← Eesti

3-02-20/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/233/05 Haldusasi AS * (pankrotis) kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  2. augusti
  3. a korralduse nr 2195-k tühistamise ja Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase teoga tekitatud kahju summas 49 343 985,10 kr hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. mai
  5. a otsus haldusasjas nr 3-55/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus AS * (pankrotis) apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. oktoober 2005 Menetlusosalised Apellant AS * (pankrotis) Vastustaja Tallinna Linnavalitsus RESOLUTSIOON
  7. Jätta AS * (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  8. mai
  9. a otsus haldusasjas nr 3-55/2004 muutmata.
  10. Mõista AS-lt * (pankrotis) Tallinna Linnavalitsuse kasuks välja kohtukulud 5000 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
  11. oktoobril
  12. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Riigihanke Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide kahe liinigrupi teenindamiseks läbiviimiseks moodustatud komisjon tegi Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile (SAPA – Tallinna Transpordiameti õigusjärglane) 05.01.2001 ettepaneku tunnistada esimese liinigrupi edukaks pakkumiseks AS * pakkumine ja teise liinigrupi edukaks pakkumiseks AS MRP Linna Liinid pakkumine. Vastavalt pakkumisele kohustus AS * omandama või rentima ca 90 linnaliinibussi, korraldama nende garažeerimise, parkimise ja hoolduse ning palkama vastava personali, samuti tegema edaspidi omavahendite arvelt kõiki kulutusi ühistranspordi liinivedude korraldamiseks. 2-3/233/05
  14. SAPA juhataja T. T. 10.01.2001 käskkirjaga nr 4 otsustati lähtuvalt riigihanke komisjoni ettepanekust: 1) võtta vastu riigihanke edukateks pakkumisteks valitud AS * pakkumine I liinigrupile ja AS MRP Linna Liinid pakkumine II liinigrupile; 2) sõlmida AS-ga * ja AS-ga MRP Linna Liinid vastavatele liinigruppidele sõitjateveo avaliku teenindamise lepingud.
  15. 30.01.2001 sõlmisid Tallinna linn, mida esindas T. T., ja AS * sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu.
  16. Tallinna Linnavalitsuse 27.09.2001 korralduse nr 4084-k p-ga 1 tunnistati SAPA endise juhataja T. T. poolt AS-ga * sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimine 30.01.2001 kehtetuks, kuna T. T. ületas oma volitusi ja jättis lepingus reguleerimata sellelaadsetele lepingutele seaduses sätestatud nõuded.
  17. Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2001 korralduse nr 4989-k p-ga 2 muudeti 27.09.2001 korralduse nr 4084-k p 1 vastuvõtmise aluseid, motiveeringut, sõnastust ning lepingu sõlmimine SAPA endise juhataja T. T. poolt AS-ga * 30.01.2001 tunnistati kehtetuks, kuna lepingu aluseks oleva riigihanke läbiviimisel rikuti korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 25 lg 1 p-s 4 sätestatud huvide konflikti vältimise kohustust, lepingu sõlmimisega on T. T. ületanud oma volitusi, omamata ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 12 lg 1 p-s 4 ettenähtud linnavalitsuse volitust ning lepingus on jäetud reguleerimata ÜTS § 10 lg-s 3 sätestatud olulised tingimused.
  18. Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2001 korraldusega nr 4990-k tunnistati kehtetuks 05.01.2001 Riigihanke 1471 Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide liinikonkurss – kahele liinigrupile edukate pakkumiste valiku protokoll osas, millega komisjon tegi SAPAle ettepaneku tunnistada esimese liinigrupi edukaks pakkumiseks AS *, ning SAPA juhataja 10.01.2001 käskkiri nr 4 osas, millega võeti vastu riigihanke edukaks pakkumiseks valitud AS * pakkumine I liinigrupile ja otsustati temaga sõlmida sõitjate avaliku teenindamise leping.
