← Eesti

2-05-16162/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-05-16162 Määruse kuupäev

  1. veebruar 2006.a Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Tiit Kollom ja Malle Seppik Kohtuasi *** kaebus Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur *** otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Linnakohtu
  2. novembri 2005.a määrus, millega rahuldati kaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik *** erikaebus Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  4. novembri
  5. a määrus põhjenduste osas ja teha selles osas uus määrus.
  6. Rahuldada *** kaebus Harjumaa ja Tallinna kohtutäituri *** otsusele 14.07.2005.a. kohtutäituri tasu määramise kohta (täiteasi 008/2005/5508) käesolevas määruses toodud põhjendustel.
  7. Jätta erikaebus rahuldamata.
  8. Määruse peale võib esitada määruskaebuse EV Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik
  9. *** esitas 22.08.2005 Tallinna Linnakohtusse kaebuse Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur *** otsusele kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta, paludes selle tühistada. Kaebuse kohaselt kohustati Tallinna Halduskohtu 28.06.2004 otsusega *** ennistama *** teenistusse ning kindlaks määrama ja maksma *** välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. *** tehti ettekirjutus, kuid otsusest ei tulene rahalise nõude suurust, mistõttu kohtutäituri tasu otsustamise aluseks ei saa olla rahalise nõude suurus. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et halduskohtu etttekirjutused pööratakse täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti ei tulene seadusest, et kõik halduskohtumenetluses välja mõistetud rahalised nõuded pööratakse täitmisele, vaid täitemisele pööratakse üksnes need nõuded, mille täitmisele pööramise sätestab seadus.
  10. Halduskohtumenetluse seadustikust tuleneb, et kohtuotsusega tehtud ettekirjutuse täitamata jätmise eest määrab kohus süüdi olevale protsessiosalisele rahatrahvi. Seega ei kuulu Tallinna Halduskohtu 28.06.2004 kohtuotsus täitmisele täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras, mistõttu on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus seadusevastane.
  11. Kohtutäitur *** kaebusega ei nõustunud ning leidis, et täitedokumenti puudutavad väited on käesolevas vaidluses asjakohatud ning kohtutäituri tasu on määratud õigesti. Esimese astme kohtu määrus
  12. Tallinna Linnakohus rahuldas 11.11.2005 määrusega *** kaebuse Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur *** 14.07.2005 otsusele kohtutäituri tasu määramise kohta ja tunnistas kohtutäituri poolt otsuses määratud tasu suuruse ebaõigeks.
  13. Võlgniku väited nagu ei kuuluks Tallinna Halduskohtu otsus täitedokumendina täitmisele tuleb jätta tähelepanuta, sest seda oleks saanud võlgnik vaidlustada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 77 sätestatud korras. Tallinna Halduskohtu otsus kui täitedokument kuulub täitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras tulenevalt TMS § 1 lg 1 punktis 3¹ sätestatust ning seda sõltumata sellest, et selles otsuses märgitud ettekirjutuse täitamata jätmise eest saab võlgnikku trahvida ka kohus.
  14. Kohtutäitur ei ole otsustanud kohtutäituri tasu suurust kooskõlas kohtutäituri seaduse
  15. peatükis sätestatuga. Tulenevalt sellest, et täitedokument, mida täitur täitis oli Tallinna Halduskohtu otsus, oleks tulnud kohtutäituril oma tasu suuruse määramisel lähtuda KTS § 25² sätestatust, sest kohtutäitur täitis toimingu tegemiseks kohustavat täitedokumenti, s.o teostas täitetoimingut, mille eest seadus näeb ette kindla tasumäära. Kohtutäituri tasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda täitedokumendist, mitte sissenõudja poolt täitemenetluse algatamise avalduses märgitust nagu leidis kohtutäitur. Erikaebus
  16. Kohtutäitur *** esitas erikaebuse, milles palus rahuldada erikaebuse ning tühistada linnakohtu määruse ning teha uus määrus, millega jätta *** kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja jätta kohtutäituri tasu otsus jõusse.
