MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 21.november 2005, Tallinn Haldusasja number 2-3/1044/2005 Haldusasi V. K. k
§ 19
lg 1 kohaselt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale kaebuse esitamise tähtajaks kaks kuud arvates päevast, mil isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest.
§ 121
lg 2 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud üürnikku informeerima vara õigustatud subjektile tagastamise otsusest enne elamu tagastamist. 2) Kaebaja väited tema teavitamata jätmisest ei ole põhjendatud. Kaebuse esitajat on Tallinna Kesklinna Valitsuse 10.veebruari 2003 tähitud kirjaga teavitatud sellest, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 22.jaanuari 2003 korraldusele nr 110-k kuulub Lätte tn * asuvast elamust 1700/7443 mõttelist osa tagastamisele EELK- le. Vastustaja on tõendanud, et kaebajat on vara tagastamise otsusest informeeritud ja tähtkirja ei ole tagastatud. Kuna kiri saadeti 10.veebruaril 2003, oli kaebaja vara tagastamise otsusest informeeritud hiljemalt 15.veebruariks 2003. * OÜ 9.oktoobri 2003 kirjaga on kaebajat teavitatud ostu- müügilepingu sõlmimisest ja palutud vabastada korter * isiklikest asjadest. 3
(6)2-3/1044/2005 3) Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Kaebajal puudus alus eeldada, et Tallinna Halduskohtu
- aasta otsusega on asi lõppenud positiivselt ka tema jaoks, sest Tallinna Kesklinna Valitsus oli kaebajat 28.novembri 2001 kirjaga informeerinud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 15.märtsi 1999 otsusest. 4) Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama protsessiosaline. Kaebaja on põhjendanud tähtaja rikkumist 18.märtsil 2003 aset leidnud kukkumise ja 30.juulil 2003 autolt löögi saamisega. Haigestumine ei ole igas olukorras käsitatav tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena. Riigikohtu 19.jaanuari 2001 määruses nr 3-3-1-59-00 on leitud, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib olla tegemist juhul, kui protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. 5) Kukkumise järel kaebajale voodirežiimi soovitamisest ei saa järeldada haigestumist viisil, mille puhul kaebuse esitamine oleks ohtlik tervisele. Pealegi lõppes kaebajale soovitatud kahekuuline voodirežiim hiljemalt 18.maiks
- Autolt sai kaebaja löögi tervenemisest rohkem kui kahe kuu möödudes. Kaebaja ei ole põhjendanud, mis takistas kohtusse pöördumist 18.maist kuni 30.juulini
- Kaebaja viibis 29.septembrist kuni 9.oktoobrini 2003 taastusravil. Taastus-hooldusravi kliiniku haigusloo väljavõttest ei järeldu, et kaebaja seisund taastusravi ajal oleks takistanud kaebuse esitamist. Väide haiglast väljakirjutamise järel 20 kuuks ambulatoorse ravi määramise kohta ja statsionaarse haigusloo väljavõte ei võimalda teha järeldust, et nimetatud perioodil oli toimingu sooritamine võimatu või et toimingu sooritamisega kaasnenuks oht kaebaja tervisele. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt võimaldas kaebaja terviseseisund tema osalemist teistes kohtumenetlustes ning seega pidi võimaldama ka kaebuse esitamist. Kaebaja haigestumisi ei saa lugeda tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olukorras, kus kohtusse on pöördutud enam kui aasta möödudes taastusravi lõppemisest. Kaebajal puudus mõistlik alus eeldada, et haldusakti vaidlustamiseks võib kohtusse pöörduda määramatu aja jooksul. Kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- V. K. erikaebuses ja selle täienduses paluti kohtumäärus tühistada, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi arutamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Erikaebuse põhjendused: 1) Halduskohus rikkus kaebaja põhiseaduslikku õigust pöörduda kohtusse ja kaitsta oma rikutud õigusi. 2) Kohus ei arvestanud sellega, et kaebaja on haiguse ja avarii tagajärjel invaliid, mis oligi põhjuseks, miks kaebaja ei saanud õigeaegselt kaebust esitada. Trauma raskendas juristidega suhtlemist. 30.juulist 2003 kuni 9.oktoobrini 2003 oli suhtlemine täiesti võimatu. 3) Kohus ei arvestanud asjaoluga, et alates
- aastast on erinevad juristid ajanud oma ebakompetentsete konsultatsioonidega kaebaja segadusse. Linnaametnikud on kaebajale aastate jooksul korduvalt kinnitanud, et kuna kaebaja korteris tekkinud tulekahju on põhjustanud Tallinna linna hooletus, siis on linn kohustatud korteri remontima. Kümne aasta jooksul ei ole seda tehtud, mistõttu kaebaja koos perega on ilma kindla elukohata. Üürnikud on tõendanud oma süütust
- aastal toimunud tulekahju tekkimises ja omaniku süüd, samuti üürivõla puudumist. Kaebaja erastamisõigust aga ignoreeriti ja õigust tulekahju tagajärgede likvideerimisele ei tunnistata. 4
(6)2-3/1044/2005 4) Teate nr 327 korteri EELK-le üleandmise kohta sai kaebaja kätte alles 18.veebruaril
- 14.veebruari 2003 vara üleandmise akti kohaselt on Lätte tn * korteri nr * osas olemas 6.jaanuari 2003 üürileping. Tegemist ei ole uue lepinguga, sellega üksnes fikseeriti kujunenud olukord, kuid korteris elas kaebaja pere
- aastast. 2.oktoobri 2003 lepingus korteri nr 12A üürnike olemasolu ei märgita, üürnikele tehingust ei teatatud ja ostueesõigust kasutada ei võimaldatud.
