← Eesti

3-04-339/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/532/05 Haldusasi A. A. kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lääne maksukeskuse
  2. oktoobri
  3. a korralduse nr 122.1/3995 tühistamise ja maksuhalduri toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu
  4. detsembri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-217/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. detsember 2005 Menetlusosalised Apellant (halduskohtus vastustaja) Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus Kaebuse esitaja A. A. Lääne maksukeskuse RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus osaliselt.
  8. Tühistada Pärnu Halduskohtu
  9. detsembri
  10. a otsus ha ldusasjas nr 3217/2004 osas, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse
  11. oktoobri 2004 korraldus nr 12-2.1/3995, tunnistati õigusvastaseks maksuhalduri toiming, mis seisnes kaebaja suhtes läbiviidava revis joni tähtaja määramata jätmises, ja mõisteti Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuselt A. A. kasuks välja kohtukulud 4140 krooni. Teha selles osas uus otsus.
  12. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse
  13. oktoobri 2004 korraldus nr 12-2.1/3995 osas, milles maksuhaldur nõudis dokumentide esitamist Telekomi aktsiate ostu-müügi kohta. Muus osas jätta korralduse tühistamise taotlus rahuldamata.
  14. Jätta A. A. kaebus maksuhalduri toimingu, mis seisnes A. A. suhtes läbiviidava revisjoni tähtaja määramata jätmises, õigusvastaseks tunnistamise osas rahuldamata.
  15. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt A. A. kasuks välja kohtukulud 2000 krooni. 2-3/532/05 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
  16. detsembril
  17. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. Saare Maksuameti 03.11.2000 ettekirjutusega nr 14-830 kohustati OÜ-d * esitama dokumendid osaühingu
  19. ja
  20. aasta maksude arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks. Saare Maksuameti 29.11.2000 ettekirjutusega nr 14-1234 kohustati OÜ-d * juhatuse liiget A. A. esitama dokumente seoses OÜ * ning T. H. Corporation vahel 02.02.1998 sõlmitud laenulepinguga. Saare Maksuameti 22.12.2000 ettekirjutusega nr 14-1443 kohustati A. A. ilmuma maksuhalduri ruumidesse ja võtma kaasa kõik T. H. Corporation poolt
  21. ja
  22. aastatel tehtud väljamaksete algdokumendid põhjusel, et OÜ * juhatuse liige A. A. esitas maksuhaldurile laenulepingud. Laenulepingute kohaselt on T. H. Corporation esindajaks märgitud A. A., kes on firma pangakonto allkirjaõiguslikuks isikuks. Firma on teinud väljamakseid nii juriidilistele isikutele kui ka füüsilistele isikutele, sh A. A.. Saare Maksuameti 02.03.2001 ettekirjutusega nr 14-278 määrati OÜ-le * tasumiseks täiendavad maksud ja intressid. Saare Maksuameti 17.01.2003 revisjonikorraldusega nr 95 alustati füüsilisest isikust ettevõtja A. A. suhtes revisjoni
  23. aasta tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigeaegsuse kontrollimiseks ning kohustati maksukohustuslast esitama kõik asjasse puutuvad dokumendid ja vajadusel andma nende kohta selgitusi. Saare Maksuameti 19.01.2003 revisjonikorraldusega nr 267 alustati füüsilisest isikust ettevõtja A. A. suhtes revisjoni
  24. ja
  25. aasta tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigeaegsuse kontrollimiseks ning kohustati maksukohustuslast esitama kõik asjasse puutuvad dokumendid ja vajadusel andma nende kohta selgitusi. 16.05.2003 teatati A. A. Saare Maksuameti 17.01.2003 korralduse nr 95 ja 19.02.2003 korralduse nr 267 alusel läbiviidud 1999.,
