← Eesti

3-04-243/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2005, Tallinn Haldusas

) § 13 lg 3 alusel. b) Lääne Politseiprefektuuri 12.06.2004 koostatud väärteo protokolli nr AB 660350 kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 29.06.

  1. Kaebuse esitaja pidi väärteo protokolli koopia kättesaamisel teadma, et hiljemalt 29.06.2004 on lahend tema asjas tehtud. Kaebuse esitaja helistas 15.06.2004 politseisse, kuid menetluse lõpetamist tema asjas üheselt ja arusaadavalt talle selgeks ei tehtud. Vastustaja teatas 07.07.2004, so
  2. päeval pärast kaebuse esitamist Lääne 2

(9)2-3/572/05
  1. c)
  2. d)Politseiprefektuurile, menetluse lõpetamisest ja juhilubade tagastamisest. Vastustajal ei olnud seadusest tulenevat kohustust saata 15.06.2004 menetluse lõpetamise määrust kaebuse esitajale viivitamatult. Seega ei saanud määruse saatmine 13.07.2004 rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Vastuse hilinemine 4 päeva ei saanud tekitada kaebuse esitajale väärteomenetluses kahju, sest kaebuse esitaja teadis, et lahend tema asjas tuli teha hiljemalt 29.06.2004. Kaebuse esitaja õigusi rikuti 12.06.2004 väärteo protokolli koostamisel. Seega kuulub kaebuse esitajale hüvitamisele kahju transporditeenuse arve nr 09423 alusel 2000 kr. Kantud õigusabikulud on 4 534 kr. Asjas tuleb põhjendatuks lugeda kohtukulud, mis on tasutud seoses vaidlusaluse asjaga ja jätta arvestamata järelpärimised ja väljasõidud ARK-sse, läbirääkimised ja haldusmenetlus Pärnu Politseiosakonnas. Kantud kohtukuludeks tuleb lugeda riigilõiv 345,30 kr, konsultatsioon ja töö dokumentidega 950 kr ning väljasõit kohtuistungil osalemiseks 1 534 kr, kogusummas 2 829,30 kr. Koopiate tegemise eest ei ole kuludokumenti esitatud, mistõttu 34 kr ei kuulu väljamõistmisele. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 93 lg-st 3 tuleb kohtukulude hüvitamisel lähtuda kahju hüvitamise proportsioonist. Kuna kohus hüvitas taotletud 8 000 kr kahjusummast 2 000 kr, kuulub kohtukulude osas hüvitamisele 707,30 kr. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. O. S. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks dokumentide väljastamisega viivitamisel ja jäeti välja mõistmata kahju 6 000 kr ning jätta kohtukulud vastustaja kanda. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
  3. a)Lääne Politseiprefektuuri 15.06.2004 koostatud protokolli koostamise otsus ja halduskohtu otsus olid politseitöötaja mitteõiguspärase toimingu tulemus. Kui esimene menetlustoiming tunnistatakse ebaseaduslikuks, siis ei või lähtuda seaduses sätestatud menetlustähtaegadest dokumentide väljastamisel. Ebaseadusliku protokolli koostamisega rikuti kodaniku põhiõigusi. Õigused peab taastama õiguste rikkuja viivitamatult. Vajaliku hoolsuskohustuse ulatuse kaalumiseks tuleb hinnata kohtuvälise menetleja toimingute seaduslikkust otsuse väljastamisel, arvestades väärteomenetluse algatamise erisusi ja äravõetud dokumentide funktsionaalset tähtsust. Politseiprefektuurist ei teatatud 15.06.2004 otsusest menetluse lõpetamise kohta, vaid öeldi, et juhiluba asub Ikla tollipunktis. Seda tõendab kaebuse esitaja mobiiltelefoni kõnede eristus. Telefonikõne ei ole aktsepteeritav teate esitamise vorm, teade tulnuks esitada kirjalikus vormis.
  4. b)Kaebuse esitaja töölevõtmise üheks tingimuseks oli juhiloa olemasolu. Juhiloa kinnipidamisega 28 päeva oli kaebuse esitajalt ära võetud võimalus täita oma töökohustusi, mis võis tuua kaasa töökoha kaotuse. Seetõttu pidi kaebuse esitaja palkama autojuhi, kulutades 6000 kr (tõendatud tšekiga nr 09424).
