) § 8 lg 1 punktidega 4, 8 ja 10 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis. Tähis *+kuju on Beneluxi riikides * Ltd nimele registreeritud ja aktiivselt kasutusel olnud kaubamärk. Apellatsioonikomisjon rahuldas 12.03.2003 otsusega nr 501-o * Ltd kaebuse. Apellatsioonkomisjon leidis, et Patendiamet ei ole
lg 1 p 8 rikkunud, kuid kaubamärgi *+kuju registreerimine * AS nimele on vastuolus
Tegemist on identse kaubamärgiga, mis on Eesti vastavates äriringkondades üldtuntud ning * AS on kaubamärgitaotluse esitatud pahauskselt. Kaebuses palus * AS tühistada apellatsioonikomisjoni otsuse
lg 1 punktide 4 ja 10 ebaõige kohaldamise tõttu ning teha apellatsioonikomisjonile ettekirjutus teha uus otsus, millega jätta * Ltd kaebus rahuldamata. Kaebuse põhjendused: Apellatsioonikomisjonile esitatud materjalidest ei nähtu, et kaubamärk *+kuju oli 25.09.2000 seisuga Eestis üldtuntud * Ltd kaubamärgina. Esitatud tõendid ei kinnita isegi seda, et kaubamärk oleks üldtuntud väljaspool Eestit. Patendiameti otsus ei ole vastuolus
lg 1 p-ga 4, nagu ekslikult leidis apellatsioonikomisjon.
lg 1 p 10 kohaldamine on võimalik üksnes juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt. Käesoleval juhul on kaebaja pahausksus tõendamata. Kaebaja on näidanud üles piisavat hoolsuskohustust ning teinud kaubamärgiotsingu teda huvitanud klassis 35 ning teiste taotletavate teenustega samaliigiliste teenuste osas enne kaubamärgitaotluse *+kuju sisse andmist. Otsingu tulemused ei näidanud identset, äravahetamiseni sarna st ega assotsieeruvat kaubamärki klassis 35 või kaebaja poolt taotletavate teenustega samaliigiliste teenuste osas. Eesti turul ei olnud teisi äriühinguid, mis oleksid kasutanud sarnast tähist jae- ja hulgimüügi tähistamiseks. Apellatsioonikomisjonile esitatud materjalide kohaselt ei ole kaubamärk *+kuju üheski riigis registreeritud * Ltd nimele klassis 35. Kaubamärgi registreerimisest tulenevad õigused on territoriaalselt piiratud konkreetse riigiga. Seadusest ei tulene kaubamärgitaotleja kohustust kontrollida, kas identne tähis on registreeritud teise isiku nimele samade või sarnaste teenuste tähistamiseks mujal riikides. * AS juhatuse liige M. H. van G. on töötanud Belgias ja Hollandis, kuid valdkonnas, millel puuduvad igasugused sidemed kütuse ja määrdeainete tootmisega. Kaubamärgi taotleja ei olnud ega saanudki olla teadlik sarnase kaubamärgi registreerimisest teises riigis. * Ltd poolt kaubamärgi kasutamist tõendavad materjalid kajastavad sarnase kaubamärgi kasutamist Belgias 2001.aastal ning mujal riikides aastatel 2002-2003, so peale kaebaja poolt kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist. Vastustaja, apellatsioonikomisjon vaidles kaebusele vastu, väites, et on kohaldanud
Vastuväidete kohaselt, arvestades * Ltd ja tema kaubamärgi *+kuju vanust ja üldtuntust maailmas, peab nimetatud kaubamärk olema üldtuntud ka Eesti vastavates äriringkondades. Tegemist on identsete kaubamärkidega. Arvestades keerulise kaubamärgi *+kuju kujundust ja värvilahendust, ei ole selle juhuslik kopeeriv kordamine kaebaja poolt tõenäoline. Kaubamärki *+kuju on Hollandis ja Belgias aktiivselt kasutatud, sh on selle kaubamärgiga tähistatud seal asuvaid bensiinitanklaid. Kaebaja juhatuse liige on Hollandi kodanik, kes valdab hollandi keelt, töötab samaaegselt Eestis ja Hollandis ning on töötanud ka Belgias ja pidi olema teadlik * Ltd 2
Apellatsioonikomisjon on jõudnud õigele järeldusele, et kaubamärk *+kuju on üldtuntud Eesti vastavates äriringkondades. Apellatsioonikomisjon on samuti leidnud õigesti, et kaebaja kaubamärgitaotlus on esitatud pahauskselt. Kaebaja kaubamärk on identne kolmanda isiku kaubamärgiga. Kaebaja üheks põhikirjaliseks tegevusalaks on määrdeainete kaubanduslik vahendamine. Arvestades kaubamärgi *+kuju tuntust ning aastakümnete pikkust ja laialdast kasutamist paljudes erinevates riikides, ei ole võimalik, et kütuse ja määrdeainete müügiga tegeleva ettevõtte juhatuse liige M. H. van G. polnud sellest märgist