lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning
lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, seega ei või väljamõistetud elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja esitatud tõendi kohaselt /tl. 5/ õpib ta Kiviõli Vene Gümnaasiumis. Hageja ei ole dokumentaalseid tõendeid esitanud endale tehtavate kulutuste osas. 2 Kostja poolt esitatud tõendi /tl 19/ kohaselt töötab ta Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-s ning tema kuu keskmine sissetulek on 5 10575,60 krooni. Hageja ema L. D. keskmiseks kuusissetulekuks on 2690,60 krooni /tl 20/. Lapsele tehtavate ülalpidamiskulutuste suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegrupi puhul 14 aastat või üle selle on linnalapse ülalpidamiskulud 3 210 krooni, sh. toidule 890 krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).
lg 6 kohaselt võib kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal elatise väljamõistmise alla
Asjaolu, et kostja annab oma emale igakuiselt oma emale 200300 krooni, et viimane saaks hagejale koolist tulekul süüa anda, ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks alla
lg 4 sätestatud suuruse.
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades hageja vajadusi ning tema ema ning kostja varalist seisundit, samuti asjaolu, et kostja osaleb osaliselt hageja toidule minevate kulutuste kandmises, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 1 345 krooni alates 07.06.2005 kuni 31.12.2005.a ning edasi summas 1 500 krooni kuni hageja õpingute lõpetamiseni Kiviõli Vene Gümnaasiumis, s.o. 18.07.2006.a, väljamõistmise. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. MENETLUSKULUD Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Antud hagihinna suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 1 400 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.