  5. c)Apellant palub vastustajalt välja mõista 8028,20 kr: tekitatud kahju – 6000 kr transpordikulud ja kohtukulud – 2028,20 kr. Kohtukuludena 425,30 kr riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud: 1550 kr õigusabikulu (800 kr kaebus Lääne Politseiprefektuurile, 600 kr väljasõit ARK-sse, 150 kr läbirääkimised politseiosakonnaga) ja 52,90 kr postikulu tähtkirjade saatmisel.
  6. d)Väärteomenetlus lõpetati politseiprefektuuri poolt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, sest puudusid väärteo tunnused. Seega on kaebuse esitajal õigus saada kaitsjale makstud tasu täies ulatuses, s.o 2984 kr (350 kr konsultatsioon, 600 kr dokumentidega tutvumine, 500 kr päring ARK-le, 1534 kr esindamine kohtuistungil Pärnus). 3
(9)2-3/572/05 6. Lääne Politseiprefektuuri vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
  1. a)Lääne Politseiprefektuuri 07.07.2004 kirjaga nr 7.2-16.13/17229 teatati ARK vea parandamisest ja selle alusel lõpetati 15.06.2004 väärteomenetlus. Kuivõrd otsus väärteomenetluses oli kohtuvälise menetleja poolt tehtud enne kaebuse esitamist, ei pidanud Lääne Politseiprefektuur kaebust menetlema.
  2. b)Pärnu Politseiosakonna spetsialisti telefonikõne, et O. S. load asuvad Ikla piiripunktis, puhul võis tegemist olla suhtluskeelest tuleneva ebakõlaga. Kirjalik teatamine menetluse lõpetamisest on aeganõudev ja kuna O. S. oli telefoni teel ühendust võtnud, tekkis hea võimalus kiiremaks asjaajamiseks. Juhiluba postiga saata ei saa, sest tegemist on isikuandmeid sisaldava dokumendiga.
  3. c)Kohtuistungil ei ole kaebuse esitaja selgelt väljendanud, millised töökohustused jäid täitmata juhiloa puudumise tõttu ja millised konkreetsed tagajärjed sellel olid.
  4. d)Kohus hindas taotlust kohtukulude osas ja luges põhjendatuks kulud, mis on tasutud seoses käesoleva kohtuasjaga. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt mõistetakse välja kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja seda ka väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 7. Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada osas, millega tunnistati õigusvastaseks Lääne Politseiprefektuuri politseiametniku 12.06.2004 toimingud, mille tagajärjel koostati kaebuse esitajale ebaseaduslikult väärteo protokoll ja mõisteti välja tekitatud kahju 2000 kr. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
  5. a)Menetluse algatamise initsiatiiv ei tulnud politsei, vaid Ikla piiripunkti ametniku poolt. Piirivalveametnik kontrollis juhiloa andmeid avalikult kasutatavast registrist, kuid politsei kasutas andmebaasi, mis on kindlustatud paroolidega. Ka ARK tunnistab, et politsei poolt kasutatud andmekontrolli turvalisuse aste on oluliselt kõrgem ja nende andmete õigsuse tagab ARK. Kohus märkis, et politseiametnikul puudus vajadus juhiloa andmete kontrollimiseks, kui kodanik oli esitanud talle kehtivad juhiload, mistõttu leidis, et politseiametnik ei ole oma teenistusülesannete täitmisel järginud vajalikku hoolsust. Juhiloa andmeid kontrollis piirivalve enne politsei kohale kutsumist. Seega tuvastas rikkumise piirivalve ja selle registreerimiseks ning seisukoha võtmiseks kutsuti kohale politsei.
  6. b)Politseiametnik langetas juhiloa äravõtmise otsuse ARK paroolidega turvatud ja usaldusväärsele andmebaasile tuginedes. Otsuse langetamise ajal oli tööpäev lõppenud (kl 01.05) ja ametnik ei asunud oma tavapärases töökohas, mistõttu ei olnud ametnikul võimalik kontrollida ARK kaudu informatsiooni õigsust. Liiklusregistri põhimäärusele toetudes oli politseiametnik õigustatult usaldanud registri andmeid, mis on kaitstud paroolidega ja avaliku võimu kand jale kasutamiseks. Tegemist oli välismaalasega, mitte Eesti Vabariigi kodanikuga, mistõttu on loomulik tekkinud kahtluse kontrollimine.
