ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Töötu kaardi (tl 35 -36) kohaselt on K N alates 17.11.2005.a registreeritud tööhõiveametis töötuna ning ta omab töötu abiraha saamise õigust kuni 20.08.2006.a. Kostja on tööhõiveametis töötuna registreeritud alates 08.11.2005.a ning ta ei oma õigust töötu abirahale (tl 21). Kostja seletuste kohaselt ta elatub juhutöödest. Kostja ülalpidamisel on veel 7aastane poeg (tl 42). Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 13 aastasele maalapsele kulub kuus 2 131 krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Ühe lapsevanema kohustus on kanda kuni 13-aastase lapse ülalpidamiskohustusest ühes kuus 1 065,50 krooni, kuid kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Hageja poolt esitatud väite kohaselt kulub lapsele ühes kuus 3000 krooni. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist hageja poolt nõutud väiksemas summas, kuna tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutavas määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks.
lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla
lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on nõus elatist maksma seadusega ettenähtud miinimumsummas.
mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab poolte varalisest seisundist ning lapse vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 24.08.2005.a kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni ning alates 01.01.2006.a summas 1 500 krooni kuni poja E S`u (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx. Kuna kostja on peale hagi esitamist maksnud hagejale elatist kokku summas 5000 krooni (tl 25, 39-41), tuleb nimetatud summat kohtuotsuse täitmisel arvestada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus osaliselt. MENETLUSKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 24.08.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 17 352 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1 400 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.