  19. Tallinna Halduskohtu 11.06.2002 otsusega haldusasjas nr 3-248/2002 jäeti rahuldamata AS * kaebus avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks ja leiti, et kehtivat halduslepingut Tallinna linna ja AS * vahel ei ole. SAPA juhatajal puudus volitus halduslepingu sõlmimiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/121/03 jäeti rahuldamata AS * kaebus Tallinna Linnavalitsuse 27.09.2001 korralduse nr 4048-k ja 21.11.2001 korralduse nr 4989-k tühistamise nõudes.
  20. AS * esitas 29.07.2002 taotluse Tallinna Linnavalitsusele sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks. Tallinna Linnavalitsuse 28.08.2002 korraldusega nr 2195-k jäeti sõitjateveo avaliku teenindamise leping kaebuse esitajaga sõlmimata HMS § 43 lg 3 p 2 ja ÜTS § 10 lg 1 alusel.
  21. Halduskohtule esitatud kaebustes palus AS * tühistada Tallinna Linnavalitsuse 28.08.2002 korralduse nr 2195-k ja nõudis linnavalitsuse õigusvastase teoga tekitatud kahju summas 49 343 985,10 kr hüvitamist. Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse.
  22. Rapla Maakohtu 24.03.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-74/03 kuulutati välja AS * pankrot.
  23. Tallinna Halduskohtu 13.05.2004 otsusega haldusasjas nr 3-55/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/121/03 tuvastati, et kaebuse esitajaga 30.01.2001 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping (ATL, haldusleping) on tühine riigihangete seaduse (RHS) ja korruptsioonivastase seaduse sätete olulise rikkumise tõttu, mistõttu ei ole otsustatud AS-ga * ATL sõlmimist. Puudub kehtiv haldusakt, et AS * on tunnistatud riigihanke I liinigrupi edukaks pakkujaks.
  24. 2

(8)2-3/233/05 aasta septembris viis Tallinna Linnavalitsus läbi teenistusliku järelevalve nimetatud riigihanke korraldamise ja SAPA poolt vastuvõetud aktide ning teostatud toimingute õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. Teenistusliku järelevalve korras selgitati välja, et riigihanke korraldamise ja lepingu sõlmimise ajal oli AS * nõukogu liige K. T. riigihanke eest vastutava ametiisiku M. T. abikaasa. Riigihanke läbiviimisel rikuti korruptsioonivastases seaduses ettenähtud töökoha- ja toimingupiiranguid ning KVS § 25 lg 1 p-s 4 sätestatud huvide konflikti vältimise nõudeid.
  1. b)Kaebuse esitaja ei ole avaliku konkursi alusel valitud vedaja ega riigihankekonkursil edukaks pakkujaks tunnistatud vedaja. SAPA juhataja 10.01.2001 käskkiri nr 4 tunnistati kehtetuks linnavalitsuse 21.11.2001 korraldusega nr 4990-k. Seega on linnavalitsuse kaevatavas 28.08.2002 korralduses õigesti leitud, et kaebuse esitaja ei kvalifitseeru vedajana ÜTS § 10 lg 1 mõttes, mistõttu ei ole linnavalitsusel õiguslikku alust AS-ga * halduslepingu sõlmimiseks. Vaidlustatud haldusakt on ühe poole, s.o linnavalitsuse otsus mitte sõlmida halduslepingut AS-ga *, kuna aktsiaselts ei vasta seaduses sätestatud halduslepingu poolele esitatavatele nõuetele. Kui üks pool on otsustanud jätta halduslepingu sõlmimata, siis lõpeb halduslepingu sõlmimise menetlus sõltumata poolte kokkuleppest või selle puudumisest.
