KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinnas 06. septembril 2004. a Haldusasi nr 3-1321/2004 Tallinna Halduskohtu kohtunik Hurma Kiviloo vaatas 19.08.2004. a avalikul kohtuistungil läbi N.T kaebuse Tall

§-dele 550 ja 448 märgib vastustaja, et vastavalt delikti üldkoosseisule on kahju hüvitamise nõude eelduseks kahju, õigusvastane tegu, põhjuslik seos nende vahel ning kahju tekitaja süü. Antud juhul ei ole neid asjaolusid samaaegselt olemas. Kaebuses viidatud Tallinna Linnakohtu 30.04.2001 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2/2/22-2639/00, millega tunnustati 23.03.2000 ostumüügilepingu tühisust, müüdud asja tagastamist ei käsitletud. Kas ja millistel asjaoludel on kaebuse esitaja kandnud ostetud ehitise omandi G.K.ile, ei ole vastustajale teada. Eelkõige on küsimus heauskses omandamises. Väited, et notar jättis täitmata seadusest tuleneva ülesande tuvastada isikusamasus ja kontrollida talle esitatud passi kehtivust, ei ole õiged ega põhjendatud. Kaebuse esitaja ei väida, et notar ei ole isikusamasust passi alusel tuvastanud, seega ei ole formaalselt NotS § 47 lg 1 rikutud. Seadus ei pane notarile kohustust kontrollida dokumentide kehtivust ja notaril puuduvad ka selleks võimalused. Notar saab oma tegevuses kasutada üksnes andmeid, mida passide kehtivuse eest vastutav KMA passide kehtivuse kohta annab, kusjuures sellised andmed ei oma avalikku õiguslikku kehtivust. Üheski varasemas käesolevat asja puudutavas kohtumenetluses ei ole leidnud kinnitust, et notar antud juhul passi kehtivust ei kontrollinud. Päringule KMA veebileheküljel sa notar vastuse, et tehingus müüjaks olnud G. K. pass K0821088 kehtib. KMA veebilehekülg ei sisaldanud teavet selle kohta, et seal olevad andmed on ebaõiged või ebatäielikud. Hiljem on selgunud, et andmebaas oli üles ehitatud ebaõigesti, kuid selle eest ei saa notar vastutada. Notarite Koda ei ole kunagi kinnitanud, et ta on edastanud notarile teate selle kohta, et antud passiblankett oli varastatud. Vastustaja eitab sellise teate saamist. Kuna KMA oli oma andmebaasi avalikult kasutatavaks teinud, siis oleks isegi varasema teate edastamise korral ebamõistlik eeldada, et selle kontrollimine oleks olnud vajalik. Oluline on antud juhul ka ajafaktor. Notarile ei ole seadusega pandud kohustust kontrollida dokumentide ehtsust. Notar ei ole ega saa olla dokumendiekspert. Notarid kontrollivad dokumente vastavalt oma oskustele ja võimalustele, kusjuures igasuguseks süvendatud kontrolliks peab olema põhjendatud kahtlus. Antud asjas ei ole millegagi tõendatud, et notaril oleks pidanud selline kahtlus tekkima. Tulenevalt isikuttõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) puudub notaril õigus võtta isikuttõendavaid dokumente täiendavaks kontrolliks. Vastustaja on täitnud oma seadusest tulenevaid ülesandeid piisava hoolsusega ning ei ole toime pannud õigusvastast tegu. Põhjusliku seose hindamise juures puudub selgus, kas kaebuse esitajale on üldse kahju tekkinud. Kui kahju on kaebuse esitajale tekkinud, siis ei ole seda tekitanud mitte vastustaja, vaid isik, kes esines G.K.ina. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud asjakohaseid õigusnorme ja asjas kogutud tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et N.T kaebus on põhjendamatu ja see ei kuulu rahuldamisele. 3 1. PS § 25 kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) §-s 7 on sätestatud vastutuse alused, lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi lõigete 1 ja 2 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVS § 8 lg-st 1 tuleneb, et hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVS jõustus 01.01.2002. a. N.T. esitas käesoleva kaebuse kohtule 30.03.2004. RVS § 31 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse läbivaatamisel kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Riigikohtu erikogu on oma 04.03.2002 määruses kohtuasjas nr 3-3-4-1-02 leidnud, et RVS §-st 17 lg 3 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse ka selliste taotluste ja kaebuste läbivaatamine, mis esitatakse pärast RVS jõustumist, kuid milles nõutakse enne 1. jaanuari 2002 tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et RVS §-st 31 lg 1 ja õiguse üldpõhimõtetest tulenevalt kohaldatakse siis enne RVS jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid.

