← Eesti

2-05-1059/1

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-886/05 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2005, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi L D hagi O D vastu alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised Hageja: L D (IK xxx) Kostja: O D (IK xxx) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Suurendada Ida-Viru Maakohtu
  4. jaanuari 2003 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-153/03 O D-lt L D kasuks tütre O D (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.
  5. Välja mõista O D-ilt L D kasuks igakuine elatusraha summas 1700 (üks tuhat seitsesada) krooni alates
  6. aprillist 2005 kuni tütre O D täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx.
  7. Otsus elatise suurendamise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
  8. Välja mõista O D-ilt riigilõiv 140 (ükssada nelikümmend) krooni riigituludesse. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kaja – menetluse taastamise avaldus – Ida-Viru Maakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD Ida-Viru Maakohtule
  9. aprillil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu
  10. jaanuari 2003 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-153/03 kostjalt hageja kasuks tütre O D (sünd.xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 750 krooni. Hageja palub suurendada Ida-Viru Maakohtu
  11. jaanuari 2003 kohtuotsusega väljamõistetud elatist ja välja mõista kostjalt igakuine elatusraha 1700 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED 1

(2)Kirjaliku vastuse nõudega
  1. septembrist 2005 kohustati kostjat vastama kohtule kirjalikult hiljemalt
  2. oktoobriks
  3. Kirjaliku vastuse nõude, hagiavalduse ärakirja ning hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõendite koopiad edastati kostjale
  4. septembril
  5. Kostja määratud tähtajaks nõuetekohast vastust kohtule ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 p 1, § 201 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel on kohtul õigus hagi rahuldada omal algatusel tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses ilma eelistungit pidamata hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja ja kes on teadlik tema vastu hagi esitamisest, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud ning kui kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Kirjaliku vastuse nõudega on kohus kostjat hoiatanud tagaseljaotsuse tegemisest. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kooskõlas PKS § 61 lg 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatise suurendamisel mõistab kohus elatise uues määras välja alates suurendamisnõude esitamisest. Eelpooltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning suurendab Ida-Viru Maakohtu
  6. jaanuari 2003 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-153/03 kostjalt hageja kasuks tütre O D ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatusraha 1700 krooni. Elatusraha 1700 krooni kuulub väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamise kuupäevast. TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud välja kostjalt. Kooskõlas TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest, seega hagihind 2 x (1700 – 750) = 1900 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 140 krooni. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.