kuulnudki. On alust järeldada, et kaebaja oli kolmanda isiku kaubamärgist teadlik ning kaebaja eesmärgiks ei saanud olla muu kui aastakümneid ülemaailmselt kasutatud märgi eristusvõime ja maine ärakasutamise soov. Kaebaja majandusaasta aruanne näitab üle miljoni krooni suurust võlgnevust * Ltd- le. See äriühing on * Ltd litsentsiaat, kes kasutab kaubamärki Hollandis kaebaja loal ja temaga sõlmitud litsentsilepingu alusel. Kaebaja argumendid hoolsuskohustuse täitmise kohta ei ole asjakohased ega tõenda registreerimistaotluse heauskset esitamist. Tallinna Halduskohus leidis, et tähise *+kuju üldtuntus Eesti vastavates äriringkondades ei ole tõendamist leidnud, mistõttu on apellatsioonikomisjon
Kohus tühistas apellatsioonikomisjoni otsuse
lg 1 p 4 kohaldamist puudutavas osas ja mõistis kaebaja kasuks välja 4 373,50 kr kantud kohtukulude katteks. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata, nõustudes apellatsioonikomisjoni järeldusega, mille kohaselt kaubamärgi *+kuju registreerimine * AS nimele on vastuolus
Kohtuotsuse põhjendused on järgmised:
lg 1 p 10 kohaselt ei registreerita kaubamärgina kaubamärke, mis on identsed teises riigis registreeritud ja seal kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt. Sätte sõnastusest nähtuvalt jäetakse registreerimistaotlus rahuldamata kolme tingimuse üheaegse esinemise korral: 1) teise isiku identne kaubamärk, 2) mis on registreeritud teises riigis ja sealsamas kasutusel ning 3) taotleja pahausksus taotluse esitamise ajal. Kaebaja taotles kaubamärgi *+kuju registreerimist klassis 35 - reklaam; ärijuhtimine; kontoriteenused; jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), eriti kütuste ning määrdeainete jae- ja hulgimüük (kolmandatele isikutele). Kolmanda isiku nimele on kaubamärk *+kuju registreeritud Eestis 03.02.1994 klassis 4 loetletud kaupade tähistamiseks - nafta- ja naftaproduktid, k.a kütte-, määrde- ja tehnilised õlid, konsistentsed määrdeained, petrooleum jne. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asjas nr 2-3/549/2003 asunud seisukohale, et seadusandja on
lg 1 p-s 10 pidanud silmas üksnes kaubamärgi reproduktsiooni identsust ning kauba/teenuse klassi identsus ei mängi mingit rolli. Käesoleval juhul on kolmanda isiku ja kaebaja kombineeritud kaubamärgid *+kuju identsed
lg 1) ja registreerimise eesmärgist (
) saab teha järelduse, et pahauskne on selline registreerimistaotlus, mille esitaja teadis teisele isikule kuuluvast teises riigis registreeritud ja kasutusel olevast identsest kaubamärgist ning taotlus on esitatud eesmärgiga saada enda omandusse teise isiku poolt välja töötatud ja kasutusel olev kaubamärk. Sätte eesmärgiks on vältida teises riigis registreeritud kaubamärgi maine või eristusvõime kahjustamist või olemasoleva kaubamärgi tuntuse või maine ärakasutamist identse kaubamärgi registreerimise läbi Eestis. Kaebaja pahausksust registreerimistaotluse esitamisel on kolmas isik põhjendanud sellega, et kaebaja juhatuse ainuliige on rahvuselt hollandlane ja seal töötanud ja et Hollandis on ligemale 100 kütusetanklat ja müügikohta, mis on kõnealuse kaubamärgiga tähistatud ja kust on võimalik osta *+kuju tähist kandvaid kaupu. Kaebaja põhikirjaliseks tegevuseks on määrdeainete kaubanduslik vahendamine, seega on ta seotud naftasaaduste turustamisega. Vaadeldaval tegevusalal tegutsemine nõuab teatavaid eelteadmisi maailma kütuseturu ja seal osalejate kohta. Seetõttu ei ole mõeldav, et kaebaja ei teadnud kaubamärgitaotluse esitamisel sellel alal üht suurimat ettevõtjat * Ltd ja tema ülemaailmselt kasutatavat kaubamärki. Neid kolmanda isiku argumente ei ole kaebaja ümber lükanud. Asjas kogutud materjalidega on tõendatud, et * AS oli teadlik kaubamärgi *+kuju kuulumisest kolmandale isikule. * AS ainuisikuline juhatuse liige M. van G. on rahvuselt hollandlane ja on töötanud Hollandis, Belgias ja 3 aastat USA-s. On välistatud, et ta ei olnud kaubamärgitaotluse esitamise hetkeks näinud kõnealust kaubamärki Hollandis ja Belgias seonduvalt