3-05-1069/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1069 Haldusasi O. B. kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. detsembri
3. a määrus haldusasjas nr 3-1447/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus O. B. määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja O. B. Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu
5. detsembri
6. a määrus haldusasjas nr 3-1447/
8. Saata asi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
9. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus erikaebuse läbivaatamisel riigi õigusabi määramiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. O. B. esitas halduskohtule venekeelse kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla kodukorra § 7 lg
12. Tallinna Halduskohtu
13. novembri
14. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja puuduste kõrvaldamiseks anti tähtaeg 15 päeva arvates määruse kättesaamisest. Kohus leidis, et kaebus tuleb esitada eesti keeles, lisada tuleb protsessiosaliste arvule vastav arv ärakirju ja tasuda tuleb riigilõiv 10 kr. Kohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus läbivaatamatult. O. B.
15. detsembri
16. a vastuses palutakse kohtul korraldada kaebuse tõlkimine vene keelde. Samuti teatas kaebaja, et ei saa riigilõivu tasuda, kuna ta viibib alates
17. novembrist 2005 kartseris. 3-05-1069
18. Halduskohtu
19. detsembri
20. a määrusega tagastati kaebus. Kuigi kaebuse esitaja palub tõlkida kaebuse eesti keelde, on ta aru saanud, et kaebuse esitamisel kohtule tuleb tasuda riigilõiv 10 kr. Kinnipeetaval on kartseris viibimise ajal võimalik esitada avaldusi, mis edastatakse igal päeval õhtuse loenduse ajal. Seega oli kaebajal võimalik taotleda raamatupidamiselt riigilõivu ülekandmist. Kaebaja
21. detsembri
22. a vastus tõendab, et ka kartseris viibimise perioodil sai ta esitada avaldusi ja taotlusi. Muid põhjendusi riigilõivu tasumise võimatuse kohta ei esitatud. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
23. O. B. erikaebuses palutakse tühistada halduskohtu
24. detsembri
25. a määrus ja määrata kaitsja. Kartseris viibimise ajal on keelatud helistamine, kirjade kirjutamine ja kokkusaamised. Samuti puudus isikuarvel raha. Vangla administratsiooni poole kaebuse tõlkimiseks pöörduda ei olnud võimalik, sest kaebus esitati vangla kodukorra peale.
26. Tallinna Vangla vastuses märgitakse, et ka kartseris viibival kinnipeetaval on õigus suhelda riigiasutustega, saada vanglalt selleks vajalikud vahendid ja kasutada neid kartseris. Vangla ei ole kohustatud tõlkima kohtutele esitatavaid avaldusi. Kinnipeetavatel on õigus pöörduda tõlketeenust pakkuvate isikute või eesti keelt valdavate kaaskinnipeetavate poole. O. B. isiklikul arvel
27. novembrist kuni
28. detsembrini 2005 rahalisi vahendeid ei olnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Halduskohus jättis esmalt käiguta ja hiljem tagastas kaebuse järgmiste puuduste tõttu: kaebus ei olnud esitatud eesti keeles, puudusid kaebuse ärakirjad ja tasumata oli riigilõiv. Ringkonnakohus leiab, et need puudused ei õigusta käesoleval juhul kaebuse läbivaatamata jätmist.
30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku varasema redaktsiooni § 7 lg 5 ei sätestanud, et kohus pidi igal juhul nõudma kaebuse eestikeelset tõlget. Tõlke nõudmine sõltus kohtu diskretsioonist. Diskretsiooni teostamisel pidi kohus selgitama, kas tõlke nõudmine on konkreetsel juhul proportsionaalne. Ringkonnakohus on seisukohal, et kinnipeetaval on kaebuse tõlkimise korraldamine oluliselt raskendatud. Seda kinnitab Tallinna Vangla vastus, mille kohaselt vangla ei ole kohustatud kinnipeetavate poolt kohtutele esitatavaid dokumente tõlkima. Samuti puudusid kaebajal kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul rahalised vahendid. Seega ei olnud tal võimalik tellida tõlketeenust. Võimalus pöörduda tõlkimiseks kaaskinnipeetavate poole on pelgalt teoreetiline. Kinnipeetavad ei ole kohustatud tõlkima teiste kinnipeetavate dokumente. Puuduste kõrvaldamise määruses viidatud asjaolu, et teised Tallinna Vangla kinnipeetavad on suutnud pöörduda kohtu poole eesti keeles, ei kinnita, et samad võimalused olid olemas kaebajal. Asjakohane ei ole ka halduskohtu seisukoht, et kohtutõlgi ülesannete hulka ei kuulu kaebaja abistamine dokumentide tõlkimisel. Kohtutõlgi ülesanded määrab kindlaks kohus. Kohtutõlkide töö korraldamisel peab kohus tagama põhiseaduse § 15 lg 1 realiseerumise.
31. Käiguta jätmise määruses märkis kohus, et ka kaebuse ärakirjad peavad olema eesti keeles. Eespool kaebuse tõlkimise kohta öeldu kehtib ka ärakirjade kohta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka kaebuse ärakirjade nõudmine ei pruugi olla proportsionaalne. HKMS § 10 lg-t 5 ja § 11 lg-t 2 on koostoimes võimalik tõlgendada selliselt, et kohus võib nõuda ärakirjade esitamist, kuid ei pruugi seda teha, kui kohtul on võimalik kaebusest ilma 2