  2. c)Enne 01.01.2002 tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamisel kohaldatakse tsiviilkoodeksi (TsK) vastavaid sätteid ja kahju hüvitamise üldiseid põhimõtteid ning pärast 01.01.2002 tekitatud kahju hüvitamisel riigivastutuse seaduse (RVS) sätteid. Kaebuse esitaja ei näidanud, milline osa kahjust tekitati enne 01.01.2002 ja milline pärast. Kaebuse esitajale võib küll olla kahju tekkinud, kuid puudub alus kahju väljamõistmiseks Tallinna linnalt, kuna linna tegevuses ei ole tuvastatud teo õigusvastasust, mis on tsiviilõigusliku vastutuse üldise koosseisu kohustuslik element ja seega ei ole kaebuse esitajale õigusvastaselt kahju tekitatud. Tallinna linna õigusvastane tegevus ei saa seisneda selles, et kohalik omavalitsus ei tunnista ega aktsepteeri korruptsiooniohtlikke suhteid ega sõlmi ega täida lepinguid, mis on vastuolus kehtivate seadustega. AS-le * oli kohustuste võtmisel teada, et edukaks pakkujaks tunnistatud aktsiaseltsi nõukogu liige oli pakkumise tegemise, pakkumiste avamise ja parima pakkuja kohta otsuse tegemise ajal K. T., kes oli riigihanke läbiviimiseks moodustatud komisjoni liikme ning riigihanke läbiviimise eest vastutava ametiisiku M. T. abikaasa. Sellega rikuti oluliselt riigihanke läbiviimisel korruptsioonivastases seaduses ja riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Tallinna linnal puudus riigihanke läbiviimise ajal nimetatud asjaolude kohta informatsioon, kuid kaebuse esitaja oli algusest peale teadlik tema poolt kahjunõude alusena märgitud haldusaktide vastuolust nimetatud seadustega. Korruptsioonivastase seaduse ja riigihangete seaduse sätete olulise rikkumise tõttu tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Kaebaja ei saa tugineda õiguspärase ootuse ja usalduse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasusest, või kui ta ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. TsK § 462 sätestas kannatanu süü arvestamise kahju tekkimisel või suurenemisel, mis kuulub kohaldamisele ka avaliku võimu kandja vastutuse puhul. Kaebuse esitajal olnuks võimalik kahju vältida või vähendada, kui ta oleks kasutanud kõiki õiguslikke vahendeid selle ärahoidmiseks või vähendamiseks.
  3. d)Tõendatud ei ole kaebuse esitaja väited, et Tallinna linn pidas temaga kuni 2002. aasta suveni läbirääkimisi, millest tulenevalt tekkis kindlustunne, et Tallinna linn kiidab sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tagantjärele heaks või sõlmib temaga uue lepingu. 2002. aastaks oli kaebuse esitajale tema olukord seoses riigihankega selgunud ja tal oli võimalik mõistliku tegutsemisega hoiduda oma vara põhjendamatust loovutamisest ja põhjendamatute kohustuste võtmisest ning sellega kahju tekkimist vältida, mis vastavalt RVS § 7 lg-le 1 seab piirangu kahju hüvitamisele avaliku võimu poolt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3
(8)2-3/233/05 12. AS * (pankrotis) apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta kohtukulud Tallinna Linnavalitsuse kanda. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt: a. Kaebuse esitaja taotles linnavalitsuse 28.08.2002 korralduse nr 2195-k tühistamist 32 sisulise aluse ja põhjendusega. Kaebusele oli lisatud 28 dokumenti, millega põhistati kaebust. Kahjusumma hüvitamise nõudes esitati 56 sisulist alust ja põhjendust ning üle 250 dokumendi. Enamus esitatud tõendeid on jäetud analüüsimata ja hindamata, mistõttu kohus ei ole tuvastanud asjas tähtsust omavaid tehiolusid. b. Põhiseaduse (PS) § 15 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (IÕK) art 6 lõigu 1 järgi on igaühel oma tsiviilõiguste ja –kohustuste üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Detailsuse ja motiveerimise puudumine kohtuotsuses näitab, et protsess ei ole aus ega õiglane. Kohtu poolt asja tehiolude igakülgse uurimise printsiibist kõrvalekaldumine