Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Tulenevalt 1
lg-st 4 kehtib esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 30. juunil 2005.a esitas Vara Realiseerimiskeskuse AS Tartu Maakohtule hagiavalduse X vastu töölepingu lõpetamise seaduslikkuse tunnustamiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise mittemaksmise õiguse tunnustamiseks. Hageja palub tunnustada kostjaga töölepingu lõpetamise seaduslikkust ja tunnistada X sõlmitud tööleping nr. 74 lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p 5 alusel seaduslikuks. Tunnustada õigust mitte maksta kostjale töölepingu lõpetamise eest hüvitist. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja esindaja Leelo Sahk esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja kohtukulud, milleks on riigilõiv 340 krooni ja hageja õigusabikulud summas 6018 krooni. Kostja X võttis kohtuistungil hagi õigeks ja vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Töölepingu seaduse (TLS) § 34 lg 1 kohaselt katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada (paragrahv 86 punkt 5). Vastavalt TLS § 86 p 5 võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingu tähtaja möödumist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes töölepingu seaduse § 34 lg 1 ja § 86 p 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1, rahuldab kohus Vara Realiseerimiskeskuse ASi hagi X vastu töölepingu lõpetamise seaduslikkuse tunnustamiseks ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise mittemaksmise õiguse tunnustamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele
lg 1 alusel hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 340 krooni.
lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohtule on esitatud hageja kohtukulude nimekiri, millest nähtub, et hageja õigusabikulud on summas 6018 krooni. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja jurist Leelo Sahk on antud asjas Vara Realiseerimiskeskuse ASi esindajana koostanud hagiavalduse (tl. 7-10), osalenud 2 23.11.2005.a kohtu eelistungil ja 23. jaanuari 2006.a kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et arvestades antud tsiviilasja keerukust ja asja arutamisele kulunud aega siis on põhjendatud
lg 1 p 2 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabikulud summas 3400 krooni. Kokku moodustavad hageja kohtukulud 3740 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.