← Eesti

3-05-1073/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1073 Haldusasi N. K. kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt 100 000 krooni suur use kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.12.2005 määrus haldusasjas nr 31449/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N. K. määruskaebus RESOLUTSIOON Rahuldada N. K. määruskaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu
  2. detsembri 2005 määrus haldusasjas nr 3-1449/2005 ja saata asi haldus kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. N. K. taotles 10.11.2005 esitatud avalduses Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt (KMA) 100 000 krooni välja mõistmist kaebaja ja kaebaja naise tervisele aastatel 1992 - 2002 alalise elamisloa andmisest keeldumistega tekitatud kahju hüvitamiseks. Avaldusele lisatud seletuskirjas sooviti veel, et KMA va ataks koheselt läbi N. K. alalise elamisloa taotluse.
  4. Tallinna Halduskohtu 01.12.2005 määrusega jäeti kaebus käiguta ja leiti järgmist. 1) Analoogse kahju hüvitamise taotluse esitas N. K. varem haldusasjas nr 3-1154/2005 (N. K. kaebus Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 korralduse nr 536 tühistamiseks). Kohus selgitas 19.10.2005 ja 02.11.2005 määrustes, et nimetatud haldusasja raames ei saa kaebaja taotleda KMA-lt 100 000 krooni kahju väljamõistmist. Kohus tagastas 02.11.2005 määrusega kahjunõude nõuetekohaseks iseseisvaks kaebuseks esitamiseks, tagastas 3 000 krooni riigilõivu tasumist tõendava kviitungi ja andis juhiseid kaebuse koostamiseks. 2) Kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 10 lg 1 p 3 (selgelt väljendatud taotlus), lg 2 p 2 ja 3 (vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu ja selle õigusvastasuse 3-05-1073 põhjused) nõuetele. Kaebaja pidi selgitama, millise õigusvastase haldusakti või toiminguga (millal ja milles seisnes) kahju (kas moraalne või varaline) on põhjustatud, põhjendama kahju suurust (esitama vastavad tõendid) ja põhjusliku seose olemasolu kahju tekitanud toimingu või haldusakti ja saabunud kahju vahel ning mida kaebuse esitaja on ette võtnud kahju tekkimise vältimiseks või kõrvaldamiseks. 3) Iga kaebuse esitaja peab HKMS § 10 lg 7 kohaselt esitama individuaalse kaebuse. 4) Kaebuse esitaja pidi kaebuse esitamise tähtaegsuse (HKMS § 9 lg 4 järgi) kontrollimiseks HKMS § 10 lg 2 p 4 alusel teatama, millal ta kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai. 5) HKMS § 10 lg 6 kohaselt pidi kaebaja esitama tõendi 3 000 krooni riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitas, et juhul, kui kaebaja ei ole 02.11.2005 määrusega haldusasjas nr 3-1154/2005 tagastatud riigilõivu tagasi taotlenud, võib ta tõendada riigilõivu tasumist sama kviitungiga. 6) Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates määruse kättesaamisest ja hoiatati, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus läbivaatamatult.
  5. 09.12.2005 esitas N. K. kohtule avalduse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja taotles KMAlt 100 000 krooni kahju väljamõistmist. Avaldusele oli lisatud kaebaja passi väljavõte, perearsti tõend tema tervisliku seisundi kohta ja Hansapanga sularaha sissemakse kviitung. Avalduse kohaselt ei ole kaebajale aastatel 1992 – 2001 antud alalist elamisluba ja tööluba, mistõttu ta pidi elama väiksest pensionist ega saanud tööle minna, kui tervis veel võimaldas. Seega on kaebajal jäänud saamata 240 000 krooni. Ka
  6. a anti kaebajale tähtajaline elamisluba ilma õiguseta tööd teha. Veebruaris 2002 oli kaebajal infarkt ja operatsioon. Aastatel 2002-2005 on tervis halvenenud ja ravimite ostmiseks on kulunud 90 000 krooni. Kuigi kaebaja märkis 10.02.2005 alalise elamisloa avalduses, et on teise grupi invaliid (raske puue) öeldi talle 18.05.2005 uuesti ära. Kaebaja leiab, et on KMA süül kaotanud tervise ning ka au ja väärikuse. 16.12.2005 avalduses täpsustas N. K., et taotleb KMA- lt moraalse kahju hüvitamist 25 000 krooni ulatuses ja materiaalse (varalise) kahju hüvitamist 75 000 krooni ulatuses.
