KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/362/05 Haldusasi M. K. kaebus Käina Vallavalitsuse 30. juuni 2003. a korralduse nr 311 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri haldusasjas nr 3-678/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus M. K.apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M. K. 2004. a otsus Vastustaja Käina Vallavalitsus RESOLUTSIOON Jätta M. K. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-678/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise Hiiu maakonna komisjoni 16.02.1994 otsusega nr 2527 tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks E.-A. K. Käina vallas asuva Kuke nr A-* talu maa 7,9 ha ja Altmäe A-* talu maa 7,47 ha osas. Õigustatud subjekt loovutas 1994. a oktoobris maa tagastamise nõudeõiguse tütrepojale M. K.. 2. M. K. esitas 18.10.1994 Käina Vallavalitsusele avalduse maa tagastamiseks, sh Kuke A-* maaüksuse tagastamiseks. Käina Vallavalitsuse 30.06.2003 korraldusega nr 311 tagastati M. K. Kuke A-* maatükk suurusega 8,15 ha. Käina Vallavalitsuse 30.06.2003 korraldusega nr 322 määrati M. K. Kuke A-* talu maa tagastamata jätmise eest 1,01 ha suuruses osas kompensatsioon summas 2055 kr. 2-3/362/05 3. Halduskohtule esitatud kaebuses palus M. K. tunnistada õigusvastaseks vallavalitsuse 30.06.2003 korralduse nr 311, sest 1938. aasta ruutkaardil on Kuke talu maatükid märgitud ebaõigesti, s.o kaks lahustükki on märgitud A-*, kuid üks maatükk on ekslikult märgitud A-*. 4. Tallinna Halduskohtu 05.10.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised:
- a)Kaebuse esitajal puudub kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.09.2001 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-39-01 leiti, et halduskohtus vaidlustatav haldusakt peab rikkuma kaebuse esitaja õigusi. „Kui tegemist on tuvastamiskaebusega, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks üksnes õiguste rikkumisest, vaid esinema peab ka põhjendatud huvi õigusvastaseks tunnistamise suhtes.“ Põhjendatud huviks haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel ei saa olla soov teada saada, kes vastutab ennesõjaaegsete kaardimaterjalide ebatäpsuse eest. Sellist kohtus kaitstavat subjektiivset õigust ei tulene kaebajale ühestki õigusaktist.
- b)Kaebuse esitaja peab võimalikuks kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral pöörduda üldkohtusse erastamislepingu ja kinnistusraamatu kande vaidlustamiseks ning lõppresultaadina soovib saada tagasi osa kaebuse esitajale tagastamisele kuulunud maatükist. Erastamisprotsessi tagasipööramist ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamisega võimalik saavutada, sest tagastamise korraldus ei olnud aluseks A. L. maa ostueesõigusega erastamisel ega kinnistusraamatusse kande tegemisel.
- c)Kaebuse esitajal olid kahtlused vaidlusaluse maatüki kuulumisest Kuke talu maade hulka juba 1999. aasta sügisel. Kaeb use esitaja pidi olema teadlik, et vaidlusaluse maatüki osas on toimumas ostueesõigusega erastamise menetlus. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud Hiiu maavanema 29.08.2000 korraldust nr 560, mis on A. L. maa ostueesõigusega erastamise aluseks ja üheks kinnistusregistriosa avamise alusdokumendiks. Käina Vallavalitsuse 30.06.2003 korraldus nr 311 Kuke A-* maa tagastamise kohta ei mõjutanud ku idagi maa ostueesõigusega erastamise korralduse sisu. Käina Vallavalitsus ei saanud vastu võtta korraldust maatüki tagastamiseks, mis oli varasemalt teisele isikule ostueesõigusega erastatud. Kuigi vallavalitsus oleks võinud kaebuse esitajale selgitada, et pidades Kuke A67 maatüki ostueesõigusega erastamist õigusvastaseks, tuleks tal esitada kaebus ostueesõigusega erastamise kohta antud haldusakti tühistamiseks, ei saa sellega õigustada kaebaja enda tegematajätmisi oma õiguste kaitsmisel. Seadusandja on ette näinud kaebuse esitamise tähtajad, et tagada õigusrahu. Antud juhul asus A. L. oma õigusi ostueesõigusega erastatud maatüki osas teostama ja sellega lõppes ka haldusakti õiguslik toime. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. M. K. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellandi väited on järgmised:
- a)Kohtuotsus peab olema põhjendatud. Ekslikul järeldusel, et kaebuse esitajal puudub kaebuses väljendatud põhjendatud huvi, rajanev kohtuotsus ei ole põhjendatud.
- b)Kaebuse esitaja esindaja andis kaebusele täiendava selgituse. Seetõttu ei selgu kaebuse esitaja huvi üksnes kohtuistungil antud selgitustest, vaid ka kaebusest ja selle täpsustusest. Kohtul on TsMS § 231 lg-st 4 tulenev kohustus põhjendada, miks ta mõnda tõendit ei arvesta, kuid kohus ei ole seda kaevatavas otsuses teinud.