  26. ja
  27. aasta maksude revisjoni lõpule viimisest ja edastati kutse tulla revisjoni lõppvestlusele. 11.06.2003 antud seletusega kohustus A. A. esitama hiljemalt 04.08.2003 kõik dokumendid ja selgitused, mis puudutavad T. H. Corporationist võetud ja tema pangakontole kantud rahasummasid, kinnistute soetamise dokumendid ja arvestuse Telekomi aktsiate kohta. Saare Maksuameti 19.12.2003 korraldusega kohustati T. H. Corporation tegevdirektorit A. A. kui kolmandat isikut esitama teavet seoses füüsilisest isikust ettevõtja A. A. tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestuse kontrolliga perioodil 1999 kuni
  28. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lääne maksukeskuse 05.04.2004 maksuotsusega nr 12-5/48 kohustati A. A. tasuma täiendavat tulumaksu
  29. –
  30. aasta eest ja intressi. 2

(7)2-3/532/05 MTA 25.06.2004 otsusega nr 141-1 rahuldati A. A. vaie 05.04.2004 maksuotsusele nr 125/48. Kaevatav maksuotsus tunnistati kehtetuks ja saadeti nii tulumaksu kui ka intresside osas uuesti otsustamiseks Lääne Maksukeskusele. MTA Lääne maksukeskuse 11.10.2004 korraldusega nr 12-1.2/3995 teatati kontrollimise jätkamisest A. A. tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse üle ajavahemikus 01.01.1999 kuni 31.12.2001 ning kohustati A. A. esitama kõik kontrollitavat ajavahemikku käsitlevad dokumendid tulude ja kulude kohta, mis omavad tähtsust tulumaksu kontrollimise seisukohast, sh dokumente, mis on seotud Telekomi aktsiate, kinnistute ja EVP-de ostu-müügiga. 2. A. A. palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada MTA Lääne maksukeskuse 11.10.2004 korraldus nr 12-2.1/3995 ja tunnistada õigusvastaseks maksuhalduri järgmised toimingud: kaebaja suhtes läbiviidava revisjoni tähtaja määramata jätmine; ebaefektiivne tegevus ja hea halduse põhimõtete eiramine kaebaja maksukohustuse põhjendamatult pikaajalisel kontrollimisel alates 22.12.2000 kuni käesoleva ajani; kaebaja revideerimise mittejätkamine alates maksuotsuse tühistamisest 25.06.2004 kuni 11.10.2004. Kohtukulud paluti jätta vastustaja kanda. 3. Pärnu Halduskohtu 20.12.2004 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati MTA Lääne maksukeskuse 11.10.2004 korraldus nr 12-2.1/3995 ning tunnistati õigusvastaseks maksuhalduri toiming, mis seisnes läbiviidava revisjoni tähtaja määramata jätmises. MTA Lääne maksukeskuselt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja 4140 kr. Ülejäänud taotlused jäeti rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised:
  1. a)MTA Lääne maksukeskuse 05.04.2004 maksuotsuse nr 12-5/48 teatavakstegemisega on revisjonikorralduste 17.01.2003 nr 95 ja 19.01.2003 nr 267 alusel maksumenetlus läbi viidud. Menetluse uuendamise taotlust esitatud ei ole, seega ei ole kaevatava otsuse vastuvõtmisega maksumenetlust uuendatud. Maksuhaldur ei võtnud enne kaevatavat korraldust vastu MKS §- le 75 vastavat korraldust, samuti ei ole kaevatavas korralduses märgitud revisjoni tähtaega. Seega on maksuhalduri toiming revisjoni läbiviimise tähtaja määramata jätmisel õigusvastane. Kontrollimise vormi, tähtaja ja selle eesmärgi kindlaks tegemata jätmisega on oluliselt rikutud MKS-s sätestatud nõudeid kontrolli läbiviimiseks.
  2. b)MTA Lääne maksukeskuse 22.12.2000 ettekirjutus nr 14-1443 tehti A. A. kui T. H. Corporationi esindajale.