  17. Kohus on väljunud kaebuse piiridest. Antud juhul ei puudutanud vaidlus avalikku huvi ja seega ei olnud kohtul võlgniku kaebuse lahendamisel õigust tugineda kaebuse rahuldamisel asjaolule, mida võlgnik ei olnud esitanud, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus on vastupidiselt võlgniku poolt oma kaebuse põhjendamiseks esitatud seisukohale märkinud, et Tallinna Halduskohtu otsus kuulub TMS § 1 lõike 3¹ kohaselt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täitmisele. Võlgniku kaebuse on kohus rahuldanud seetõttu, et kohtu hinnangul on kohtutäitur täituri tasu suuruse määramisel tuginenud valele kohtutäituri seaduse sättele, mistõttu ei ole kohtutäitur otsustanud kohtutäituri tasu suurust vastavalt seadusele. Võlgnik ei ole kaebuses väitnud, et kohtutäituri tasu suurus ei vasta kohtutäituri tasu seadusele või et selle suurus on määratud valesti. Võlgnik väitis, et kohtutäituri tasu ei kuulu üldse tasumisele. Seetõttu ei saanud kohus võlgniku kaebust rahuldada määruses selle rahuldamise alusena nimetatud vastuolu tõttu kohtutäituri tasu seadusega. Lisaks sellele on kohus määruses nõustunud asjaoluga, et võlgniku kaebuse väited olid käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohatud ning tuleb jätta tähelepanuta. Kohus on teinud lahendi ka nõude osas, mida võlgnik ei ole esitanud. Võlgnik on kohtult taotlenud otsuse tühistamist, kohus on kaebuse rahuldanud, kuid ei ole tühistanud otsust, vaid on tunnistanud kohtutäituri poolt otsuses määratud tasu suuruse ebaõigeks.
  18. Kohtutäituri tasu suurus on määratud õigesti. Halduskohtu otsusest tulenevalt oli võlgnik kohustatud maksma *** tasu, seega oli tegemist TMS § 1 lõike 3¹ kohase täitedokumendiga, millega on linnakohus nõustunud. Kohtutäituri tasu suuruse määramine KTS § 25² alusel ja viitega toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi täitmisele ei ole võimalik täitemenetluses rahaliste nõuete sundtäitmise korral. Ka rahaliste nõuete täitmise korral on tegemist toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi täitmisega. Rahaliste kohustuste sundtäitmise korral täitemenetluse käigus tuleb kohtutäituri tasu suuruse määratlemisel seega kohaldada KTS § 25¹ ning KTS § 25² alusel on võimalik kohtutäituri tasu suurust määrata ainult siis, kui sundtäidetav toiming ei seisne raha maksmises. Vastasel korral oleks KTS § 25¹ kohaldamatu.
  19. Kohtutäitur on kohtutäituri tasu suuruse otsuses õigesti leidnud KTS § 25¹ kohaselt. Kuigi *** oli õigustatud võlgnikult nõudma 31 191 krooni tasumist ning kohtutäituri tasu suurus oleks pidanud vastama sellelt summalt arvestatud tasule, nõudis kohtutäitur otsuses kohtutäituri tasu maksmist üksnes summas, mis vastas kuni 30 000 kroonilt KTS § 25¹ kohaselt arvestatud kohtutäituri tasu suurusele. Seda seetõttu, et *** soovis võlgniku kohustuse täitmist täitemenetluses üksnes 30 000 krooni ulatuses, mitte täies ulatuses. Seega on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja teinud seetõttu ka väära kohtulahendi.