  7. c)Piirivalveametnik, kontrollinud kodaniku Eesti Vabariiki sissesõitmisel juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kahtles selle kehtivuses. Politseiametnik ei kahelnud juhiloa ehtsuses või kehtivuses, vaid usaldas andmebaasi seetõttu, et ei omanud piisavalt informatsiooni võltsitud või kehtetu juhiloa tuvastamiseks. Tegemist ei olnud kahtlusega võltsimises, vaid juhiloa kehtivuses, mida saab tuvastada üksnes ARK andmebaasi kaudu. Ei ole võimalik, et kaks ametkonda eksivad päringu esitamisel, vaid tegemist võis olla ARK andmebaasi veaga. Politseiametnik käitus hetkeolukorrale vastavalt ja järgis hoolsuskohustust. Kaitstavate õiguslike hüvede kaalukuse ja nende võimaliku ohutuse hindamisel kujutanuks politseiametniku poolt ARK andmebaasi põhjal juhtimisõigust mitteomava isiku mootorsõiduki juhtimise jätkamise lubamine ohtu ühiskonnale, kuid juhiloa äravõtmine ja edasise juhtimise keelamine tekitas kahju vaid ühele isikule. 4
(9)2-3/572/05 8. O. S. vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus vaidlustatud osas muutmata ning jätta kohtukulud apellandi kanda järgmistel põhjustel:
  1. a)Lääne Politseiprefektuur esitas apellatsioonkaebuse 28.01.2005, s.o ühepäevase hilinemisega.
  2. b)Ei ole selgelt väljendatud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud.
  3. c)Piirivalve ei teostanud päringut ARK andmebaasi. Asjaolust, et päringu teostas politseiprefektuur, võib järeldada, et prefektuur esitab valetunnistuse. ARK vastuses on selgelt öeldud, et ARK tagab andmete õigsuse, kui päring teostatakse juurdepääsu õigust omavate isikute poolt õigest serverist ja kind late paroolidega. ARK andmebaasi väljatrükkidest on näha, et sel päeval teostati palju päringuid, kuid probleemid tekkisid ainult Lääne Politseiprefektuurist teostatud päringutega. Järelikult teostas politseiametnik päringu ebaprofessionaalselt, sest ei esitanud ARK negatiivse vastusega väljatrükki. Kui apellant leiab, et päringule vastuse saamisel juhilubade kehtivuse kohta on süüdi ARK, on õigus esitada regresshagi tsiviilkohtusse. 9. Kohtuistungil jäi O. S. esindaja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, kuid nõustus, et Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Lääne Politseiprefektuuri esindaja kohtuistungile ei ilmunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. O. S. juhtimisõigust tõendava dokumendi kontrollimisel ARK andmebaasist ei nähtunud, et O. S. on juhiluba väljastatud. Väärteoprotokollist nähtub, et väärteomenetlust alustati seetõttu, et ARK andmebaasi andmetel ei ole esitatud juhiluba välja antud. Mootorsõiduki juhtimine ilma selleks õigust and va juhiloata on karistatav väärteona LS § 741 lg 1 alusel. Kuna juhtimisõiguse peatamist sellise rikkumise korral ei saa järgneda, ei ole kohaldatav VTMS § 58 lg 3, mis sätestab eriõigust andva dokumendi äravõtmise väärteomenetluse alustamisel. VTMS § 31 lg 2 kohaselt on kohtuvälisel menetlejal ja kohtul õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist. Ringkonnakohus märgib, et selline dokumendi äravõtmine väärteomenetluse läbiviimiseks ei ole käsitletav juhtimisõiguse peatamisena liiklusseaduse tähenduses. Juhtimisõiguse peatamine on võimalik vaid LS § 41 sätestatud aluste esinemise korral. Küll aga välistab juhiloa äravõtmine sõiduki juhtimise juhiloa omaja poolt. 11. Halduskohus leidis, et kuna väärteomenetluse käigus selgus, et esitatud juhiluba on kehtiv, siis puudus politseiametnikul alus väärteomenetluse alustamiseks. Kaebuse esitaja teos puudusid väärteo tunnused. Ringkonnakohus leiab, et väärteomenetluse alustamise õiguspärasus ei sõltu väärteo toimepanemise kohta tehtud jõustunud otsusest, sh väärteomenetluse lõpetamise määruse tegemisest. Politseiametnik peab algatama väärteomenetluse, kui tal tekib piisav kahtlus väärteo toimepanemises. Selline kohustus tuleneb politseiametnikule politseiseaduse § 12 lg 1 punktidest 4 ja 10, mis sätestavad politsei kohustuse võtta viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste tõkestamiseks ning avastamiseks ja viia läbi menetlust haldusõiguserikkumiste asjades. 