  3. c)Kuna vaideotsus on kaevatav, oleks mõistlik enne maksumenetluse läbiviimist vaidlusaluses asjas ära oodata, kas maksukohustuslane kasutab seaduses sätestatud tähtaja jooksul (s.o kuni 26.07.2004) kaebeõigust või mitte. MTA alustas 11.10.2004 korralduse nr 12-2.1/3995 vastuvõtmisega maksumenetlust vaidlusaluses asjas. Perioodi 26.07.2004 kuni 11.10.2004 ei saa käsitleda tahtliku venitamisena. Kaebuse esitaja väited viidatud korralduse ebaselgusele on arusaamatud, sest kogutud tõendite kohaselt põhineb maksuhalduri nõue Telekomi aktsiate ostu- müügi ja kinnistute ostu- müügi kohta kaebuse esitaja poolt esitatud seletusel. Maksukohustuslane ei ole siiani oma 11.06.2003 seletuses viidatud dokumente maksuhaldurile esitanud.
  4. d)Hinnates maksuhalduri volitusi vaide lahendamisel, ei saa vaideotsuse resolutsiooni hinnata haldusmenetluse alustamise õigusliku alusena HMS § 35 mõttes. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. MTA Lääne maksukeskuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus tühistas MTA Lääne maksukeskuse 11.10.2004 korralduse nr 12-2.1/3995 ja tunnistas õigusvastaseks maksuhalduri toimingu, mis seisnes kaebuse esitaja suhtes 3
(7)2-3/532/05 läbiviidava revisjoni tähtaja määramata jätmises. Apellatsioonkaebusega seotud kohtukulud palutakse jätta A. A. kanda. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
  1. a)Pärast maksuotsuses maksukeskuse järelduste mittevastavuse tuvastamist revisjoni käigus kogutud tõenditele ja väljaselgitatud asjaoludele, tühistas MTA vastavalt MKS § 148 lg 1 p-dele 1 ja 3 maksuotsuse ning tegi ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks. Halduskohus jättis tähelepanuta, et revisjoniakti ja maksuotsuse koostamine ei välista muude maksumenetlusega seotud toimingute teostamist ja täiendavate tõendite kogumist revisjoni käigus tuvastatud ja fikseeritud asjaolude täiendavaks motiveerimiseks, kui see on vajalik maksukohustusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks. Revisjoni jätkumine pärast revisjoni lõppvestlust ja maksuotsuse koostamist ei riku MKS-ga sätestatud kontrolli läbiviimise nõudeid. Maksumenetluse jätkamine oli seotud vajadusega selgitada välja kõik tema maksude tasumise õigsusega seonduvad asjaolud, mistõttu anti välja ka MTA Lääne maksukeskuse 11.10.2004 korraldus nr 12-2.1/3995. MKS § 80 lg 2 kohaselt ei ole revisjoni lõppvestlusega revisjon lõpule viidud. Kui maksukohustuslane vaidlustab revisjoni tulemusena tehtud maksuotsuse vaidemenetluses ja maksuotsus tühistati, võib maksuhaldur vajadusel läbi viia täiendava revisjoni ning anda välja uue maksuotsuse. Võimalik, et tuleb koostada ka uus revisjoniakt, kui vaidemeneltuse käigus toodud asjaolud seda nõuavad. Selline täiendavate tõendite kogumise võimalus tuleneb juba eelnevalt viidatud maksumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest (MKS § 11 lg 2).
  2. b)A. A. maksurevisjoni alustamise ajal 31.01.2003 ei kehtinud MKS § 75 lg 3 säte, mis näeb ette revisjoni tähtaja määramise. Maksukeskus käsitles maksurevisjoni ka vaidemenetluse järgselt ühe maksumenetlusena ja kuna MKS § 75 lõikel 3 puudus tagasiulatuv jõud, ei määratud revisjoni läbiviimise keskel revisjoni tähtaega.
