← Eesti

3-04-187/3

Obsah (6)§ 53§ 13§ 60§ 98§ 55§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2005, Tallinn Haldusa

§-st 52 tulenevalt on maksuhalduril õigus valida dokumentide kättetoimetamise viiside vahel. Maksuhaldur ei tõendanud, et tal puudus võimalus kaebuse esitajale dokumenti muul viisil teatavaks teha, seega on maksuhalduri toiming õigusvastane. Arvestades

§ 53

lg-s 3 sätestatut on ekslik tõlgendus, mille kohaselt koduselt aadressil isiku lühiajaline eemalviibimine on käsitletav isiku maksuhaldur ile teadaoleval aadressil mitteelamisena või mitteasumisena. Lühiajalised välisreisid on kaebaja elukorralduses sagedased, mistõttu puudus alus järeld ada kaebuse esitaja maksuotsuse saamisest kõrvale hoidumist. Piirivalveameti 07.05.2004 ja 01.11.2004 kirjad tõendavad informatsiooni saamist pärast vaidlusalust toimingut. Maksuhaldur võttis seisukoha maksukohustuse täitmise osas vahetult enne maksukohustuse määramise tähtaja lõppemist, mis ei õigusta

§-s 55 sätestatu rakendamist. Vormistades maksuotsuse 30.03.2004, võttis vastustaja enda kanda riski, et haldusakti eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kuigi

kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval, tuleneb dokumendi resolutiivosa vähemalt kahel korral avaldamise nõudest, et vähemalt kahenädalase vahega avaldamine peab toimuma juhul, kui haldusakti andmisel on ette nähtud aegumistähtaeg, enne aegumistähtaja saabumist. Seega on teade avaldatud 13.04.2004 ja MTA Põhja maksukeskuse toiming maksuotsuse üleandmiseks Ametlikes Teadaannetes on õigusvastane.

  1. aasta tulude osas möödus maksu määramise kuueaastane tähtaeg 31.03.
  2. Seega on
  3. aasta osas maksu määramine aegunud ja MTA Põhja maksukeskuse otsus
  4. aasta tulude osas ebaseaduslik ning tuleb tühistada. b) Kaebaja on ise oma käitumisega aidanud kaasa olukorrale, kus maksuhaldur on asja kiireloomulisuse tõttu käitunud vastavalt

§ 13lg-s 2 sätestatule.

Kontrollakti kohta eriarvamuse esitamiseks antud aeg oli proportsionaalne ja seetõttu puudub alus väita, et kaebuse esitajal ei võimaldatud arvamust esitada. Kaebuse esitaja ei näidanud, kuidas revisjoni osas sätestatud nõuete või ärakuulamisõiguse rikkumine on maksuotsuse sis u mõjutanud. Maksukohustuslasel on lisaks kaasaaitamiskohustusele õigus esitada tõendeid nii kontrollakti koostamise järel kui ka maksuotsuse vaidlustamisel. Kaebuse esitaja ei ole asja arutamisel kohtule esitanud täiendavaid tõendeid. Menetlusnõuete rikkumine iseenesest käesoleval juhul vaidlustatud otsuse tühistamist ei tingi.

  1. c)Juhul, kui füüsilise isiku juures läbiviidav kontroll on oma tunnustelt sarnane revisjonile, siis on põhjendatud ka revisjoni osas seaduses ettenähtud menetlusnormide järgimine. MTA kontrollis 1997– 1999 kõiki G. K.i saadud tulusid, sh võimalikke tulusid * Ltd- lt. Viimatinimetatu käsitlemine üksikjuhtumi kontrollina on kaheldav.
  2. d)Maksuotsusega tuvastatud asjaolusid ei tõenda ainult läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, vaid ka muudest allikatest saadud andmed. Maksuhaldur on tuvastanud maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud tõenditele kogumis hinnangu andmisega. Läbiotsimise käigus kogutud tõendid ei mõjuta asja sisulist otsustamist ja läbiotsimise ning võetuse õiguspäraselt toimumise korral ei oleks maksuotsuse sisu olnud teistsugune. 3

