Obsah (4)

§ 108§ 113§ 186§ 175

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-10615 (endine nr 2-2218/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS M

rakS) § 12 lg 1 sätestab, et enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (

) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega võis hageja alates

1. märtsist 2001 kuni
2. juulini 2002 TsK § 173 lg 1 alusel ning alates
3. juulist 2002 kuni
4. jaanuarini 2003

§ 108

lg 1 alusel nõuda kostjalt teenustasu 1512,40 krooni maksmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagejal palub välja mõista viivis lepingus ettenähtud suuruses alates 01. juulist 2002 kuni 31. jaanuarini 2003 kokku 74,30 krooni. Kostja vastuväited Kostja esitas vastuväite, et kohustus on lõppenud selle täitmisega (

§ 186p 1).

Vastuväite kohaselt maksis kostja raha ühistu esimehele, kes pidi selle edasi maksma hagejale Hageja on raha saamist eitanud. Kohus leiab, et kostja väited kohustuse täitmise kohta ei ole leidnud tõendamist. Tunnistaja Krutšinkina eitas raha saamist, samuti ei ole kostja esitaud kviitungeid ega muid tõendeid selle kohta, et raha oleks maksnud tema või tema eest kolmas isik. Pole ka andmeid ega tõendeid selle kohta, et ühistu oleks kustutanud kostja võlgnevuse tasaarvestuse teel. Kostja esitas ka vastuväite, et kohustus on lõppenud võla ülekandmisega (

§ 175lg 2).

Vastuväite kohaselt müüs kostja 10. juunil 2003 korteri Juri Šlõkovile leppides müümisel kokku, et viimane tasub kõik võlad hageja ees. Kuivõrd hageja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu vaidlustanud, ei ole põhjust selle kokkuleppe olemasolus kahelda (TsMS § 231 lg 4). Samas ei saa sellise kokkuleppe sõlmimine vabastada kostjat vastutusest. 3

§ 175

lg 2 sätestab, et kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Hageja on järjekindlalt kinnitanud, et ta ei ole nõud kohustuse üleminekuga ning kostja ei ole sellise nõustumuse kohta tõendeid esitanud. Seega tuleb lugeda, et hageja nõusolekut kohustuse ülevõtmiseks ei olnud. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne

1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
2. juunil
3. Enne
4. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 140 krooni ja tunnistajatasu 134,50 krooni. Õigusabikulu 79 krooni kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskulu kokku 274,50 krooni. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE Peeter Pällin Kohtunik 4