  3. c)Arusaamatuks jääb, kuidas läbiviidava revisjoni tähtaja määramata jätmise õigusvastaseks tunnistamine aitab kaasa kaebuse esitaja väidetavate õiguste rikkumise lõpetamisele või aitab tulevikus vältida kaebaja õiguste rikkumist. Kuivõrd tuvastamiskaebuse rahuldamine olemasolevaid õigussuhteid ei muuda, siis ei anna tuvastamiskaebuse esitamine kaebuse esitajale õiguslikes suhetes mingisugust eelist. Seega puudus kaebuse esitajal antud juhul põhjendatud huvi revisjoni tähtaja määramata jätmise õigusvastaseks tunnistamise suhtes. Kaebuse esitaja kaebeõiguse tuvastamata jätmise tõttu puudus halduskohtul alus tuvastamiskaebuse rahuldamiseks. 5. A. A. vastuses palutakse halduskohtu otsus jätta muutmata järgmistel põhjustel:
  4. a)Kuivõrd revisjoni läbiviimine füüsilise isiku puhul on võimalik MKS § 74 lg 4 kohaselt vaid seoses tema ettevõtlusega, saab revisjoni objektiks olla samuti vaid tema ettevõtlus. Juhul, kui maksuhaldur soovib kontrollida isiku muudest allikatest laekunud tulusid, peab maksuhaldur alustama üksikjuhtumi kontrolli. Maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused ja kohustused on revisjoni ning kontrolli puhul oluliselt erinevad. Korraldus, millest ei nähtu, millise menetlusliigiga on tegu, pole kontrollitav ja on motiveerimata ning kuulub tühistamisele. Saare Maksuameti 22.12.2000 ettekirjutusega nr 14-1443 kontrolliti tehinguid firmaga T. H. Corporation aastatel 1999-2000, kohustades A. A. ilmuma seletuste andmiseks maksuhalduri juurde ja esitama dokumente. 2003. aasta jaanuaris alustatud revisjoni läbivaks teemaks olid samuti tehingud, väljamaksed ja seosed firmaga T. H. Corporation. Olukorras, kus sama isik on aastate vältel käinud korduvalt erinevate menetluste raames maksuhaldurile selgitamas tehinguid eelnimetatud firmaga, on oluline täpselt määratleda, millist menetlust maksuhaldur alustab või jätkab. Tulenevalt MKS § 74 lg-st 4 saab revideerida ainult füüsilisest isikust ettevõtjat, kuid korraldusest nähtuvalt revideeritakse maksukohustuslast kui füüsilist isikut. 2003. aastal alustatud revisjoniga revideeriti sotsiaal- ja tulumaksu, kuid 11.10.2004 korralduse kohaselt kontrollitakse ainult tulumaksu tasumist. Korraldusest ei 4
(7)2-3/532/05
  1. b)
  2. c)
  3. d)nähtu kontrollimise vorm, eesmärk ja tähtaeg ning tegemist on olulise puudusega, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. Maksuhalduri nõue kõigi dokumentide esitamiseks ei ole kooskõlas seadusega, sest füüsilisel isikul puudub kohustus kõigi dokumentide säilitamiseks. Dokumentide esitamise nõue ei ole reaalselt täidetav põhjusel, et puudub kohustus vastavaid dokumente säilitada ja osad dokumendid on maksuhaldurile juba esitatud. Revisjoni tähtaja määramata jätmine on oluline puudus, mille alusel haldusakti tühistamine oli õiguspärane. MKS põhjal ei saa otsustada, kas käesolevas asjas revisjonitoimingute läbiviimist saab pidada uue revisjoni alustamiseks või senise jätkamiseks. Maksuotsuse andmise hetkest lõppes maksukohustuslase koormamine revisjoniga, uue haldusakti andmisega 11.10.2004 allutati maksukohustuslane uuesti revisjonile. Põhjusel, et MKS § 75 lg 3 muudatus jõustus 01.01.2004, oleks maksuhaldur pidanud määrama revisjoni tähtaja. Ka maksuhalduri halduspraktika, mille kohaselt ta määras tähtajad kõigile enne 01.01.2004 alustatud revisjonidele, toetab eeltoodud seisukohta. Tuvastamiskaebuse puhul seisneb kaebuse esitaja põhjendatud huvi õiguspärases ootuses saada kontrollitud kooskõlas seadusega, sh võimalikult kiiresti ja vähe koormavalt. 6. Kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus esiteks selle üle, kas halduskohus tunnistas õigesti õigusvastaseks maksuhalduri poolt revisjonitähtaja määramata jätmise olukorras, kus vaideotsusega oli esialgne maksuotsus tühistatud ning kohustatud maksuhaldurit tulumaksu ja vastavate intresside osas uuesti otsustama, ning maksuhaldur jätkas kontrolli revisjoni vormis. Varasema revisjoni alustamisel ei nõutud seadusega maksuhalduri poolt revisjoni lõpptähtaja määramist; vaideotsuse tegemise järel läbiviidud täiendava kontrollimise ajal oli selline nõue revisjoni läbiviimisel kehtestatud. Teiseks käib apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas maksuhalduri 11.10.2004 korraldus oli menetluse vormi selgitamisel ja nõutavate dokumentide määratlemisel piisavalt põhjendatud, st kas korraldus tuli tühistada. 8. Vaieldavas maksumenetluses on vaideotsusele järgnenud täiendav revisjon lõppenud maksuotsuse tegemisega. Nimetatud maksuotsus on halduskohtus vaidlustatud. Menetlus asjas on peatatud kuni käesoleva haldusasja lahendamiseni. Apellant leiab, et pärast maksuotsuse tegemist puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi maksuhalduri poolt revisjoni lõpptähtaja määramata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse esitaja põhjendab kaebeõigust tema õiguste rikkumise edaspidise vältimise tagamise vajadusega. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et tähtaja määramata jätmisega oleks talle tekitatud kahju. 9. Ringkonnakohus kaebuse esitajaga ei nõustu. Kui kaebuse esitaja suhtes viiakse läbi järgmist revisjoni või maksuotsus tühistatakse ning maksuhaldur jätkab sama revisjoni, ei ole võimalik käesolevas asjas tuvastamisnõude rahuldamisega tagada järgmisel korral menetluse õiguspärasust. Sellisel juhul on sobiv viis õiguste tagamiseks kohustamiskaebuse esitamine, kui maksuhaldur tähtaega ei määra. Käesolevas asjas on maksuhaldur täiendava revisjoni lõpule viinud ning seetõttu kaebuse tõlgendamine kohustamiskaebusena ei ole põhjendatud. 5
(7)2-3/532/05 Kuna kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi apellandi tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks, rahuldab ringkonnakohus selles osas apellatsioonkaebuse ning jätab kaebuse rahuldamata.
  1. Järgnevalt hindab ringkonnakohus maksuhalduri 11.10.2004 korralduse õiguspärasust. Kaebuse esitaja väitel ei ole korraldusest arusaadav, millises vormis kontrolli läbiviimist jätkatakse. Korralduse kohaselt teatab maksuhaldur, et jätkab kontrollimist A. A. tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse üle perioodil 01.01.1999 kuni 31.12.
  2. Nimetatud ülesande täitmiseks ning maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada täiendavalt teavet maksukohustuslaselt. Halduskohus leidis, et vastuolus MKS §-ga 75 ei ole enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist määratud kontrollimise eesmärki ja vormi, samuti näidatud kontrollitavat maksu, maksustamisperioodi, revisjoni tähtaega ja revisjoni läbiviiva ametniku nime.
  3. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Korraldusest nähtub maksustamisperiood, kontrollitav maks ja asjaolu, et maksuhaldur jätkab maksumenetlust, mitte ei alusta uut menetlust, nt kaebuse esitaja ettevõtlusega mitteseotud tulude kohta. Revisjoni pikendamise tingis maksuotsuse kehtetuks tunnistamine vaide tulemusena. Kuna nii varasema maksuotsuse aluseks olnud revisjoniakt, maksuotsus kui ka vaideotsus olid kaebajale teatavaks tehtud, oli kaebajal täpne ülevaade, millised asjaolud olid maksumenetluse käigus varem kindlaks tehtud ja milline tähendus neil oli maksuõiguslikult. Lisaks oli vaideotsuse põhjal kaebajal ülevaade, millised küsimused maksuhaldurit veel huvitavad. Korralduses puudub igasugune viide äriühingutele, mida maksuhaldur on varem kontrollinud ja millel on seos kaebuse esitajaga. Seetõttu ei ole kaebuse esitaja väide, et ta ei saanud aru, millist menetlust jätkatakse, põhistatud.