(9)2-3/455/05
  1. e)
  2. f)Lähtuvalt tuvastatud asjaoludest ja rikkumise iseloomust järeldas maksuhaldur, et kaebaja tegevus arvelduskontolt välja võetud sularaha deklareerimata jätmisel sai olla kaebaja teadlik tegevus. Maksuotsusest nähtuvalt asus haldur seisukohale, et kaebuse esitaja ei tõendanud raha kasutamist äriühingu huvides. Õiguslikud põhistused on maksuotsuses esitatud, seega on maksuotsus motiveeritud. Välist pädevust ei ole rikutud, haldusorgani siseselt ülesannete jaotamine ei ole menetlusnõuete rikkumine. Maksusumma korrigeerimisel võeti arvesse nii tulumaksuvaba miinimum kui muud seaduses sätestatud lubatud mahaarvatavad kulud. Kaebajal on õigus vaidlustada esialgne haldusakt, s.o maksuotsus, mille kehtetuks tunnistamist ta rahuldamata jäetud vaidega taotles. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saavutada maksuotsuse tühistamine. Maksuotsuse tühistamisel saab vaideotsus iseenesest rikkuda kaebaja õigusi ja

sätteist tulenevalt vaideotsuse peale kaebuse esitamine on põhjendatud juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuses selliseid põhjendusi toodud ei ole. Kaebuse esitaja taotleb vaideotsuse tühistamist osas, millega vaie jäeti rahuldamata. Kuigi kohus leidis, et MTA Põhja maksukeskuse 30.03.2004 toiming on õigusvastane, ei kuulu rahuldamisele kohustamistaotlus teate avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes. Taotluse rahuldamine oleks põhjendatud juhul, kui kohus oleks tuvastanud maksuotsuse õigusvastasuse tervikuna ja rahuldanud maksuotsuse tühistamistaotluse tervikuna. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. MTA apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus tunnistas õigusvastaseks MTA Põhja maksukeskuse 30.03.2004 toimingu, ja osas, millega kohus tühistas MTA Põhja maksukeskuse 30.03.2004 maksuotsuse nr 12-5/23
  2. aasta maksu määramise osas, samuti muuta kohtuotsuse motiive selles, nagu oleks TJIM 06.11.2003 korralduse alusel läbiviidud G. K.i tulude kontrollimine käsitletav revisjonina ning jätta kohtukulud G. K.i kanda. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt: a) Kohtul puudub pädevus haldusorgani planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Kohus käsitles üksnes vaidlustatava toimingu objektiivse õiguspärasuse küsimust ega ole käsitlenud kaebuse esitaja õiguste rikkumist ega põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamisel. Kaebuse esitaja kaebeõiguse tuvastamata jätmise tõttu toimingu õigusvastaseks tunnistamisel puudus kohtul alus kaebuse rahuldamiseks. b) Maksuhalduri 06.11.2003 korraldusega nr 4.1-01.1/20086, millega kohustati G. K.i andma teavet maksumenetluses tähendust omavatest asjaoludest, algatas maksuhaldur

§ 60alusel füüsilise isiku suhtes üksikjuhtumi kontrolli menetluse.

Korraldus saadeti posti teel, G. K. sai selle kätte 08.11.

  1. Seega algas maksumenetlus füüsilise isiku tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks alates 08.11.
  2. Maksumenetlus ei lõpe maksuotsuse menetlusosalisele teatavakstegemisega ja teatavakstegemise suhtes ei kohaldata HMS
  3. peatüki sätteid. Kohus ei põhjendanud, kas ja kuidas võisid maksuotsuse teatavakstegemisel esinenud võimalikud eksimused mõjutada asja otsustamist.

§ 98

lg-st 1 tulenevalt oli maksuhaldur kohustatud lõpetama juba algatatud maksumenetluse enne aegumistähtaja saabumist. Käesoleval juhul on maksuhaldur täitnud seadusest tuleneva kohustuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks seadusest tulenevat kaalutlusõigust.

§ 55alusel loeti maksuotsus G.