ning tõendite ja väidete suva järgi valimine kinnitavad õiglase kohtuliku arutamise printsiibi rikkumist. c. Teise astme kohtu lahendit, mis puudutab tõendite hindamist, ei ole võimalik edasi kaevata kassatsiooni korras (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 52 lg 1), mistõttu tuleb asi saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule. d. Väide, et ametiisik on kohustatud RHS § 26 lg-s 3 ja KVS § 25 lg 1 p-s 4 sätestatud nõuete rikkumisest viivitamatult teatama asjaomasele organile ja oma vahetule ülemusele ning loobuma otsuse tegemisest, ei ole asjakohane ega välista kaebuse rahuldamist ja Tallinna linna poolt kaebajale õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamist. e. 05.01.2001 otsustas Tallinna Linnavalitsuse 23.08.2000 korraldusega nr 3243-k moodustatud liinikonkursi komisjon tunnistada AS * pakkumine edukaks esimesele liinigrupile ja AS MRP Linna Liinid pakkumine teisele liinigrupile ning otsustati sõlmida edukate pakkujatega lepingud. Komisjoni nõupidamise protokollist nähtub, et M. T. üksnes protokollis nõupidamist, kuid ei kuulunud komisjoni koosseisu, mistõttu tal puudus otsustamise õigus pakkumiste tulemuste kindlakstegemiseks. Alates 05.01.2001 tekkis AS-l *, kui edukal pakkujal õiguslik alus sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks Tallinna linnaga. Seega alustas aktsiaselts vajalike kulutuste tegemist. Tallinna Linnavalitsuse korraldust nr 3243-k, millega moodustati liinikonkursi komisjon, ega liinikonkursi komisjoni otsust 05.01.2001 ei ole tühistatud, mistõttu puudub õiguslik vaidlus organi moodustamise seaduslikkuse ja tema poolt vastuvõetud otsuse seaduslikkuse üle. Üksnes nimetatud komisjoni otsus sai seaduslikult tekitada õigusliku aluse sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks Tallinna linnaga. M. T. ei võtnud vastu otsust, mis on seotud AS * parimaks pakkujaks tunnistamisega ega osalenud sellise otsuse tegemises. Otsustamine eeldab aktiivset tegevust otsuse vastuvõtmisel. Protokollimine ehk otsuse fikseerimine ei tähenda otsuse tegemisel osalemist. Viide RHS § 26 lg 3 nõuete rikkumisele on asjakohatu, kuna eeldab, et isikud, kes viivad läbi riigihanget, peavad olema objektiivsed. Objektiivsus eeldab aktiivset käitumist otsuste vastuvõtmisel ja nõuannet läbirääkimiste läbiviimisel. M. T. ei andnud 10.01.2001 käskkirja, lepingu AS-ga * kirjutas ainuisikuliselt alla T. T.. Asjaolu, et M. T. oli Tallinna Transpordiameti reisijateveo osakonna peaspetsialistina ameti juhataja ülesannetes välja andnud 21.07.2000 käskkirja nr 9-2/102, millega ta moodustas Tallinna ühistranspordi teenindamise komisjoni, mille liikmeks ta määras ka iseenda, ei oma tähtsust, kuna komisjon ei omanud seaduslikke volitusi ega otsustanud riigihanke tulemuse küsimust. AVL sõlmimisega 30.01.2001 fikseeriti üksikasjalikult lepingupoolte õigused ja kohustused. Selle lepingu alusel hakkasid kaebuse esitaja ja Tallinna linn tegema vajalikke ettevalmistusi ühistransporditeenuse osutamiseks AV L raames. Kehtivaks haldusaktiks, et AS * on tunnistatud riigihanke edukaks pakkujaks, on liinikonkursi komisjoni 05.01.2001 otsus. Asjaolu, et SAPA juhataja 10.01.2001 käskkiri nr 4 4
(8)2-3/233/05 f. tunnistati kehtetuks, ei oma juriidilist tähendust, sest vastavalt komisjoni 05.01.2001 otsusele on aktsiaseltsil õigus nõuda temaga AV L sõlmimist. Enne AV L jõustumist pidi AS * tegema vastavad investeeringud, omandama või rentima vajalikud linnaliinibussid, korraldama nende garažeerimise, parkimise ja hoolduse, tööle võtma bussijuhid ja muu vajaliku personali, tegema kõik vajalikud ettevalmistused sõitjate veoks vastavalt lepingu mahtudele ja tingimustele, esitama vähemalt 5 kuud enne teenuse osutamisele asumist vastavad kulud ja tariifid ning 4 kuud enne esitama lepingu täitmise garantii summas 5 000 000 kr. AS * täitis kõik vajalikud tingimused ja tegi vajalikud ettevalmistused. Ettevalmistused tehti kooskõlastatult Tallinna linnaga ja viimase poolt esitatud nõudmiste alusel, mida on põhjalikult kirjeldatud 25.07.2003 kaebuses. 13. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, AS * kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista aktsiaseltsilt välja vastustaja kohtukulud. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohus on analüüsinud ja hinnanud kogumis asjas esitatud tõendeid vastavalt HKMS § 16 lg-le 3 ega ole jätnud tähelepanuta ühtegi tõendit ega põhjendust. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt:
  1. a)Apellant ei ole näidanud, millised konkreetsed tõendid on kohtu poolt analüüsimata, milliseid apellandi poolt esitatud sisulisi põhjendusi ei ole kohus hinnanud ja millised konkreetsed asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud on jäänud kohtu poolt tuvastamata, milles seisnes konkreetselt AS * ebavõrdne kohtlemine ja põhiseaduslike õiguste rikkumine. Väited halduskohtu otsuse ebaõigsusest on üldsõnalised, käsitlematud ja tuleb jätta tähelepanuta.
  2. b)Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2003 kohtuotsusega haldusasjas nr 2-3/121/03 tuvastati, et M. T. oli liinikonkursi komisjoni liikmena pakkumiste avamisel 27.10.2000, lõplike pakkumiste avamisel 18.12.2000, eduka pakkumise valikul 05.01.2001 ja SAPA juhatajale ettepaneku tegemisel, tunnistada esimese liinigrupi edukaks pakkumiseks AS *, mille nõukogu liige oli tema abikaasa. Kohus tuvastas jõustunud kohtuotsusega, et rikuti RHS § 26 lg 3 ja eirati KVS § 25 lg 1 p 4 nõudeid. Seega vaidlustab apellant Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid, mis on vastuolus HKMS § 97 lg-ga 2. Apellandil ei ole tekkinud õiguslikku alust ATL sõlmimiseks Tallinna linnaga. Samuti ei ole vastustaja käitunud AS-ga * õigusvastaselt, millest oleks apellandil võinud tekkida suur materiaalne kahju. 14. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Esmalt lahendab ringkonnakohus apellandi nõude tühistada linnavalitsuse korraldus (I), seejärel kahju hüvitamise nõude (II). Lõpuks lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses esitatud kohtukulu väljamõistmise taotlused. I 16. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud rahuldamata kaebuse nõude tühistada Tallinna Linnavalitsuse 28.08.2002 korraldus nr 2195-k, millega jäeti sõitjateveo avaliku teenindamise leping kaebuse esitajaga sõlmimata HMS § 43 lg 3 p 2 ja ÜTS § 10 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei pea kordama TsMS § 330 lg 5 alusel halduskohtu otsuse põhjendusi. 17. Apellandi viidatud 05.01.2001 protokoll, millega Tallinna Ühistranspordiliinide teenindamise konkursi komisjon tegi SAPA juhatajale ettepaneku tunnistada AS * pakkumine edukaks, on tunnistatud Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2001 korraldusega nr 5
(8)2-3/233/05 4990-k kehtetuks AS * pakkumist puudutavas osas. Et vaidlustatud korralduse andmise ajal ei olnud kehtivat haldusakti, millega oleks apellandi pakkumine tunnistatud edukaks ja millest tulenevalt oleks saanud tema pakkumise vastu võtta, oli lepingu sõlmimata jätmine 28.08.2002 korraldusega põhjendatud. ÜTS § 10 lg 1 sätestab: „Avaliku teenindamise kohustuse saab vedajale panna üksnes avaliku teenindamise lepingu alusel, mille sõlmivad vedaja ja veo tellija, keda esindab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud pädev ametiasutus. Vedaja valitakse välja avaliku konkursi alusel, mille tingimused kehtestab veo tellija. Kui avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 2 lõikes 7 nimetatud määra, korraldab veo tellija riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.“ AS SL Bussiliinid ei olnud vedajaks välja valitud avaliku konkursi alusel.
