2-05-2398/2

2-05-2398 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tartu, tagaseljaotsus Tsiviilasja number 2-05-2398 Tsiviilasi X hagi Y ja Y vastu ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja X kostja Y kostja Y Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2006.a Protokollija istungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON
4. Rahuldada X hagi Y ja Y vastu ühisvara jagamiseks.
5. Jagada Y ühisvara järgmiselt: jätta korteriomand asukohaga W, Tartu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna, Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa numbriga 1479103 Y kaasomandisse – Y 1/2 mõttelist kaasomandi osa ja Y 1/2 mõttelist kaasomandi osa. Kohtukulude jaotus
6. Välja mõista Y X kohtukulud summas 1890 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni X kasuks.
7. Välja mõista Y X kohtukulud summas 1890 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend) krooni X kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE
8. juunil 2005.a esitas X Tartu Maakohtusse hagi Y vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palub perekonnaseaduse § 181 alusel jagada kostjate ühisvarasse kuuluv korteriomand asukohaga W, Tartu, kinnistu registriosa numbriga
9. KOHTUISTUNG Kohus kohustas kostjaid ilmuma kohtuistungile
10. veebruaril 2006.a Tartu Maakohtus, asukohaga Kalevi 1, Tartu.
11. novembri 2005.a kohtu eelistungil andis kostja Y allkirja selle kohta, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest
12. veebruaril 2006.a. Y kinnitas, et edastab kohtukutse ka Y. Kohus selgitas, et täiendavaid kirjalikke kohtukutseid kohus ei väljasta. Kohus hoiatas kostjaid tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtuistungile ilmumata jätmise korral. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud kohtule ka mitteilmumise põhjust. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ja palus asjas teha tagaseljaotsuse ning kostjatelt välja mõista riigilõiv 2600 krooni ja hageja õigusabikulud summas 1180 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 181 kohaselt kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Tulenevalt PKS § 19 lg 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PKS § 19 lg 3 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Arvestades eeltoodut ja juhindudes perekonnaseaduse § 181, 19 lg 1 j a 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 413 lg 1, rahuldab kohus X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks. Hageja ei ole kohtus avaldanud, mis viisil ta soovib kostjate ühisvara jagada. Seega kohus lähtudes PKS § 19 lg 3 jätab korteriomandi asukohaga W, Tartu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna, Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa numbriga 1479103 Y kaasomandisse – Y 1/2 mõttelist kaasomandi osa ja Y 1/2 mõttelist kaasomandi osa. 2 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjatelt väljamõistmisele TsMS § 60 lg 1 alusel hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2600 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohtule on esitatud Advokaadibüroo Valge & Uiga arve nr 275, mille kohaselt on hageja kohustatud tasuma hagiavalduse koostamise eest 1180 krooni. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel mõista kostjatelt hageja kasuks välja hageja õigusabikulud summas 1180 krooni. Kokku moodustavad hageja kohtukulud 3780 krooni, millest 1890 krooni kuulub väljamõistmisele Y ja 1890 krooni Y X kasuks. Kohtunik 3