12. Lääne Politseip refektuuri apellatsioonkaebuse kohaselt oli juhiloa kontrollimise ajal tööpäev lõppenud, öine aeg ning ametnik viibis väljaspool tavapärast töökohta, mistõttu ei olnud võimalik täiendavalt kontrollida ARK kaudu andmekogus sisalduva informatsiooni õigsust. Politseiametnik usaldas ARK paroolidega kindlustatud andmebaasi. Juhiloa kehtivust on võimalik tuvastada vaid ARK andmebaasi kaudu, mitte juhiloa paljasilmsel vaatlemisel. 5
(9)2-3/572/05 Ringkonnakohus leiab, et sellised asjaolud võivad õigustada väärteomenetluse alustamist. Politseiametnikul võis tekkida põhjendatud kahtlus väärteo toimepanemises.
  1. Kahtluse aluseks ei pea olema isiku käitumine või esitatud dokumendi silmaga nähtav ebaehtsus. Kahtlus võib tugineda ka politsei poolt kasutatava andmekogu andmetele. Halduskohus tuvastas, et politseiametnikul ei tekkinud kahtlust dokumendi ebaehtsuses ning selliseid juhuseid, kus ARK andmetel juhiluba ei kehti või ei ole välja antud, oli esinenud korduvalt. Nimetatud asjaolusid kinnitas ka Lääne Politseiprefektuur.
  2. Seaduses ei ole sätestatud kriteeriume, millele haldusorgani kahtlus õiguserikkumise toimepanemises peab vastama. Praktika kohaselt piisab ka ametnikule toimingu tegemise ajaks teadaolevate või usutavate asjaolude olemasolust, mille esinemise korral on tõenäoline õiguserikkumise toimepanemine. Väärteomenetluse alustamine on kohtuvälise menetleja kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada olulist avalikku huvi väärtegude eest karistuse kohaldamise järgi. Vabariigi Valitsuse 30.10.2001 määruse nr 329 „Riikliku liiklusregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 14 lg 2 kohaselt on riigiasutustel õigus juurde pääseda seadusekohaste ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele, mis on talle vajalikud avalike ülesannete täitmiseks. Määruse § 16 kohaselt peab registri volitatud töötleja rakendama meetmeid, et tagada registrisse kantud andmete terviklikkus ja käideldavus.
  3. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoludel oli väärteomenetluse alustamine õigustatud. Väärteomenetluse tagamiseks oli õigustatud ka kaebuse esitaja juhiloa äravõtmine, et tagada väärteomenetluse efektiivsus ja tagada juhiloa kehtivuse ja vajadusel ehtsuse kontrollimine. Olukorras, kus väärteomenetlust viiakse läbi ilma olulise dokumendi kohtuvälise menetleja poolt äravõtmiseta menetluse läbiviimise ajaks, võib väärteo asjaolude väljaselgitamine olla võimatu või oluliselt aeganõudev. Seetõttu tuleb Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus rahuldada osas, milles taotleti halduskohtu otsuse tühistamist selles osas, millega kohus tunnistas politseiametniku toimingud väärteomenetluse algatamisel 12.06.2004 õigusvastaseks. Kaebus jääb selles osas rahuldamata.
  4. Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ka osas, millega halduskohus mõistis haldusorganilt välja kahju. Kahju tekkis tulenevalt sellest, et O. S. pidi minema Ikla piiripunktist, kus temalt juhiluba ära võeti, koju Tallinnasse, võtma kaasa temale kuuluva sõiduki ning kutsuma selleks järgi sõbra koos taksoga. Ringkonnakohus asub seisukohale, et väärteomenetlust alustati ja juhiluba võeti ära õiguspärase menetluse käigus. Seega ei ole Lääne Politseiprefektuur toiminud õigusvastaselt. Õiguspärase toimingu eest kahju hüvitamist seadus sellisel juhul ette ei näe.