  20. Kohus on valesti lahendanud ka kohtukulude jaotamise küsimuse. Menetlus toimus hagita menetluses ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lõike 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Seega jäävad sõltumata kohtuvaidluse tulemusest TMS § 77 ja KTS § 28 alusel esitatud kaebuste menetlemise käigus kohtutäituri poolt kantud kohtukulud kaebuse esitaja kanda ning kuuluvad kohtutäituri kasuks väljamõistmisele. Kui kohus kaebaja kaebuse rahuldab, on kaebajal õigus nõuda kohtutäiturilt hüvitust riigivastutuse seaduse alusel. Kohtutäitur viitas vastavale Riigikohtu praktikale võlgniku kaebuse arutamisel, kuid kohus jättis selle tähelepanuta ning tegi kohtukulude jaotamisel vale otsuse, põhjendades seda asjakohatu sättega. Ka seetõttu tuleb linnakohtu määrus tühistada. Vastustaja seisukoht
  21. Vastustaja on seisukohal, et erikaebus ei ole põhjendatud ja seetõttu palub ta jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  22. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Linnakohtu vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 667 lg 2 alusel tühistada põhjenduste osas. Linnakohus on küll jõudnud õigele lõppjäreldusele, et *** kaebus kohtutäituri tasu otsusele kuulub rahuldamisele, kuid põhjenduste osas on linnakohus ebaõigesti kohaldanud täitemenetluse seadustikku ja kohtutäituri seadust.
  23. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmiseks Tallinna Halduskohtu
  24. juuni 2004.a otsuse. Täitemenetluse algatamise avalduses palub sissenõudja pöörata nimetatud otsus täitmisele 30 000 krooni saamiseks. Kuni
  25. jaanuarini 2006.a kehtinud täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p-i 31 kohaselt kuuluvad täitemenetluse seadustiku järgi täitmisele halduskohtu otsused rahatrahvide, kohtukulude ja avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. Tulenevalt täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest on täitemenetluses sundtäidetavad üksnes sellised halduskohtu otsused rahaliste sissenõuete kohta, mis on piisavalt määratletud. Käesolevas asjas oleks Tallinna Halduskohtu
  26. juuni 2004.a otsus 30 000 krooni nõudes kuulunud täitmisele täitemenetluse seadustiku järgi üksnes juhul, kui nimetatud otsuses oleks olnud piisavalt määratletult sätestatud, et võlgnik on kohustatud sissenõudjale maksma 30 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna Halduskohtu nimetatud otsusest ei nähtu, et *** oleks kohustatud võlgnikule maksma 30 000 krooni. Tallinna Halduskohtu otsuse resolutsioon kohustab „*** määrama kindlaks ja maksma *** välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.“ Kuna konkreetset rahasummat ei ole halduskohtu otsuse resolutsioonis määratletud, siis ei kuulunud selline otsus täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p-i 31 alusel ka täitmisele. Halduskohtu otsused, millega kohustatakse riigiasutust teatud toimingute tegemiseks ei kuulu täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele. Järelikult oli täitemenetluse läbiviimine ebaseaduslik ning kohtutäitur ei olnud õigustatud nõudma võlgnikult tasu.
  27. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohus väljunud kaebuse piiridest, kuna määruse tegemisel on linnakohus aluseks võtnud vaid neid asjaolusid, mida võlgnik on oma kaebuse alusena menetlusse toonud. Asjas tuvastatud asjaoludele annab kohus ise õigusliku hinnangu.
  28. Ringkonnakohus leiab, et linnakohus on õigesti jätnud kohtutäituri poolt käesolevas tsiviilasjas kantud õigusabikulud tema enda kanda. Õige on iseenesest kohtutäituri väide, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale vaadatakse läbi hagita menetluses. Samuti on õige, et kuni
  29. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 60 lg 12 järgi kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb kohtutäituri taotluse osas lähtuda ka TsMS § 61 lg-st 2, mille kohaselt tuleks *** kohtutäituri kasuks välja mõista vaid vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahukust ja keerukust ning seda, et kohtutäituril endal peavad olema põhjalikud teadmised täitemenetlusõigusest, siis leiab ringkonnakohus, et linnakohus on õigesti jätnud kohtutäituri poolt kantud õigusabikulud tema enda kanda. Samuti arvestas linnakohus kohtukulude jaotamise otsustamisel õigesti seda, et kaebus kohtutäituri otsusele kuulub rahuldamisele. T. Kollom M. Seppik V.Lips

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.