  1. Ka ei olnud võimalik riigihanke menetluse jätkamine apellandi poolt Tallinna Linnavalitsusele 29.07.2002 taotluse esitamise järel. RHS § 26 lg 3 sätestas riigihanke menetluse läbivaatamise ajal: „Ostja esindajaks ega eksperdiks ei või olla isikud, kes on olnud pakkujaga sellistes suhetes, et võib tekkida põhjendatud kahtlus nende isikute objektiivsuses.“ Selle sätte nõuetest ei ole võimalik kinni pidada pakkumiste uue hindamise teel, kui pakkumised on juba esitatud ja avatud. Viidatud sätte nõuete rikkumine on tuvastatud varasemas kohtumenetluses (Tallinna Halduskohtu 11.06.002 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2003 otsus), kus protsessiosalisteks olid AS * ja Tallinna Linnavalitsus. Ringkonnakohus nõustub varasemas kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ega hinda teisiti apellandi väiteid, nagu ei oleks M. T. riigihanke eest vastutava ametnikuna osalenud pakkumiste hindamisel. HKMS § 97 lg 2 kohaselt asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. AS * pakkumise ja lõpliku pakkumise avamisel, edukaks pakkumiseks tunnistamisel ja lepingu sõlmimisel korruptsioonivastases seaduses sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise ja RHS § 26 lg 3 objektiivsuse nõude rikkumise asjaolud olid viidatud kohtumenetluses asja lahendamisel määrava tähtsusega. Seetõttu ei saa käesoleva haldusasja lahendamisel kohus neid asjaolusid asuda ümber hindama.
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis osundaksid vaidlustatud korralduse õigusvastasusele. Asjaolu, et apellandi pakkumine võis olla linnale majanduslikult kõige soodsam, ei saa veel kaasa tuua taotletud lepingu sõlmimist, kui pakkumine ei ole välja valitud kehtiva avaliku hankemenetluse raames. II
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud ka kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 330 lg 5 alusel korrata.
  4. Apellant leiab, et halduskohus jättis hindamata tõendid kahju tekkimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse lahendamise seisukohalt ei ole kahju olemasolu ja suurus olulised, kui kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata põhjusel, et kahju ei tekitatud õigusvastaselt. Halduskohus asus seisukohale, et Tallinna linn ei ole käitunud õigusvastaselt apellandiga AVT sõlmimata jätmisel või temaga ühistranspordi korraldamiseks läbirääkimisi pidades. Kaebuse esitajale ei saanud tekkida õiguspärast ootust lepingu sõlmimiseks ka pärast lepingu kehtetuks tunnistamist aset leidnud läbirääkimiste käigus, sest vastustaja ei ole nende läbirääkimiste käigus apellanti eksitanud.