K.ile kättetoimetatuks 31.03.2004 ja sellest ajast hakkas kulgema maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg. Kohus leidis, et kaebuse esitaja sai maksuotsuse kätte 01.04.2004, kuid jättis tuvastamata, kas kaebuse esitaja pidi olema maksuotsusest teadlik 31.03.

  1. Kaebuse esitaja ei olnud maksuotsuse koostamise vajadusest teadmatuses ja tal ei saanud tekkida õiguspärast ootust selles, et maksuhaldur jätab
  2. aasta osas maksuotsuse koostamata. 4

(9)2-3/455/05
  1. c)
  2. d)Maksuotsuse allkirja vastu kättetoimetamine oleks kaebuse esitaja Tartus viibimise korral olnud reaalselt võimalik nii 30.03.2004 kui ka 31.03.2004. Posti teel kättetoimetamisest on maksuhaldur maksusumma määramisel aegumise suhtes kriitilistel juhtudel loobunud, kuna sel juhul ei ole maksuotsuse teatavakstegemisel võimalik aegumist vältida (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-49-03). Samuti ei ole kaebuse esitaja eelnevalt avaldanud soovi maksuotsuse posti teel kättesaamiseks. Maksuhaldur selgitas välja haldusakti kättetoimetamise võimatuse ja kogus nimetatud fakti tõendamiseks tõendeid. Maksuhaldur viis G. K.i tulude kontrolli läbi maksuhalduri juures, samuti ei kohustanud isikut esitama majandustegevusega seotud dokumente (raamatupidamisdokumente), ei kontrollinud G. K.ile kuuluvaid kaupu, materjale, teenuseid ega vara. Maksuhaldur põhjendas isiku tulude kontrollimise eesmärki. Seega ei viidud füüsilise isiku tulude kontrollimisel läbi revisjoni. 12. MTA Põhja maksukeskuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega rahuldati kaebus ja muuta kohtuotsuse põhjendusi selles, nagu ei oleks TJIM 06.11.2004 korralduse alusel läbiviidud kontrolli puhul tegemist üksikjuhtumi kontrolliga. Apellant põhjendab taotlust järgmiselt:
  3. a)Kaebuse esitaja vaidlustas maksuhalduri toimingu puhul ainult

§-s 55 sätestatud formaalsete eelduste olemasolu, kuid ei väitnud kordagi, et ta tegelikult maksuotsust teate avaldamise kaudu kätte ei saanud. Isegi kui lugeda maksuotsuse kättetoimetamine õigusvastaseks, ei oleks kohus tohtinud tühistada 30.03.2004 maksuotsust maksu määramise osas. Kohus ei ole otsuse põhistamisel arvestanud apellandi väidet, et haldusakti kätteandmine oli 30.03.2004 muul viisil objektiivselt välistatud. b) Kohtu seisukohad, et

§ 73

lõiget 4 tuleb mõista kui revisjoni isikulist piirangut füüsiliste isikute osas ja et

§ 73

lg 4 alusel ei saa väita, et kontrolli iseloomust olenemata füüsilise isiku juures revisjoni läbi ei viida, välistavad teineteist. Füüsilise isiku kõikide tulude kontrollimine ei tähenda automaatselt revisjoni läbiviimist. Üksikjuhtumi kontroll võib endas hõlmata mitmeid üksikjuhtumeid erinevatel maksustamisperioodidel. Ühes menetluses ei ole kontrollitavate üksikjuhtumite arv piiratud. Üksikjuhtumite revisjonist eristamisel on olulise tähtsusega nõutud teabe konkretiseeritus, mitte nõutud teabe hulk. TJIM 06.11.2003 korraldusega ei ole maksumaksjalt nõutud konkretiseerimata informatsiooni, vaid tõendite esitamist korralduses märgitud kontrolliobjektiga seotud asjaolude väljaselgitamiseks. 13. G. K.i vastuses palutakse apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ja mõista kaebaja kasuks välja kõik kohtukulud. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on motiveeritud ja seaduslik. Lisaks märgib vastustaja järgnevat: a) Kui maksuotsuse üleandmine tunnistatakse väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu seadusevastaseks, ei ole maksuhalduril võimalik sellele üleandmisele tugineda. Seega anti maksuotsus kaebajale üle ja see jõustus pärast