- aasta oktoobris eemaldati kaebaja korteri ukselt omavoliliselt ilma kohtuotsuseta lukk ja sissepääs korterisse keelati. Kaebaja soovib võimalust kõigi asjaolude kohtus esile toomiseks.
- Vastustajate vastuses paluti jätta erikaebus rahuldamata. Erikaebus ei sisalda uusi andmeid, mille tõttu tuleks määrust muuta. Vastustajad jäävad seni kohtule esitatud seisukohtade juurde, toetavad kohtu seisukohti ja täiendavalt osutavad erikaebuse lisana edastatud dokumendile - advokaadibüroo 5.mai 2003 seisukohale V. K. poolt algatada soovitavate kohtumenetluste kohta, mis kinnitab korraldusest teadasaamist 18.veebruaril
- Õnnetusest ja avariist põhjustatud liikumisvõime piiratus ei takistanud kaebajal muude kohtuasjade ajamist ega ole tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
- Kolma ndad isikud ei ole halduskohtu poolt määratud tähtajaks erikaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.
§ 121lg 12 sätestab elamu tagastamise otsusest üürniku teavitamise korra.
Kohalik omavalitsus on kohustatud üürnikku informeerima vara õigustatud subjektile tagastamisest enne elamu tagastamist. Vastustaja väitis, et elamu tagastamisest teatati kaebajale 10.veebruari 2003 tähtkirjaga. Väite kinnituseks esitas vastustaja teate, tähtkirjade nimekirja ja postiasutuse poolt tähtposti vastuvõtmist kinnitava kviitungi nr 327-329 koopiad (tl 89-90). Ehkki kaebaja ei teatanud kohtule, millal ta sai elamu tagastamise otsusest teada, järeldas kohus tähtkirja tavapärast liikumiskiirust arvestades, et kaebaja sai otsusest teada hiljemalt 15.veebruaril
- Erikaebuses on selle esitaja märkinud, et ta sai Tallinna Kesklinna Valitsuse teate nr 327 kätte 18.veebruaril
- Erikaebusele on lisatud ka postiasutuse kinnitus 20.veebruarist 2003 selle kohta, et V. K. on tähtkiri 327 väljastatud 18.veebruaril
- Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus on kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel lähtunud õigest eeldusest, et kaebetähtaeg hakkas kulgema
- aasta veebruaris. Kaebaja poolt esile toodud asjaolu, et ta sai teate kätte pärast 14.veebruaril 2003 toimunud vara üleandmist, kaebetähtaja kulgemise algust ei mõjuta.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvate põhjustena hinnatavaid asjaolusid, mis takistasid kaebusega halduskohtusse pöördumist ajavahemikus 19.maist kuni 30.juulini 2003 ja ajavahemikus 9.oktoobrist 2003 kuni 4.märtsini
- Kaebaja poolt esimese astme kohtule esitatud meditsiinidokumentidest (tl 29-32) on halduskohus järeldanud põhjendatult, et kaebuse esitamine eelnimetatud perioodidel ei olnud kaebaja terviseseisundi tõttu võimatu ega ka tervisele ohtlik. Ringkonnakohus jagab eeltoodud seisukohta. Tõenditest nähtuvalt on kaebajal raskusi liikumisega, statsionaarse 5
(6)2-3/1044/2005 haigusloo väljavõttes 29.septembrist 2003 märgitakse, et jalale on täiskoormus lubatud murru konsolideerumisel pärast 12 – 20 kuu möödumist. Liikumisvõime piiratus raskendab kahtlemata kohtuasjade ajamist ja muudab selle ebamugavaks, kuid mitte võimatuks.
- Erikaebusele on lisatud dokumendid kaebaja puude kohta, mis tõendavad, et kaebaja oli aastatel 1998 kuni 2000 teise grupi invaliid üldhaigestumise tagajärjel ning alates 24.maist 2000 on kaebaja puude raskusastmeks keskmine puue. Arstliku ekspertiisi otsusega 28.maist 2003 on tuvastatud keskmine puue tähtajatult. Nende tõenditega kaebaja terviseseisundi kohta ringkonnakohtule täiendavalt esitatud informatsioon ei anna alust asuda seisukohale, et kaebajal siiski esinesid objektiivsed takistused kaebuse esitamiseks. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 3 kohaselt tähendab keskmine puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja puue ei muutnud kohtusse pöördumist võimatuks ega seadnud ohtu tema tervist. Pole kahtlust selles, et kaebaja puue muudab asjaajamise talle ebamugavaks, kuid tegemist ei ole asjaoluga, mis põhjendaks mõjuvalt kaebuse esitamist alles siis, kui haldusaktist teadasaamisest on möödunud rohkem kui aasta.
- Asjaolu, et kaebajal on lisaks erastamisõigusest ilmajäämisele kohalikule omavalitsusele ja menetlusosalistele ka muid pretensioone, ei ole kaalukas põhjus korteri ostueesõigusega erastamist takistava haldusakti tühistamiskaebuse tähtaja möödalaskmiseks. Sellest, et eluruumi erastamiseks on vaja vabaneda Tallinna Linnavalitsuse 22.jaanuari 2003 korraldusest nr 110-k, oli kaebuse esitaja teadlik. Eeltoodut kinnitab erikaebusele lisatud advokaadibüroo (osutas kaebajale õigusabi 3.aprillist 2003) 5.mai 2003 analüüs ja õiguslik positsioon, kus muude nõuete hulgas käsitletakse kaebaja korteri erastamist.
- Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Erikaebuse väited ei anna määruse tühistamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks alust. Erikaebus jääb rahuldamata. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Ruth Virkus 6
(6)