kütuste ja määrdeainetega, sh kütusetanklatel ja et ta ei olnud teadlik kaubamärgi kuulumisest teisele isikule. Kolmanda isiku viidatud * AS 2002 majandusaasta aruanne kinnitab kaebajal majandussuhete olemasolu kolmanda isiku litsent sisaajaga. Kaubamärk *+kuju on kõrge eristusvõimega ja selle juhuslik kopeeriv kordamine ei ole tõenäoline. Kaebaja argumendid hoolsuskohustuse täitmisest ei ole veenvad. Asjakohatu on kaebaja väide, et klassis 35 pole kaubamärki *+kuju kusagil registreeritud. Õige on kolmanda isiku seisukoht, et kaupade ja teenuste liigitamine klassidesse on administratiivmeede ning ei oma õiguslikku tähendust kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel. Ühes klassis võib olla erinevaid kaupu/teenuseid ja sarnased kaubad/teenused võivad sisalduda erinevates klassides. 4
lg 1 p 10 kohaldamisel tuleb kontrollida, kas identsete kaubamärkide kasutamine kaubaklassides 1 ja 4 ning teenusklassis 35 looks sellise tõenäolise ohu, et tarbijad satuvad eksitusse kaubamärgiga tähistatud toote päritolu suhtes ning tekib segiajamise võimalus teenuse pakkuja ja kauba valmistaja osas. Selline oht on eelkõige olemas identsete kaubamärkidega tähistatud sarnaste kaupade ja teenuste osas. Spetsiifiliste teenuste puhul, nagu on käesoleval juhul naftatooted ja nende müük, võib lugeda teenust ja kaupa sarnasteks ning naftatoodete müügi ja identse kaubamärgiga tähistatud naftatoodete puhul on segiajamine tarbija poolt tõenäoline. Seega annavad asjas kogutud tõendid alust kahtluseks, et kaebaja esitas taotluse kaubamärgi *+kuju registreerimiseks muul eesmärgil, kui sooviga eristada oma pakutavaid teenuseid teiste isikute kaupadest või teenustest. Kaebaja kohtuk ulud koosnevad õigusabikulust 8 737 kr, riigilõivust 10 kr, kaubamärgi *+kuju Hispaaniast ja Portugalist registriväljavõtete hankimisega seotud kuludest 25 799 kr ning viimaste tõlkimisega seotud kuludest 1 665 kr. Kaebaja taotlus dokumentaalsete tõendite väljanõudmise ja nende tõlkimisega seotud kulutuste (25 799 kr + 1 665 kr) hüvitamise osas jääb rahuldamata, sest nende dokumentide esitamiseks puudus vajadus. Ülejäänud kohtukulud (10 kr + 8 737 kr) tuleb hüvitada proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga, so 50% ulatuses. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES * AS apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses, samuti mõista kaebaja kasuks välja kõik tema kantud kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Tõendamist ei ole leidnud kolmanda isiku poolt kaubamärgi *+kuju kasutamine
lg 1 p 10 tähenduses ega kaebaja pahausksus kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Esimese astme kohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Litsentsilepingute sõlmimist ei saa käsitada kaubamärgi kasutamisena. Tegevuste, mida loetakse kaubamärgi kasutamiseks, ammendav loetelu on antud
Samuti ei nähtu kohtuotsuse märgitud litsentsilepingutest kaubamärgi *+kuju tegelikku ja ulatuslikku kasutamist Beneluxi maades enne 25.09.2000. Asjas kogutud tõendid ei kinnita kohtu järeldust, mille kohaselt teadis kaebaja kaubamärgitaotluse esitamisel * Ltd- le kuuluvast kaubamärgist *+kuju. Esitatud ei ole tõendeid, millest nähtuks, et kaubamärk oli Beneluxi maades ulatuslikult kasutusel viisil, mis võimaldanuks kaebaja seaduslikul esindajal kaubamärgi kasutamisest teadlikuks saada. Kohtuotsuses märgitud majandusaruanne tõendab kaebajal 2002.aastal võlasuhte olemasolu äriühinguga *, kuid mitte enamat. Apellandi poolt kohtule esitatud dokumentidest (Portugali ja Hispaania kaubamärgiregistri väljavõtted, Kanada Tööstusomandi Ameti kaubamärgi andmebaasi väljatrükk, USA Patendija Kaubamärgiameti elektroonilise otsingusüsteemi väljatrükk) nähtub, et taotletava kaubamärgiga identsed ja äravahetamiseni sarnased kaubamärgid on registreeritud * de S.A. nimele Portugalis klassis 4 (na fta, kütteõli jne), klassis 37 (teenindusjaamade jne tähistamiseks) ning Hispaanias klassis 4 (petrooleum, kütteõli jne), klassis 35 (teenindusjaamades müügiks pakutavate toodete ja seadiste vahendusteenuse tähistamiseks jne) ja klassis 39 (naftat sisaldavate toodete hoiustamine, transport jne). Kanadas kuulub taotletav kaubamärk * Ltd- le ja USA-s * USA Inc. Corporation` ile. Seega kasutavad taotletava kaubamärgiga identset või 5
