KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalesid 3-2397/2004 02.12.2004 Tiina Pappel J.J’e kaebus AS Falck Eesti 09.09.2004

§ 502. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu põhjendused 1. Liiklusseaduse sätted Liiklusseaduse (

) § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.

§ 501

lg 4 sätestab: „Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.

§ 501

lg 3 kohaselt korraldab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal parkimist valla- või linnavalitsus. 2. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrus Liiklusseaduse alusel antud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruses nr. 9 p. 4.1 on

§ 501

lõikega 4 analoogiline säte: „Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest.

1. Vaidlusküsimus Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja parkimiskella näidu kohaselt oli kaebuse esitajal parkimise alustamise hetkest möödunud 15 minutit, mistõttu tal oli tekkinud parkimistasu maksmise kohustus või mitte. Haldusasja materjalidest nähtuvalt kasutas kaebuse esitaja ühe-seierilist parkimiskella (toimiku lk. 6). Kella eripära arvestades ei ole võimalik sellega näidata korraga nii tunde kui ka minuteid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et parkimiskella seier näitab tavakella suurt seierit asendades ainult minuteid. Seega kui parkimiskella seieri näit on 1, siis tähendab see tavakellal seda, nagu oleks suur seier ühe peal, mistõttu 15 minutit saaks täis siis, kui suur seier jõuaks „4“ peale. Vastustaja on erinevalt kaebuse esitajast seisukohal, et parkimiskella puhul on tunninäit obligatoorne, vastasel juhul võiks kaebuse esitajal tekkida iga tunni möödudes õigus taas tasuta 15-minutilisele parkimisele. 2
2. Kohtu seisukoht vaidlusküsimuses Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebuse esitaja on otsustanud kasutada üheseierilist parkimiskella, peab liiklusjärelevalve teostaja suutma sellest välja lugeda nii parkimise algustundi kui ka võimalikku minutit. Vaid minuti näitamine ühe-seierilise parkimiskellaga võiks olla põhjendatud eeldusel, et seadusi ei rikuta ning enam kui üheks tunniks autot parkimiskella kasutades ei pargita. Samas ei saa liiklusjärelevalve teostaja kontrollimisel naiivselt vaid inimeste seaduskuulekusele lootma jääda. Samuti võib vastav parkimiskella tõlgendamine viia olukorrani, kus ühe-seierilise parkimiskella abil mootorsõiduki parkinud isikul tekib iga tunni möödudes taas õigus tasuta autot parkida ning liiklusjärelevalve teostajal pole õigust seda takistada. Nimetatud olukorra esilekutsumine ei ole ilmselt liiklusseaduse ega ka Tallinna Linnavolikogu määruse eesmärk. Ka ei ole kohus veendunud selles, et kõik üheseierilise parkimiskella kasutajad parkimiskella kaebuse esitajaga sarnaselt vaid minuti näitamiseks kasutavad. Seetõttu võiks kaebuse esitaja seisukoha aktsepteerimine kaasa tuua isikute erineva kohtlemise. Igal juhul tooks see aga kaasa kahe-seierilist ning ühe-seierilist parkimiskella kasutavate isikute erineva kohtlemise, mis on kohtu arvates lubamatu.
3. Viivistasu otsuse seaduslikkus Seega leiab kohus, et vastustaja on õigesti leidnud, et olukorras, kus ühe-seierilise parkimiskella seier osundab numbrile 1, tuleb lugeda seieri näit tunni- ja mitte minutinäiduks. Kuivõrd viivistasu otsusest nähtuvalt osundas kaebuse esitaja parkimiskella seier kell 15.08 numbrile 1, on viivistasu otsuses õigesti loetud parkimise algusajaks kell 13.
4. Kell 15.08 oli parkimise algusajast seetõttu möödunud 15 minutit, mistõttu kaebuse esitajal oli tekkinud kohustus maksta parkimistasu. Viivistasu otsusest nähtuvalt kaebuse esitaja parkimistasu maksnud ei olnud.

§ 502

lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (viivistasu otsuse).

§ 502lg 6 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas.

Kaebuse esitajale määrati

§ 502lõigete 1 ja 6 alusel viivistasu summas 480.- krooni.

Kaebuse esitaja ei ole viivistasu otsuses vaidlustanud viivistasu summa suurust, parkimise toimumist tasulisel parkimisalal ega parkimistasu maksmata jätmist. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et viivistasu otsus on seaduslik ning kohtul puudub alus selle tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Tiina Pappel Kohtunik 3