusega seni elamute haldamisega tegelenud AS-i Vasur VR pankroti väljakuulutamise ning uue haldaja leidmiseks korraldatud konkursi nurjumise tõttu asus elamuid, sh. elamut, kus elas kostja, Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse nr 96 alusel haldama ja neile kommunaalteenuseid osutama hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Haldamine hõlmab elamu kütmist, kapitaalremondi fondi kogumist, elamu avariilist teenindamist ning hooldamist ja raamatupidamist. Poolte vahel oli 28.12.2002.a sõlmitud haldusleping, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt hooldustasu. 2-05-16477 Hageja on osutanud kostjale haldus- ja kommunaalteenuseid, kuid kostja ei ole kuni 01.08.2005.a hageja poolt väljastatud arveid kokku 7365,80 krooni ulatuses tasunud. Samuti on hageja kandnud 384,00 krooni ulatuses kulutusi seoses kostjale kuuluva eluruumi korteriomandi seadmisega. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 7749,80 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 700,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. 22,50 krooni postikulud tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse TsMS § 54 lg 4 alusel. Hannes Olev kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.