eesmärgiks ei ole tagada Beneluxi kaubamärgi eristusvõime säilimine Eestis, mistõttu eristusvõime kahjustamine ei saa olla määravaks
Asjas kogutud materjalidega ei ole tõendamist leidnud, et Eesti tarbija oleks olnud teadlik kolmandale isikule Beneluxi maades kuuluvast kaubamärgist ja *-kontsernist või selle mainest ning seostaks selle kaub amärgi all pakutava t kaupa *-kontserniga. Tarbijale tundmatu Beneluxi kaubamärgiga sarnase kaubamärgi kasutamine ei anna selle omanikule Eestis eeliseid teenuste müügil võrreldes teiste teenuse pakkujatega. Kaebaja on üles näidanud hoolsuskohustust, kontrollinud võimalike varasemate õiguste olemasolu Eestis, mis võiksid olla takistuseks taotletava kaubamärgi registreerimisele ega tuvastanud selliseid takistusi. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse dokumentaalsete tõendite hankimisega seotud kulutuste 27 464 kr hüvitamiseks. Osade riikide puhul ei olnud kaubamärgiregistri andmed Interneti teel kättesaadavad, mistõttu oli kaebaja sunnitud esitama Portugali ja Hispaania puhul järelpärimise kohalikule patendivolinikule, kes edastas selle sealsele ametile. Kaebaja esitas need dokumendid lükkamaks ümber väidet nagu kuuluks ainuõigus taotletava kaubamärgiga sarnasele tähisele teistes riikides üksnes * Ltd-le. Vastustaja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Kolmanda isiku poolt kaubamärgi *+disain kasutamine Beneluxi maades on asjas kogutud materjalidega piisavalt tõendatud.
lg 1 p 10 kohaldamise puhul on tegemist erandiga territoriaalsusprintsiibist, kuid see on põhjendatud ja vajalik, sest samuti nagu autoriõigus ei teki plagiaatorile ja õigus patendile le iutise autorsuse omastanud isikul, ei saa ka kaubamärgiomaniku õigus tekkida isikule, kes kasutab ebaausalt ära teise isiku loodud mittevaralist kaubanduskapitali. Väärtusliku kaubamärgi registreerimine oma nimele võimaldab apellandil lähemas või kaugemas perspektiivis saada arvestatavat varalist kasu (kas kaubamärki müües või selle kasutamise eest kahjutasu nõudes, rääkimata võimalustest mainet ja eristusvõimet ära kasutada), mis ei rajane apellandi intellektuaalsel pingutusel, vaid territoriaalsusprintsiibi kuritarvitamisel. Ekslik on küll halduskohtu nending, justkui lähtuks kõik * kaubamärgi kasutajad kolmanda isiku litsentsist, kuid õige on kohtu eeldus, et apellandi asutaja oli kokku puutunud kolmanda isiku kaubamärgiga just nimelt Beneluxi maades. Kohtuotsus on õige ka kohtukulude jagamise osas. Kolmanda isiku vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti lugenud piisavateks kaubamärgi kasutamist näitavateks tõend iteks 1996. ja 1999.aastatel sõlmitud litsentsilepingud. Kohus on ka õigesti lugenud * AS kaubamärgitaotluse esitamise pahauskseks. Arusaamatuks jääb, kuidas tõendab * AS heausksust asjaolu, et USA-s, Hispaanias ja Portugalis ei ole kaubamärk *+kuju registreeritud kolmanda isiku nimele. Nimetatud riikides on kaubamärgiomanikud (Chevron USA, Inc; SAEL, S.A.) omandanud õigused seaduslikul alusel. Kaebaja on küll vihjanud oma võimalikele sidemetele ja koostööle ühe teise riigi kaubamärgiomanikuga, kuid see ei saa olla seaduslikuks aluseks kaubamärgi *+kuju ainuõiguse omandamiseks, kuna Eesti suhtes on ainuõigus sellele märgile kolmandal isikul ning seda ainuõigust SAEL ja Chevron aktsepteerivad. Kaebaja väited hoolsuskohustuse täitmise kohta ei ole asjakohased ega tõenda taotluse heauskset esitamist. 6
lg 1 p 10 sätestatud alus kaebaja poolt esitatud kaubamärgi *+kuju registreerimistaotluse rahuldamata jätmiseks. Tulenevalt HKMS §-st 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Menetlusnormide rikkumist, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise, ringkonnakohus ei tuvastanud.