  5. Tallinna Halduskohtu 11.06.2002 jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-248/2002, mida muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/121/03, on 6
(8)2-3/233/05 tuvastatud 30.01.2001 sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisus. Riigikohtu 07.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-01 leiti, et ühelgi juhul ei saa isik tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava haldusakti õigusvastasusest. HMS § 67 lg 4 p 5 kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Ringkonnakohus leiab, et apellant pidi olema halduslepingu tühisusest teadlik. Apellandi nõukogu liige oli riigihanke menetluse ajal SAPA riigihanke eest vastutava ametniku abikaasa, mistõttu on riigihanke läbiviimisel oluliselt eiratud KVS § 25 lg 1 p 4 nõudeid. Tühise lepingu täitmiseks ei saa apellandil usaldust olla, sest ta ei saanud eeldada, et lepingu tühisust ei tuvastata ning lepingut asutakse täitma.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et pärast lepingu kehtetuks tunnistamist ja selle tühisuse tuvastamist pidas Tallinna Linnavalitsus apellandiga läbirääkimisi lepingu täitmiseks. Vastustajat ei saa samastada Tallinna Autobussikoondise AS-ga, kes soovis apellandiga sõlmida allhankelepingut. Apellant ei ole esitanud kohtule tõendeid tema eksitamise kohta Tallinna Linnavalitsuse poolt pärast sõlmitud halduslepingu kehtetuks tunnistamist või selle tühisuse tuvastamist. Tallinna Autobussikoondise AS 24.01.2002 kirjast advokaadibüroole HETA (hk tl 18, III kd) nähtub, et ka nende läbirääkimiste pidamisel peeti silmas võimalust, et vajalik võib olla eelneva riigihanke teostamine. Nimetatud läbirääkimiste kestel ei olnud kohtumenetlus halduslepingu tühisusest tuleneva Tallinna linna ja apellandi vahelise avalik-õigusliku suhte puudumise tuvastamiseks lõppenud. Apellant pidi nende läbirääkimiste ajal mõista, et sõitjateveo avaliku teenindamise lepingut ei pruugita sõlmida. Tallinna Autobussikoondise poolt lepingueelsete läbirääkimiste pidamine allhankelepingu sõlmimiseks ei ole käsitletav Tallinna Linnavalitsuse poolse eksitamisena sõlmida sõitjateveo avaliku teenindamise leping. Apellandi väide, et nendel läbirääkimistel osales ka abilinnapea, ei ole tõendatud. Vastustaja ja Tallinna Autobussikoondise AS vahelisi arutelusid, kus peeti vajalikuks allhanke lepingu sõlmimist halduslepingu sõlmimise korral, ei saa pidada apellandile eksitavate lubaduste andmiseks.
  2. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas ja millises ulatuses on apellant Tallinnas sõitjateveo korraldamiseks teinud rahalisi kulutusi ning kas talle on sellest tekkinud kahju. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ka kahju hüvitamise nõude osas. III
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1).
  4. Vastustaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse välja mõista tema poolt kantud õigusabikulud kokku 51 330 kr, mis on tasutud Advokaadibüroo Teder & Partnerid 26.07.2004 arve nr 263 ja Advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid 10.10.2005 ettemaksuarve nr 020 alusel. Arved on esitatud apellatsioonimenetluses Tallinna Linnavalitsuse esindamiseks osutatud õigusteenuse eest. Apellant leiab, et vastustaja kohtukulude tasumist takistab apellandi pankrot. Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetavaid vastustaja kohtukulusid tuleb HKMS § 87 lg 2 alusel vähendada, sest need on põhjendamatult suured. Apellandi pankrot võib takistada kohtukulude tasumist, kuid ei välista nende sissenõudmist pankrotimenetluse käigus. Põhjendatud on kohtukulude väljamõistmine 5000 kr ulatuses. 7
(8)2-3/233/05 Kaire Pikamäe Ruth Virkus Oliver Kask 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.