§ 222

lg 2 kohaselt kahju all mõistetakse isiku vara kaotsiminekut, vara rikkumist, saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, ja tehtud kulutusi.

§ 450

järgi kahju, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklik või ühiskondlik organisatsioon, samuti ametiisik oma ametkohustuste täitmisel administratiivse haldamise alal, hüvitatakse üldistel alustel (§-d 448 ja 449), kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§-s 448 sätestatud delikti üldkoosseisu järgi peab olema tekitatud kahju, see kahju peab olema põhjuslikus seoses kahjutekitaja õigusvastase ja süülise käitumisega.

1. Edasi muudest asjassepuutuvatest õigusnormidest. Ajal, mil notar S. Orman vormistas võltsitud passi alusel eelnimetatud ostu-müügilepingu, sätestasid NotS (redaktsioon 10.04.1998-01.02.2002) § 3 lg-d 1 ja 2, et notar on riigiametit pidav sõltumatu isik, kes täidab notariaadi ülesandeid käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ning on notariaaltoimingute tegemisel sõltumatu ja erapooletu. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt notar vastutab oma ametitegevusega tekitatud kahju eest käesoleva seaduse paragrahvis 20 sätestatud ulatuses. Riik notari poolt tekitatud kahju eest ei vastuta. Vastavalt NotS § 47 lg-le 1 notariaaltoimingu tegemisel tuvastab notar notariaaltoimingus osalevate füüsiliste isikute või nende esindajate ning juriidiliste isikute esindajate isikusamasuse passi või seda asendava dokumendi alusel. Kui notar tunneb isikut, ei ole isikuttõendava dokumendi esitamine nõutav. Justiitsministri
2. septembri
3. a määrusega nr 46 kinnitatud ja kuni 01.06.2002 kehtinud „Notariaaltoimingute tegemise korra“ (edaspidi Kord) p-st 1.2.
4. tuleneb, et toimingu tegemisel tuvastab notar toimingus osaleja või tema esindaja isikusamasuse, juhindudes isikut tõendavate dokumentide seadusest. 01.01.2000 jõustunud ITDS § 17 lg 1 järgi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, piirivalveasutus ja politseiasutus võib põhjendatud kahtluse korral võtta dokumendi selle kehtivuse kontrollimiseks (redaktsioon kuni 16.02.2001).
5. Kohus alustab kaebuse põhjendatuse kontrolli sellest, kas vastustaja Tallinna notar S. Orman on jätnud täitmata oma seadusest tuleneva ülesande tuvastada isikusamasus ja kontrollida talle esitatud passi kehtivust, nagu on väidetud kaebuses, st kas notari toiming on käsitatav tegevusetusena ja kas see väidetav tegevusetus on õigusvastane. Ülalviidatud NotS ja Korra sätetest tuleneb, et notar ei ole kohustatud tuvastama enne tehingu vormistamist tehingu osalise isikusamasuse isikuttõendava dokumendi alusel mitte alati, vaid 4 üksnes siis, kui ta isikut ei tunne. Käesoleval juhul notar S. Orman müüjana esinenud isikut ei tundnud. ITDS järgi on muu hulgas isikuttõendavaks dokumendiks Eesti kodaniku pass. N.T ei ole väitnud, et notar vaidlusalusel juhul teise lepingupoole (G.K.i) isikusamasust passi alusel ei oleks tuvastanud. Seetõttu on õige vastustaja märkus, et formaalselt notar ei ole NotS § 47 lg 1 rikkunud. Kaebaja ei ole väitnud ka seda, et G.K.ina esinenud isiku poolt notarile esitatud passil nr K0821088 oleksid olnud ilmsed võltsituse vm dokumendi kehtetuse või tühisuse tunnused. Asjakohastest ülalviidatud õigusaktidest ei tulene notari kohustust kontrollida dokumentide ehtsust, vaid üksnes isiku samasust isikuttõendavas dokumendis märgitud isikuga. Õige on vastustaja väide, et notar ei ole ega saa olla dokumendiekspert. Vastupidi, ITDS § 17 lg-st 1 tulenevalt ei ole notaril isegi õigust võtta dokumenti ära selle kehtivuse kontrollimiseks. Notar saaks üksnes keelduda kehtetu passi alusel notariaaltoimingut teostamast, kuid antud juhul puudusid passil, nagu eelnevalt märgitud, võltsituse tunnused, mis oleksid võinud tekitada põhjendatud kahtluse. Kohtu arvates nimetatud põhjendatud kahtluse kontekstis omavad tähtsust ka järgmised asjaolud. Kaebaja oli tutvunud müüjana esinenud seni tuvastamata isikuga oma maakleri Sven Trummi kaudu. Kaebajal endal ei tekkinud mingit kahtlust müüja isikus, kuna viimasel oli N.T. sõnul pass, mistõttu ta oli juba enne notari juurde tulekut andnud G.K.ina esinenud isikule üle 100 000.- kr /tl 48/. Sellise nähtavasti suurel usaldusel põhineva suhte korral, milles osales ka kinnisvara maakler, ei pidanud notarilgi tekkima mingeid kahtlusi.