  4. Kuna revisjoni lõpetanud maksuotsus tunnistati kehtetuks vaidemene tluse käigus, uuenes juba algatatud maksumenetlus ning see jätkub vaideotsusest tulenevate täiendavate toimingute tegemisega. Asjaolu, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamise korral on tegemist revisjoni jätkumisega, kinnitab MKS § 99 lg 1 p 3, mille kohaselt peatub aegumine revisjoni ajaks alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjonitulemuste põhjal antud maksuotsuse kättetoimetamise päevani või kui revisjoni tulemusena haldusakti ei anta, maksukohustuslasele revisjoniakti tutvustamise päevani. Seega näeb seadus ette, et maksumenetlus revisjoni vormis lõpeb maksuotsuse teatavaks tegemisega ning revisjoniakti tutvustamisega üksnes juhul, kui maksu mingil põhjusel ei määrata. Kuna käesoleval juhul maksuotsus tunnistati kehtetuks ja maksuhaldurit kohustati koguma täiendavaid tõendeid maksuotsuse põhjendamiseks vastavalt vaideotsuse juhistele, jätkati uuendatud menetluses revisjoni.
  5. Käesolev revisjon algas eelmise MKS kehtivuse ajal ning kuni 01.01.2004 seadusemuudatuseni ei olnud maksuhalduril kohustust revisjoni lõpptähtaega maksumaksjale teatavaks teha. Asudes seisukohale, et revisjon lõpeb üldjuhul maksuotsusega, tuleb maksumenetluse uuendamise korral teha maksukohustuslasele teatavaks uus revisjoni lõpptähtaeg. See on käsitletav revisjoni pikendamisena MKS § 75 lg 3 mõttes. Käesoleval juhul vaidlustatud korralduses ega muus aktis maksuhaldur uuendatud revisjoni lõpptähtaega ei määranud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist veaga, mis ei too kaasa vaidlustatud korralduse tühistamist. Maksumenetlus on lõpule viidud. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või 6
(7)2-3/532/05 et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna maksuhaldur pidi revisjoni uuendama ja vaideotsuses näidatud tõendeid koguma, on uuendatud revisjoni lõpptähtaja määramata jätmine vorminõude rikkumine, mis ei võinud täiendavate tõendite nõudmist mõjutada.
  1. Ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust täies ulatuses. Õige on kaebuse esitaja väide, et kogu nõutud teave ei saanud olla vajalik maksumenetluse jaoks vaideotsuses näidatud asjaolude kontrollimiseks. Kaebuse esitaja ettevõtlusega ei saa olla seotud tema poolt aktsiate ost- müük. Tulumaksuseaduse § 14 lg 3 kohaselt füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist ettevõtluseks ei loeta. Seega ei saa aktsiate ostmisest ja müümisest saadud tulu pidada kaebuse esitaja kui füüsilisest isikust ettevõtja tuluks, mida on võimalik kontrollida revis joni käigus. Seetõttu on põhjendatud halduskohtu otsus tühistada maksuhalduri 11.10.2004 korraldus osas, milles maksuhaldur nõudis dokumentide esitamist Telekomi aktsiate ostu- müügi kohta.
  2. Apellatsioonimenetluses ei ole pooled kohtukulude dokumente esitanud. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, muudab ta halduskohtus välja mõistetud kohtukulude proportsiooni. Kaebuse esitajale mõistis halduskohus apellandilt välja 4140 krooni. Ringkonnakohus peab mõistlikuks kaebuse esitaja kasuks välja mõista kohtukulud 2000 krooni ulatuses. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.