2-5-16019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 20.veebruar 2006.a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-0

) § 3 p-le 1 võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt

8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 108

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale kuulus perioodil 29.07.2002.a–okt. 2003.a xxxxasuv eluruum. Elamus korteriühistut moodustatud ei ole. Harju Maakohtu 30.09.2002.a otsusega seni elamute haldamisega tegelenud AS-i Vasur VR pankroti väljakuulutamise ning uue haldaja leidmiseks korraldatud konkursi nurjumise tõttu asus elamuid, sh. elamut, kus elas kostja, Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse nr 96 alusel haldama ja neile kommunaalteenuseid osutama hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Haldamine hõlmab elamu kütmist, kapitaalremondi fondi kogumist, elamu avariilist teenindamist ning hooldamist ja raamatupidamist. Poolte vahel oli 17.12.2002.a sõlmitud haldusleping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt hooldustasu. Hageja on osutanud kostjale haldusteenuseid, kuid kostja ei ole selle eest perioodil dest.2002.a-okt.2003.a tasunud. Seetõttu tekkis tal hageja ees võlgnevus, mis on hagi esitamise seisuga 1346,80 krooni. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 1346,80 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 2-5-16019 Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 105,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 105,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. 22,50 krooni postikulud tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse TsMS § 54 lg 4 alusel. Hannes Olev kohtunik