-s sätestatud maksu määramise tähtaja lõppemist.

ja HMS kohaselt kehtib haldusakt alates akti kättetoimetamisest. Kaebajale toimetati akt postiasutuse kaudu 01.04.2004, s.o pärast maksu määramise tähtaega. Kohustuste panemisega kaebajale ajal, mil seda enam teha ei saa, kitsendatakse kaebuse esitaja õigusi, st kaebuse esitaja vara väheneb õigusvastaselt. Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-49-03 leiti, et maksuhalduri ettekirjutus tuleb tühistada, kuna ettekirjutus toimetati maksumaksjale pärast maksusumma määramise aegumise tähtaega, kuigi ettekirjutus oli allkirjastatud tähtaegselt. b) Apellandid ei ole tõendanud, et maksukeskusel ei olnud 30.03.2004 võimalik maksuotsust üle anda ega ole selles osas esitanud ainsatki tõendit. Asjaolu, et apellantidele sai hiljem teatavaks, et kaebuse esitaja viibis kuni 30.03.2004 välismaal, ei saa olla aluseks maksukeskuse käitumise õigustamiseks 30.03.2004. Samas peab kaebaja 5

(9)2-3/455/05 vajalikuks märkida, et ta viibis 31.03.2004 Eestis, Tallinnas ja õhtul oma alalises elukohas Tartus.

§ 53

lg 2 ja 3 kohaselt on maksuhalduri juhi kirjalikul nõusolekul võimalik anda maksuotsus üle ka väljaspool tööaega ja mitte ainult maksumaksjale. Kõik maksuhalduri poolt kaebuse esitajale postitatud kirjad on kaebaja või temaga koos elava pereliikme poolt vastu võetud järgmisel päeval pärast kirja postitamist. 14. Kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 15. Esmalt käsitleb ringkonnakohus apellantide väidet, et maksuotsus toimetati kätte õiguspäraselt. 16.

§ 55sätestas vaidlustatud akti andmise ja kättetoimetamise ajal järgmist: „§55.

Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval.” Käesoleval juhul olid maksuhalduril andmed kaebuse esitaja aadressi kohta olemas. Sättest nähtub, et Ametlikes Teadaannetes maksuotsuse resolutiivosa avaldamise kaudu võib maksuhaldur maksuotsuse selle adressaadile kätte toimetada tema aadressi kohta andmete olemasolu korral juhul, kui esinevad järgmised tingimused: a) menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud aadressil või maksuhaldurile teadaoleval aadressil; b) tema tegelik viibimiskoht ei ole teada; c) maksuotsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. 17. Halduskohus leidis, et maksuotsust ei olnud muul viisil võimalik kätte toimetada. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Asjas ei ole vaidlust, et kaebuse esitaja viibis 31.03.2004 õhtul oma kodus. Kaebuse esitaja väitel oleks saanud maksuotsuse kätte toimetada ka kaebuse esitajaga koos elavatele vähemalt 10-aastastele perekonnaliikme tele, kes viibisid kodus nii 30.03.2004 kui ka 31.03.2004.

§ 53

lg 2 lubab maksuotsuse kätte toimetada selle adressaadi perekonnaliikmele, kes on vähemalt 10-aastane ja elab adressaadiga koos. Maksuhaldur ei proovinud maksuotsust muul viisil kätte toimetada. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi sellest asjaolust piisab, et lugeda maksuhalduri toiming õigusvastaseks. 18. Ringkonnakohus märgib, et