§ 15

lg 1 juhilubade äravõtmise ajal kehtinud sõnastuse kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse või haldusõiguserikkumise või üürivaidluse kohtuvälise arutamise käigus, sealhulgas kohtulahendiga, haldusõiguserikkumise asjas tehtud lahendiga või üürikomisjoni otsusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik või haldusõiguserikkumise asja või üürivaidlust kohtuväliselt arutanud ametiisik pani selle menetluse käigus toime kuriteo. 17. Eelnimetatu ei välista siiski kahju hüvitamist käesoleval juhul. Kaebuse esitaja on taotlenud kaebuses kohustada asutust, mis on süüdi kaebuse esitaja õiguste rikkumises, hüvitama talle tekitatud kahju. Ringkonnakohus tõlgendab kaebust selliselt, et kahju tekkimine ei pruugi kaebuse kohaselt olla seotud üksnes Lääne Politseiprefektuuri toimingutega väärteomenetluse algatamisel. 6

(9)2-3/572/05 18. Kahju hüvitamine on põhjendatud ka juhul, kui väärteomenetluse alustamine ja sellega seotud toimingud on olnud õiguspärased.

§ 15

lg 1 tuleb mõista nii, et see ei välista avaliku võimu kandja vastutust, kui väärteoasja kohtuväline menetleja on kahju tekitanud väärteoasja lahendamisega mitteseotud tegevusega. Sellisel juhul toimub kahju hüvitamine üldises riigivastutuse seaduses ettenähtud korras. PolS § 111 lg 1 kohaselt on politseiprefektuuri ülesanne tagada avalik kord. PolS § 12 lg 1 p 2 kohaselt on politsei kohustatud kaitsma kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral. Ringkonnakohus leiab, et arvestades politseiseaduse keelekasutust, on selline kohustus politseil kõigi Eestis viibivate inimeste suhtes. O. S. võeti sõiduki juhtimise võimalus juhiloa äravõtmisega öisel ajal (kella ühe ja kahe vahel) Ikla piiripunktis, O. S. elab Tallinnas. Asjaoludest ei nähtu, et politseiametnik oleks võimaldanud O. S. tema toimetamist koju või muusse kohta, kus avalik kord O. S. õiguste kaitse osas oleks olnud tagatud. Riigi poolt tekitatud kahju hüvitatakse ka juhul, kui kahju tekitati tegevusetusega ja toiming jäi õigeaegselt sooritamata ning sellega rikuti isiku õigusi (

§ 7lg 2).

  1. O. S. otsene varaline kahju seisneb käesoleval juhul kuludes, mida ta kandis seoses tema ja sõiduki transpordiga Tallinnasse. Kahju tõendavad kaebuse esitaja ütlused ja transpordi teenuse arve 2000 kr (tl 10). Ringkonnakohus peab nimetatud kulusid vajalikuks. Kahju hüvitamine täies ulatuses on õiglane.
  2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kus täiendavat õiguslikku alust kahju hüvitamiseks Lääne Politseiprefektuurilt poleks esinenud, oleks kahju hüvitamine olnud võimalik. Kahju tekitas riikliku liiklusregistri volitatud töötleja, kes ei taganud registris ka politseiametnikele kasutamiseks mõeldud andmete terviklikkust ja õigsust. Volitatud töötleja õigusvastane käitumine seisneb sellisel juhul oma ülesannete täitmata jätmises või mittenõuetekohases täitmises. Ringkonnakohus leiab, et sellist vastutust

§ 15lg 1 ei välista.