  7. Tallinna Halduskohtu 28.12.2005 määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 3 alusel läbivaatamatult, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks. 1) Määruse kohaselt kaebaja täpsustas, et kahju on tekitatud
  8. a alalise elamisloa andmisest keeldumisega ning ta soovib moraalse kahju hüvitamist 25 000 krooni ulatuses ja materiaalse (varalise) kahju hüvitamist 75 000 krooni ulatuses. Kõik ülejäänud puudused on kõrvaldamata. Kaebaja poolt vastusele lisatud tõenditest ei nähtu kaebajale kahju tekkimine. 2) Kaebaja ei esitanud tõendit riigilõivu tasumise kohta ega haldusasjas nr 3-1154/2005 tagastatud kviitungit. Esitatud 09.12.2005 Hansapanga sularaha sissemakse kviitung, mille alusel kaebaja maksis oma kontole 3 000 krooni, ei tõenda 3 000 krooni riigilõivu tasumist. 3) Kohus märkis, et on andnud kaebajale korduvalt (nii käesolevas asjas kui ka haldusasjas nr 3-1154/2005) selgeid juhiseid ja asjakohaseid selgitusi ning võimaluse kaebuse korrastamiseks, kuid kaebaja ei ole ikkagi kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi. 4) Täiendavalt märkis kohus, et kui kahju on kaebajale tekitatud väidetavalt
  9. aastal alalise elamisloa andmisest keeldumisega, nagu kaebaja avaldustest võib välja lugeda, on käesolevaks ajaks möödunud nii kahju tekitamise ajal kehtinud kui ka praegu kehtiv hagi aegumise (ka kaebuse esitamise HKMS § 9 lg 4) üldine tähtaeg 10 aastat (haldusakti andmisest). Nimetatud tähtaeg on absoluutne ja lõplik ning seda ei ole võimalik ennistada isegi mõjuvatel põhjustel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  10. N. K. määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu määrus järgmistel põhjendustel. 2

(4)3-05-1073 1) Kaebaja leiab, et on kõrvaldanud tähtaegselt kõik kaebuse puudused. Ta märkis, et soovib 25 000 krooni moraalse kahju ja 75 000 krooni varalise kahju hüvitamist. Lisatud perearstikeskuse *** OÜ 16.11.2005 tõendilt on näha, et kaebajal on tüsistunud südamelihaste infarkt ja tal on uue infarkti oht. Infarkt oli kaebajal peale seda, kui talle
  1. aastal keelduti alalise elamisloa andmisest.
  2. aastal keelduti uuesti alalise elamisloa andmisest ja soovitati pöörduda halduskohtusse, mida kaebaja ka tegi. 2) Ebaõige on kohtu arvamus, et esitatud dokumentidest ei nähtu kaebajale kahju tekkimine. Kaebaja selgitas korduvalt kohtule, et KMA toimingute tagajärjel ta kaotas tervise ja sellepärast soovib kahju hüvitamist. 3) Jääb arusaamatuks, miks kohus leidis, et kaebaja pole riigilõivu tasunud. Kaebaja esitas kohtule 3 000 krooni riigilõivu tasumise kohta kviitungi, millel on märgitud asja number 31449/
  3. 4) Kohus ei täpsustanud, milliseid puudusi kaebaja ei kõrvaldanud. Kohus oleks pidanud konkreetselt nimetama, milliseid puudusi on veel vaja kõrvaldada. 5) Kohus leidis, et kahju hüvitamiseks kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, kuna väidetav kahju on kaebajale tekitatud
  4. aasta, kui KMA keeldus andmast alalist elamisluba. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest
  5. aastast, mil tal oli infarkt. 2001.a keeldus KMA teistkordselt kaebajale elamisloa andmisest. 10 aastane tähtaeg ei ole möödunud. 6) Viitamine haldusasjale nr 3-1154/2005 pole õige, kuna antud juhul on tegemist uue asjaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kaebuse saamisel kontrollib halduskohus HKMS § 11 lg 1 kohaselt, kas kaebus vastab sama seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv. Kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb kohus selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja. Halduskohus jättis 01.12.2005 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale aega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse saamisest arvates. Halduskohus tagastas 28.12.2005 määrusega kaebuse läbivaatamatult põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse puudusi.