§ 55

lubab avaldada maksuotsuse resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes üksnes juhul, kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud aadressil või maksuhaldurile teadaoleval aadressil. Kuigi sätte sõnastusest ei nähtu, et eristataks füüsilisi ja juriidilisi isikuid, peab ringkonnakohus võimalikuks üksnes sätte sellist tõlgendust, mille kohaselt teadaoleval aadressil peab asuma juriidiline isik. Füüsilise isiku puhul on nõutav § 55 kohaldamiseks tema elamine teises kohas. TsÜS § 14 sätestab füüsilise isiku elukoha. Füüsilise isiku asukohta ei ole seaduses määratletud. TsÜS § 29 sätestab juriidilise isiku asukoha. Seaduses ei ole sätestatud juriidilise isiku elukohta. Ringkonnakohus 6

(9)2-3/455/05 leiab, et seaduses kasutatavatest mõistetest saab teha järelduse, et ka kindlal aadressil asumine on

§ 55tähenduses võimalik vaid juriidiliste isikute puhul.

Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja elas püsivalt maksuhaldurile teadaoleval aadressil.

  1. Seega on maksuhalduri toiming maksuotsuse resolutiivosa avaldamisel Ametlikes Teadaannetes õigusvastane. Apellantide väide, et toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebus e esitajal põhjendatud huvi, on ebaõige, sest selle toimingu õigusvastasus on määrava tähtsusega maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel. II
  2. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust
  3. a maksu määramise osas.
  4. Riigikohus on 20.06.2003 otsuses nr 3-3-1-49-03 leidnud, et kui aegumistähtaja jooksul ei ole maksusumma määramisest isikut teavitatud, tekib tal õiguspärane ootus eeldada, et maksusummat enam ei määratagi. Õigusakt, sh haldusakt, ei saa reguleerida isiku õigusi ega kohustusi ilma, et isikule oleks see õigusakt teatavaks tehtud. Isiku teavitamine tema suhtes tehtud otsustest on ka üks peamisi õigusriigile omase haldusmenetluse ja hea halduse põhimõtteid. Nendel juhtudel, kui haldusakt tuleb anda teatud tähtaja jooksul, tuleb haldusakt ka teatavaks teha selle tähtaja kestel.
  5. Õige on apellantide väide, et halduskohus jättis ebaõigesti tuvastamata, kas kaebuse esitaja sai maksuotsusest teada enne 01.04.
  6. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebuse esitaja esindaja, et kaebuse esitaja ei tutvunud 30.03.2004 ega 31.03.2004 Ametlike Teadaannetega. Ringkonnakohus peab seda väidet usutavaks. Asjas ei ole esitatud tõendeid vastupidise kohta. Kaebuse esitaja sai maksuotsuse kätte postiga 01.04.2004, seega pärast maksu määramise tähtaega. Maks tuli määrata käesoleval juhul 6 aasta jooksul vastavalt

§ 98lg 1 teisele lausele.

23. Maksuotsust ei toimetatud kaebuse esitajale tähtaegselt kätte. Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu saab maksuotsust lugeda kätte toimetatuks vaid juhul, kui sellisel viisil kättetoimetamine on õiguspärane. Maksuotsust ei ole selle adressaadile toimetatud kätte, kui see avaldatakse Ametlikes Teadaannetes õigusvastaselt. Kui maksukohustuslane elab registrisse kantud aadressil, varem on ta maksuhalduri teated ja haldusaktid sellel aadressil kätte saanud, puudub tal põhjus oletada maksuotsuse kättetoimetamist

§ 55sätestatud viisil.

Seetõttu ei ole maksuotsuse kättetoimetamise nõuete rikkumise puhul tegemist üksnes menetluse vormivigadega, mis ei too HMS § 58 kohaselt kaasa haldusakti tühistamist. Halduskohus tühistas õigesti maksuotsuse

  1. a maksu määramise osas. Apellatsioonkaebused tuleb selles osas jätta rahuldamata. III
  2. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus apellantide väiteid halduskohtu otsuse motiivide ebaõigsuse osas küsimuses, kas maksuhaldur viis kaebuse esitaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli või revisjoni. Halduskohtu otsuse motiividest võib aru saada, et kaebuse esitaja suhtes viidi läbi revisjon. Apellandid leiavad, et tegemist oli üksikjuhtumi kontrolliga. 7