- c)Kaebuse esitajale tegelikult tagastatud maa on väiksema väärtusega, kui tagasi taotletud maa. Kui kohus tuvastab, et kaebuse esitaja on tema jaoks olulise väärtusega asjast jäänud ilma kohaliku omavalitsusüksuse õigusvastase tegevuse tõttu, siis on kaebajal näiteks võimalus esitada kahjunõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 5 alusel.
- d)Kaebuse esitajal on kuni 31.12.2004 võimalus esitada halduskohtule kaebus Hiiu maavanema 29.08.2000 korralduse nr 560 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. 2
(4)2-3/362/05 e) Kui kohus tuvastab kaebuse esitajale tema taotletud maa tagastamata jätmise õigusvastasuse, siis on võimalik lähtuda Eesti Vabariigi ja A. L. vahelise maa erastamise lepingu osalisest tühisusest. Erastamistehingu sõlmimise ajal oli Eesti Vabariigi esindaja teadlik vaidlusest vaidlusaluse maatüki tagastamise osas. Seega on erastamistehingu tegemisel rikutud maareformiseaduse (MaaRS) § 9 lg 1 p 1 ettekirjutust. Eelneva ja TsÜS § 85 põhjal on erastamistehing vähemalt osaliselt tühine ega too tühises osas TsÜS § 84 lg 1 kohaselt kaasa õiguslikke tagajärgi.
- Käina Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, millega Tallinna Halduskohtu 05.10.2004 otsuse tegemisel ei ole arvestatud. Tagastatava maa väärtuse hindamisel kehtib kogu Käina vallas üks hinne ja seega ei ole võimalik, et kaebajale tagastatud maa on väiksema väärtusega kui taotletud maa. Kaebuse esitajale on tagastatud kogu tema taotletud maa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ega pea tuginedes TsMS § 330 lõikele 5 vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
- Vaidlustatud korraldusega tagastati kaebuse esitajale viiest endise Kuke kinnistu lahustükist kolm lahustükki ning Emmaste Vallavalitsuse 28.07.2003 korraldusega nr 216 neljas lahustükk. Tagastamata jäeti 1,01 ha suurune lahustükk, mille tagastamata jätmise eest määrati vastustaja 30.06.2003 korraldusega nr 322 kaebuse esitajale kompensatsioon. Vastustaja selgituse kohaselt kaebuse esitaja selle maatüki tagastamiseks maakorralduskava koostamise käigus soovi ei avaldanud ja nõustus selle kompenseerimisega. Kaebusest nähtuvalt oli üks tagastatava talu lahustükk kaardil ekslikult tähistatud ning jäeti talle seetõttu ekslikult tagastamata. Vastustaja tugines lahustükkide kindlakstegemisel asjaolule, et kõik viis endise Kuke kinnistu lahustükki on kaardil määratletud ning seetõttu ei saa kaebuses osundatud maatükk selle kinnistu juurde kuuluda.
- Apellant leiab, et vaidlusalune maatükk, mida talle ei tagastatud, vaid erastati Hiiu maavanema 29.08.2000 korraldusega nr 560 A. L., on tema jaoks erilise väärtusega, arvestades selle maatüki ajaloolist kuulumist tagastatud talu juurde. Seetõttu saab ta esitada riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamise nõude. Halduskohus asus seisukohale, et Käina Vallavalitsus ei saanud pärast Hiiu maavanema poolt vaidlusaluse maatüki erastamist seda maatükki enam tagastada. Ringkonnakohus leiab, et viidatud Hiiu maavanema korraldus on kehtiv haldusakt. Seega ei saa kaebuse esitaja isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tagastamata jäetud 3,26 ha suurusest maatükist ostueesõigusega erastamisele mittekuuluv osa (see on vähemalt 1,26 ha), mis oleks apellandi väitel tulnud talle tagastada, on suurema väärtusega kui kaebusest nähtuvalt ekslikult tagastatud maatükk, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, sest kahju ei tekitatud vaidlustatud haldusaktiga, vaid Hiiu maavanema korraldusega. Käina Vallavalitsus ei saanud otsustada maatüki tagastamist, mis on Hiiu maavanema kehtiva korralduse alusel ostueesõigusega erastatud teisele isikule.
- Ebaõige on apellandi väide, et vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamisel on A. L. maa ostueesõigusega erastamise leping tühine. Vaidlust ei ole selles, et Hiiu maavanema korraldus on kehtiv ning selle korralduse tühistamiseks kohtusse pöördumise tähtaeg on apellandi jaoks möödunud. Erastamislepingu sõlmimine kehtiva maa ostueesõigusega erastamise korralduse alusel ei saa olla tühine. AÕS RS § 11 lg 5 kohaselt kui maa erastamise aluseks olnud otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistus- 3
(4)2-3/362/05 raamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab. Nõude rahuldamisel kantakse kinnistusraamatusse omanikuna riik. Seega on erastatud maa osas tagastamismenetluse jätkamine võimalik üksnes juhul, kui maa erastamise korraldus tühistatakse. Seaduses ei ole ette nähtud võimalust maa tagasinõudmiseks riigi omandisse üksnes maa erastamise korralduse õigusvastasuse korral. 11. Ülalnimetatud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 4
(4)