Pärnu Halduskohus oleks pidanud sellisel juhul kaasama menetlusse vastustajana ka registri volitatud töötleja ARK.

  1. Kuna halduskohtu otsuse motiivid kahju hüvitamise osas on ebaõiged, tuleb Lääne Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus selles osas rahuldada osaliselt.
  2. O. S. taotleb ringkonnakohtult tunnistada õigusvastaseks Lääne Politseiprefektuuri poolt 15.06.2004 väärteomenetluse lõpetamise määruse väljastamisega viivitamine. Ta leiab apellatsioonkaebuses, et kui väärteomenetluse alustamine on õigusvastane, siis ei saa edasisi vastustaja toiminguid väärteomenetluse lõpetamisel ja juhilubade tagastamisel hinnata VTMSs sätestatud vorminõuete alusel. Samuti palutakse kaebuses hüvitada sellisest viivitusest tulenev kahju. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et juhul, kui väärteomenetlust alustati õigusva staselt, on ka edasine kaebuse esitajale sellest tulenev kahju tekitatud õigusvastaselt. Käesoleval juhul leidis ringkonnakohus, et Lääne Politseiprefektuur toimis väärteoprotokolli koostamisel ja väärteomenetluses toimingute tegemisel õiguspäraselt.
  3. Kaebuse kohaselt toimis Lääne Politseiprefektuur õigusvastaselt, kui ta ei toimetanud kaebuse esitaja juhilube talle viivitamatult pärast väärteomenetluse lõpetamise määruse 7