6. Samuti puudusid notaril andmed passi kehtetuse kohta. Kõigepealt, seadusest ei tulene notarile otsest kohustust tuvastada asjaolu, kas pass on kehtiv või mitte. Samuti ei ole notarile tehtud ülesandeks pidada andmebaasi kehtivate või kehtetute passide kohta. Viimaste üle peab arvestust pidama KMA. Ka kaebaja ei osanud viidata ühelegi sättele, mis notarile niisugused kohustused paneks. Vastustaja esindaja sõnul passide kehtivust praktikas siiski kontrollitakse. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et notar S. Orman vormistas 23.03.2000 ostu-müügilepingu nr 2767/2000 G.K.ina esinenud isiku kui müüja ja N.S.’i (käesoleval ajal N.T.) kui ostja vahel Tallinnas Vabaduse pst 199B asuvate ehitiste kohta Eesti kodaniku passi nr K0821088 alusel, mille blankett oli varastatud KMA Ida-Virumaa osakonnast ööl vastu 05.09.
7. KMA saatis 09.10.1995 kirja Notarite Kojale Kohtla-Järvelt varastatud passiblankettide numbrite loeteluga ja teatega, et nimetatud numbritega passid on kehtetud. Antud haldusasja juurde võetud haldusasja nr 3-204/2004 toimiku materjalide hulgas on 02.05.2002 Kapo koostatud asitõendiks tunnistamise määrus, millega tunnistati asitõendiks 30.04.2002 Sirje Rõõm’u notaribüroos ära võetud
8. a Notarite Kojast faksitud KMA 09.10.1995 kirja nr 11-13/11760 koopia, osundatud äravõetud kirja koopia ja võetuse protokoll /haldusasja nr 3-204/2004 toimiku lk 82-85/. Nimetatud dokumendid tõendavad, et Notarite Koda on pidanud enda kohustuseks KMA-lt saadud teavet kehtetutest passiblankettidest jagada notaritega. Tallinna Linnakohtus 10.04.2002 kohtuistungil on notar S. Orman tunnistajana selle kirja osas märkinud: „… minule teadaolevalt ei ole mul seda kirja. Kui mul oleks olnud see kiri, oleks olnud kiri nähtaval kohal. Mul on tunne, et ma pole seda kirja saanud“ /haldusasja nr 3204/2004 toimiku lk 72/. Nimetatud ütlustest nähtub, et notaril puudus tegelikult veendumus, kindel teadmine, kas Notarite Koda talle KMA kirja saatis või on ta selle lihtsalt unustanud. Praegu notar eitab niisuguse kirja saamist. Notarite Koja väiteil saatis ta kirja kõigile notaritele, kuid seda asjaolu notar S. Ormani osas ei ole ta otseselt tõendanud. Välistatud ei ole, et S. Ormanile saadetud faks ei läinud näiteks läbi. Samas ei omaks kõnealuse teate saatmine S. Ormanile ja viimase poolt teate kättesaamine isegi antud asjas määravat tähtsust, arvestades ajafaktorit. Passiblankettide varastamise ja ostu-müügilepingu sõlmimise vahele jäi 5 aastat. Notar ei võinud teada, mis varastatud passiblankettidest sai, kas need leiti üles, hävitati, võeti uuesti kasutusse vms, kuna sellekohaseid teateid ei ole saadetud. Vastustaja sõnul saabub notaritele väga sageli teateid varastatud või kadunud passide kohta ja nendest ülevaate omamine oleks võimatu. Nagu eelnevalt märgitud, notari ülesannetesse ei kuulu kehtetute passide andmebaasi pidamine. Ehkki N.T. väiteil peab notaril olema oma 5 andmebaas, ei ole kaebaja suutnud nimetada seaduslikku alust, kust see väidetav nõue tuleneb. Seega, sõltumata sellest, kas Notarite Koda
9. a. teavitas notar S. Ormani kehtetutest passidest, pidi notar 5 aastat hiljem,