lg 1 p 10 (kuni 01.05.2004 kehtinud redaktsioonis) on suhteline kaubamärgi registreerimisest keeldumise alus, mille kohaldamiseks peab olema tõendatud registreeritava kaubamärgi identsus teises riigis registreeritud ja seal kasutusel oleva kaubamärgiga ning registreerimistaotluse esitamine pahauskselt. Vaidlust ei ole selle üle, et kaubamärk *+kuju on registreeritud kolmanda isiku nimele Beneluxi maades. Apellant ei vaidlusta ka esimese astme kohtu järeldust, mille kohaselt on vaidlusalused kaubamärgid identsed. Vaidlus käib selle üle, kas kolmas isik kasutas kõnealust kaubamärki Beneluxi riikides ja kas kaebaja on esitanud registreerimistaotluse pahauskselt. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates järeldanud õigesti, et kolmas isik kasutas kaubamärki *+kuju Beneluxi riikides ning et kaebaja käitumist identse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel saab hinnata paha uskseks. Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, mille kohaselt litsentsilepingute sõlmimine ei ole kaubamärgi kasutamine
Apellant on jätnud tähelepanuta
Kohtumenetlustes on selgitatud, et kaubamärgi algseks omanikuks oli *, mis tekkis 1901.aastal alguse saanud J. M. * Company laiendusena 1907.aastal ja mis XX sajandi keskelt alates jagunes ja ühines teiste ettevõtetega. Kolmas isik on kohtumenetlustes ka selgitanud, mil viisil omandasid seadusliku õiguse (loovutamine, müümine) kõnealusele kaubamärgile kaebaja nimetatud äriühingud USA-s, Hispaanias, Portugalis jne. Apellatsioonkaebuses on vihjatud apellandi võimalikele sidemetele ja koostööle teise riigi kaubamärgiomanikuga, kuid ärisaladuse hoidmise põhjendusega on jäetud konkretiseerimata nii riik kui ka kaubamärgi omanik. Asjas esitatud materjalid ei kinnita kaebaja seost kolmanda isikuga ega temaga samasse kontserni kuuluvate äriühingutega. Oma väitega tõdeb aga apellant sisuliselt, et tegemist ei olnud kaubamärkide juhusliku identsusega ning et ta teadis vaidlusaluse kaubamärgi kuulumisest teisele isikule.
lg 1 p 10 eesmärgiks on, et ei kahjustataks neid
-st tulenevaid õigusi, mis kaubamärgiomanikul juba olemas on ning õige on vastustaja seisukoht, et pahausksuse (
lg 1 p 10 tähenduses) sisuks on soov teenimatult teise isiku õiguste arvel kasu saada. Esimese astme kohus on õigesti sedastanud, et
lg 1 p 10 tähenduses saab lugeda pahauskseks sellist registreerimistaotlust, mille esitaja teadis teisele isikule kuuluvast teises riigis registreeritud ja kasutusel olevast identsest kaubamärgist ning taotlus on esitatud eesmärgiga saada enda omandusse teise isiku poolt välja töötatud ja kasutusel olev kaubamärk. Esimese astme kohus on kaebaja pahausksust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. 7
Kuna vastustaja ei ole kohtuotsust apelleerinud, ei ole ringkonnakohtul alust esimese astme kohtukulude jaotust muuta. Kohtunikud Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.