(9)2-3/572/05 tegemist rikkumise koosseisu puudumise tõttu. Kahju hüvitamine sõltub viivitamise õigusvastasusest.
  1. Käesolevas asjas on tõendatud, et väärteomenetluse lõpetamise määrus tehti 15.06.2004 (tl 26). Kaebuse esitaja sai juhiload kätte tähtkirjaga 14.07.2004, mis postitati Lääne Politseiprefektuuri poolt 13.07.
  2. 07.07.2004 teatati kaebuse esitajale kirjaga, et väärteomenetlus on lõpetatud ja juhiluba tuleb tagastada.
  3. Riigikohtu praktika kohaselt on juhtimisõigus eriõigus, mis võimaldab isikul oma põhiõigusi ja kohustusi hõlpsamini realiseerida. Põhiõigus vabale eneseteostusele hõ lmab ka isiku võimaluse autot juhtida (Riigikohtu 27.06.2005 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-2-05). Juhiloa tagastamine viivitamatult pärast selle äravõtmise aluse äralangemist on vajalik isiku põhiõiguste kaitse seisukohalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ligi ühe kuulist viivitust juhiloa tagastamisel pidada mõistlikuks.
  4. Lääne Politseiprefektuuri väitel teatati 15.06.2005, st kohe pärast väärteomenetluse lõpetamist O. S. juhiloa asukohast ja selle tagasisaamise võimalusest. J. K. ettekandest nähtuvalt lepiti O. S. kokku selles, et ta ise tuleb oma juhiloale järgi. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et politseiametnik sellise kokkuleppe olemasolu võis arvata. Kuid kokkuleppe puudumist kinnitab nii asjaolu, et O. S., vaatamata vajadusele sõidukit kasutada, juhiloale järgi ei läinud, vaid jätkas uurimist oma juhiloa asukoha kohta, kogus tõendeid juhiloa kehtivuse õigsuse kohta ning helistas ka Ikla piiripunkti pärast telefonikõnet Lääne Politseiprefektuuri esindajaga. O. S. ja tema esindaja väidetel talle juhiloa tagasisaamise võimalusest ei teatatud. Ringkonnakohus leiab, et sellisest käitumisest saab järeldada üksnes seda, et O. S. ega tema esindaja ei saanud suhtlemisel Lääne Politseiprefektuuriga teada juhiloa tagasisaamise võimalusest ega sellele järgiminemise vajadusest. Lääne Politseiprefektuur ei teinud kaebuse esitajale arusaadavalt teatavaks võimalust juhiluba kätte saada.
  5. Lubade postiga saatmise võimaluse välistas Lääne Politseiprefektuuri väitel asjaolu, et dokument sisaldab isikuandmeid ja selle saatmine ei ole seetõttu võimalik. Ringkonnakohus märgib, et just postiga juhiluba kaebuse esitajale saadetigi. Seega ei ole selline väide põhjendatud.
  6. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale ei pidanud Lääne Politseiprefektuur menetlema, sest kaebus oli esitatud pärast väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja ei ole näidanud põhjendatud huvi kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamise määruse tegemisest teavitamisel viivitamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kahju hüvitamiseks on piisav juhiloa tagastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamine. Kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitajal oleks tekkinud täiendavalt kahju tulenevalt asjaolust, et talle väärteomenetluse lõpetamisest koheselt ei teatatud. Menetluse lõpetamisest mitteteatamine aga osundab sellele, et kaebuse esitaja ei saanud teada võimalusest saada juhiluba kiiremini tagasi. Asjas on tõendatud, et kaebuse esitaja tegi pingutusi, et väärteomenetlus lõpetataks ning juhiluba tagastataks.
  7. O. S. taotles kahju hüvitamist: 1) takso kasutamise eest 12.06.2004 kuni 12.07.2004 6000 kr (tl 10); 2) õigusabi kulude eest väärteomenetluses 3000 kr (tl 70 ja 72); 3) riigilõiv ARK 8
(9)2-3/572/05 tõendi eest 80 kr (tl 8); 4) tähtkirjade saatmise eest kokku 52,40 kr, millest tasumine on tõendatud 28,20 kr osas (tl 8). Halduskohus käsitles 950 kr tasumist töö eest dokumentidega kohtukuluna. Ringkonnakohus peab sellist käsitlust võimalikuks ja nõustub sellega. Õigusabikuludeks väärteomenetluses tuleb lugeda 3000-950=2050 kr. Kulude kandmine, millest kaebuse esitaja kahju juhiloa väljastamisega viivitamisega koosneb, on tõendatud kokku 8158,20 kr ulatuses. Ringkonnakohus peab nimetatud kulude kandmist ja suurust põhjendatuks. Kaebuse esitaja tööülesanded nägid ette tema sõitmise sõidukite müümise otsustamiseks sõiduki asukohta lühikese aja jooksul. Väärteomenetluses õigusabile tehtud kulutused olid olukorras, kus kaebuse esitajale ei olnud väärteomenetluse lõpetamine teada ning ta soovis saada juhiluba tagasi, vajalikud. Seetõttu tuleb kaebuse esitajale juhiloa tagastamisega viivitamise eest välja mõista Lääne Politseiprefektuurilt kahju 8158,20 kr suuruses summas. O. S. apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 30. O. S. on taotlenud halduskohtus ja ringkonnakohtus kohtukulude väljamõistmist. Pärnu Halduskohtus kandis O. S. kohtukulusid järgmiselt: a) riigilõiv 345,30 kr (tl 10 ja 28), riigilõivu tasumisel panga teenustasu 6 kr (tl 28), õigusabikulud 1534 kr (tl 71 ja 72). Samuti on halduskohus lugenud kohtukuluks käesolevas asjas õigusabikulud (töö dokumentidega) 950 kr. Halduskohtus kantud kohtukulud on seega kokku 2835,30 kr. Halduskohus ei ole pidanud vajalikuks kohtukulusid vähendada. Ringkonnakohus peab kohtukulusid halduskohtus põhjendatuks. Ringkonnakohtus on O. S. tasunud riigilõivu 310,15 kr, teenustasu selle eest 2,50 kr. Apellatsioonimenetluses täiendavalt õigusabikulude väljamõistmist ei taotletud. Kohtukulud mõistab ringkonnakohus välja vastustajalt täies ulatuses, vaatamata kaebuse osalisele rahuldamata jäämisele, sest õigusvastasuse tuvastamise nõue on käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamiseks ning kahju mõistab kohus välja täies ulatuses. Seega tuleb kaebuse esitajale Lääne Politseiprefektuurilt välja mõista kohtukulud kokku 3147,95 kr. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.