10. a ostu-müügilepingut vormistades ikkagi igal juhul ise tuvastama isikusamasuse ja tavaprotseduurina kontrollima talle esitatud passide kehtivust talle kättesaadaval viisil. Seda vastustaja tegigi. S. Ormani vande all antud protokollitud tunnistusest /haldusasja nr 3-204/2004 toimiku lk 70-72/ nähtub, et ta kontrollis kahel korral passide kehtivust KMA arvutist ja sai andmebaasist vastuse, et passid ei ole kehtetud. Kaebaja seda asjaolu ei vaidlusta. KMA kodulehekülg, kuhu notar G.K.i passi kohta päringu tegi, lepingu sõlmimise ajal notarile aga vajalikku õiget infot ei jaganud. Hiljem on selgunud, et KMA informatiivne andmebaas oli valesti üles ehitatud, selles oli loogikaviga. A. Vutt´i sõnul oli veebilehel üleval kehtetute passide loetelu, kuid antud juhul ei olnud tegemist selles mõttes kehtetu passiga, kuna niisugust passi ei olnud KMA kunagi välja andnud (varastatud oli tühi blankett). Käesoleval ajal on nimetatud veebilehel üleval kehtivate passide loetelu, mis peaks välistama analoogilised juhtumid. KMA interneti kodulehekülg loodi 15.01.2000 ja kõnealuste passiblankettide numbrid olid seal nähtavad alles pärast asjassepuutuva ostu-müügilepingu sõlmimist, alates maist 2000 /haldusasja nr 3-204/2004 toimiku lk 8/. Notar ei saa vastutada talle kasutamiseks antud andmebaasi puuduste eest. Mis puutub võimalusse keelduda tehingu vormistamisest ja pöörduda enne tehingu vormistamist KMA poole kirjaliku järelepärimisega passi kehtivuse osas, siis õigusaktidest ei tulene notarile niisugust kohustust. See oleks üldjuhul ka ebamõistlik ja venitaks tehingu vormistamist, samuti saab notar keelduda vaid seaduses toodud alustel. Kohus märgib, et iseenesest ei oleks kirjaliku järelepärimise tegemine välistatud juhul, kui notaril tekib põhjendatud kahtlus talle esitatud isikuttõendava dokumendi ehtsuse ja kehtivuse suhtes. Selleks peab aga dokument iseenesest tähelepanu äratama. Antud juhul põhjendatud kahtluse puudumisel kohus juba peatus ülalpool.
11. Neil asjaoludel ei ole notar S. Orman olnud 23.03.2000 ostu-müügilepingu vormistamisel hooletu ega lohakas ega ole ta jätnud süüliselt täitmata oma seadusest tulenevaid ametiülesandeid, nagu on väitnud kaebaja. Vastustaja ei ole olnud tegevusetu ega ole toiminud õigusvastaselt. Et käesoleval juhul puuduvad S. Ormani toimingu õigusvastasus ja süüline käitumine, siis ei saa põhimõtteliselt olla ka põhjuslikku seost tema toimingu ja kaebajal väidetavalt tekkinud kahju vahel: õiguspärase toiminguga ei saa kahju tekitada. Kohus rõhutab, et

§-s 448 sätestatud delikti koosseisulised elemendid peavad kõik esinema samaaegselt ja kasvõi neist ühegi puudumisel kahju hüvitamist ei järgne. Sellest tulenevalt jääb N.T. kaebus rahuldamata ja kohtul puudub edasine vajadus kontrollida nimetatud üldkoosseisu muude elementide olemasolu või puudumist ning hinnata sellega seotud asjaolusid ja tõendeid.

1. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Antud juhul teeb kohus otsuse kaebuse esitaja kahjuks. Järelikult tuleb kaebaja kohtukulud jätta tema enda kanda. HKMS § 93 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 7 kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Kohus vabastas N.T. kaebuse esitamiselt täielikult riigilõivu tasumisest seoses tema maksujõuetusega ning vastustaja notar Sirje Orman ei ole kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmist taotlenud, vaatamata lepingulise esindaja olemasolule. Kohus, arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, § 31 lg-test 1, 4 ja 5, § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st, 6 otsustab:
2. Jätta N.T kaebus täielikult rahuldamata.
3. Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda.
4. Käesoleva otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 06.09.2004, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 06.09.2004, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. Hurma Kiviloo Kohtunik