  7. Kuigi kaebaja oli vastuseks kohtumäärusele esitanud 09.12.2005 Hansapanga sularaha sissemakse kviitungi oma kontole sularaha tasumise kohta, mis tõepoolest ei tõenda 3 000 krooni riigilõivu tasumist, oli kaebaja määruskaebusele lisatud 22.12.2005 maksekorralduse alusel tasunud Tallinna Halduskohtu kontole nr 10220008888010 Eesti Ühispangas 3 000 krooni ja märkinud selgituseks „02.12.2005 NR. 3-1449/2005“. Seega oli kaebaja tasunud nõutud riigilõivu enne kohtu poolt kaebuse läbivaatamatult tagastamise otsustamist. Kohus ei ole kontrollinud enne määruse tegemist kaebaja poolt riigilõivu tasumist ja on eksinud väites, et nõutud riigilõiv 3 000 krooni on tasumata.
  8. Samuti on kaebaja esitanud selgelt väljendatud taotluse – ta taotleb 25 000 krooni moraalse kahju ja 75 000 krooni varalise kahju hüvitamist. Kaebaja on oma võimete kohaselt püüdnud kaebuse puudusi kõrvaldada. Kaebaja on selgitanud, et on kaotanud KMA toimingute tagajärjel oma tervise ning au ja väärikuse ja seetõttu taotleb moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kaebaja on esitanud ka tõendi oma tervisliku seisundi kohta ja passi väljavõtte, millelt nähtub kaebajale tähtajalise elamisloa (kehtivusega 19.07.2001–18.07.2006) andmine. Kaebaja peab õigusvastaseks KMA toiminguid talle
  9. aastal alalise elamisloa andmisest keeldumisel. 3
(4)3-05-1073
  1. Kuigi kaebust ei saa pidada korrektselt vormistatuks, on kaebaja kõrvaldanud kaebuse puudusi oma oskuste ja parema äranägemise järgi ning kaebaja eesmärk on mõistetav, kuigi kaebaja ei ole nimetatud konkreetset KMA toimingut ja miks ta toimingut õigusvastaseks peab, samuti põhjusliku seose olemasolu kahju tekitanud toimingu ja saabunud tagajärje vahel. Kuna 18.08.2005 keelduti kaebajale alalise elamisloa andmisest Vabariigi Valitsuse korraldusega, võidi seda teha ka
  2. aastal, kuigi kaebaja võis esitada alalise elamisloa taotluse KMA-le. Seega ei ole välistatud, et kahju hüvitamise nõue on esitatud ebaõige vastustaja vastu ja õige oleks esitada kahju hüvitamise nõue Vabariigi Valitsuse vastu. Halduskohus ei ole seotud kaebaja seisukohaga õige vastustaja osas. Õige vastustaja peab HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt tegema kindlaks halduskohus.
  3. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu on antud juhul ennatlik. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus hoolitseda selle eest, et kaebustest kõrvaldataks vormivead ning esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leiab, et kaebus on jätkuvalt formuleeritud ebaselgelt ja lisatud tõenditest ei piisa, tuleb lasta kaebust veel täpsustada ja esitada täiendavalt tõendeid. Tõendite esitamata jätmine ei ole puuduseks HKMS § 11 lg 3 mõttes.
  4. Kohus osundas määruses kaebuse esitamise tähtaja võimalikule möödumisele. Kohus ei kontrolli asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise käigus kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust, vaid teeb seda eelmenetluses pärast asja menetlusse võtmise määruse tegemist.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada halduskohtu poolt määruses haldusasjale nr 31154/2005 viitamist ebaõigeks. Kaebaja taotles juba nimetatud asjas esitatud kaebuses alalise elamisloa andmisest keeldumisega talle tekitatud kahju hüvitamist ning seostas seda tervise kahjustamisega ja
  6. aastal tehtud operatsiooniga, suutmata viia kaebust vastavusse HKMS nõuetega.
  7. Ringkonnakohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu kvalifitseeritud õigusabi kasutamise võimalusele kaebuse HKMS nõuetega vastavusse viimiseks.
  8. Neil põhjendustel tuleb erikaebus rahuldada, tühistada halduskohtu määrus kaebuse läbivaatamatult tagastamise kohta ja saata asi halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.