) § 3 p-le 4 võib võlasuhe tekkida käsundita asjaajamisest.
lg 1 kohaselt on, juhul kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, käsundita asjaajajal
§-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui esineb § 1018 p-des 1, 2 või 3 sätestatud asjaolu.
lg 2 kohaselt võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale kuulub xxxx asuv eluruum. Elamus korteriühistut moodustatud ei ole ja seda asus EES § 15 lg 1 ning Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse alusel haldama ja selle kommunaalteenuseid osutama hageja kui elu-ruumide erastamise kohustatud subjekt. Kuna elamuid haldav muu füüsiline või juriidiline isik puudub, on hageja kohustatud jätkuvalt elamuid haldama. Hageja on osutanud kostjale elamu hooldamise ja kommunaalteenuste vahendamise teenust, vastavat lepingu poolte vahel sõlmitud ei ole. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, kuid selle eest hagejale tasunud ei ole. Harju Maakohtu 09.02.2004.a kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks kuni aprillini 2003.a tekkinud võlgnevus 2309,05 krooni. Sellest ajast alates on kostjal tekkinud hageja ees uus võlgnevus, mille suurus on hagi esitamise seisuga 8907,15 krooni. Samuti on hageja kandnud korteriomandi seadmise kulusid 322,00 krooni ulatuses. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 9229,15 krooni. Vaatamata hageja kirjalikule nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 9229,15 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700,00 krooni ning kostja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest 200,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 700,00 krooni riigilõiv ja 200,00 krooni kostja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 2-05-45 Hannes Olev kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.