(9)2-3/455/05
  1. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2005 otsuses nr 3-3-1-20-05 leiti, et üksikjuhtumi kontrolli ja revisjoni sisuline eristamine ainult kontrolli ulatuse alusel on võimatu. Maksukorralduse seadusest tuleneb, et just revisjoni korral peab maksuhaldur järgima erilisi menetlusnõudeid. Revisjonist ja selle ulatusest tuleb maksukohustuslasele teatada ette. Revisjon viiakse läbi maksukohustuslase poolt revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist. Revisjoni lõpus toimub lõppvestlus ja pärast seda koostab revident revisjoniakti, millele maksukohustuslane võib lisada eriarvamuse. Revisjoni läbiviimine on pikaajalisem ja järjepidev menetlus. Revisjoni läbiviimise peab maksuhaldur otsustama revisjonikorraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt 7 päeva enne revisjoni algust. Revisjonikorraldus on haldusakt, mille andmisel teeb maksuhaldur ka valiku erinevate kontrollivormide vahel. Maksukohustuslast enamkoormava kontrolli puhul (tööruumi või töökoha eraldamine, kaasaaitamiskohustuse järjepidev pikaajaline täitmine, kontrollimise ajaline kestvus) peab maksuhaldur valima revisjonivormi. Seega sõltub revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli sisuline eristamine hinnangust, kas tegemist on enamkoormava kontrollimisega. Võimalik on ka kohtulik kontroll nii selle üle, kas maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolliks peetav menetlus on tegelikult revisjon, kui ka selle üle, kas maksuhaldur järgib revisjoni puhul menetlusnõudeid. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus.
  2. Käesoleval juhul on maksuhaldur kontrollinud kaebuse esitaja kui füüsilise isiku tulumaksu tasumise õigsust. Kontroll viidi läbi maksuhalduri asukohas ning järgiti nõudeid, mis maksukorralduse seadusega on kehtestatud üksikjuhtumi kontrollimisele. MTA vaideotsuses peetakse kontrolli üksikjuhtumi kontrolliks. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata perioodi pikkusele, mida kontroll hõlmas, tuleb maksuhalduri tegevust käsitleda üksikjuhtumi kontrollimisena. Maksuhaldur ei ole andnud revisjonikorraldust, määranud revisjonitähtaega ega koostanud revisjoniakti. TJIM sai õiguse maksukohustuslase kontrollimiseks MTA 07.02.2003 kirjaga. 11.03.2004 kontrollakti kohaselt teostati kontrolli 21.10.2003 kuni 25.02.
  3. Esimene korraldus maksukohustuslasele teabe andmiseks anti 06.11.
  4. Ringkonnakohus leiab, et neil asjaoludel ei saa läbiviidud kontrolli pidada revisjoniks. Kuigi kontrollitud on pikka perioodi ja sellest tulenevalt on kontroll kestnud üle nelja kuu, ei ole tegemist maksukohustuslast enam koormava kontrolliga. Maksukohustuslase elu- ega tööruumides ei ole revidendid kontrollaktist ega maksuotsusest nähtuvalt kontrolli teostanud. Kontrollitud on üksnes kaebuse esitaja tulumaksu tasumise õigsust ning maksuhaldur on pidanud kontrolli üksikjuhtumi kontrolliks, mitte revisjoniks.
  5. Seetõttu tuleb ha lduskohtu otsuse põhjendusi muuta ja asendada need kaebuse esitaja kontrollimise vormi määramise osas ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebused tuleb selles osas rahuldada. IV
  6. Apellatsioonimenetluses ei ole kaebuse esitaja täiendavaid kohtukulude taotlusi esitanud. Apellandid ei ole samuti kohtukulusid apellatsioonimenetluses tasunud. Kuna ringkonnakohus piirdub apellatsioonkaebuste rahuldamisega üksnes osas, millega paluti muuta halduskohtu otsuse põhjend usi kaebuse rahuldamata jätmise osas, ei muuda ringkonnakohus halduskohtu otsust ka kohtukulude osas. 8
(9)2-3/455/05 Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.