← Eesti

2-04-1452/1

Obsah (5)§ 173§272§206§207§174

2-04-1452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-1452 Otsuse kuupäev Jõhvi, 16. veebruar 2006.a kl. 15.00. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Eesti Vabariigi hag

§ 173lg 1, § 207, § 222 lg 1, lg 2, § 272; Ha

S § 362 lg 2, lg 3; VÕS RakS § 11, õppepoetuste ja õppelaenuseaduse §30 välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 32 403,13 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2 450 krooni ja õigusabikulud summas 1 200 krooni. KOSTJATE VASTUVÄITED 7. 02. ja 16. detsembril 2004.a esitatud vastustes hagiavaldusele kostja Z. K. võttis hagi omaks. 2

(4)2-04-1452
  1. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjatele N. U.le ja A. U.ile. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjatele kätte antud, kuid kostjad ei esitanud kohtule kirjalikku vastust. PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
  2. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde. Tema seletuste kohaselt ei ole kostjad midagi maksnud. Seoses kostjate N. U. ja A. U. kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja tsiviilasja ilma kostjate osavõtuta sisuliselt lahendada ja välja mõista kostjatelt solidaarselt 32 403,13 krooni ning kohtukulud summas 3 560 krooni.
  3. Kostja Z.K. .võttis hagi omaks.
  4. Kaaskostjad N. U. ja A. U. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjatele kohtukutsega tsiviilasja ilma kostjate osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjatele kätte antud. Kohtuistungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest kostjad ei teatanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja Z. K. vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  6. TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja esindaja on esitanud taotluse tsiviilasja ilma kaaskostjate osavõtuta sisuliselt lahendamiseks. Kaaskostjad olid kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. Istungilt puudumise tagajärjed on kaaskostjale selgitatud. Istungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest kaaskostjad teatanud. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks pole nad esitanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kaaskostjad ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja lahendab tsiviilasja sisuliselt ilma nende osavõtuta. Tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
  7. 16.02.1999.a AS-i Eesti Ühispank ja kostja Z. K. vahel sõlmitud õppelaenulepingu nr S990000373 alusel anti laenusaajale õppelaen summas 13 000 krooni laenuintressiga 5% aastas. Laenukonto järgi kanti laen kostjale üle samal päeval (t.lk. 7-10, 12). 20.10.1999.a sõlmitud lepingu lisa nr 1 alusel muudeti laenuleping ja suurendati õppelaen 28 000 kroonini (t.lk. 11). Laenulepingu tagamiseks 16.02.1999.a sõlmis AS-i Eesti Ühispank kaaskostjatega käenduslepingud, vastavalt milledele kohustusid käendajad tagama panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad panga ja laenusaaja vahel sõlmitud õppelaenulepingust ja selle lisadest, juhul kui laenusaaja ei täida panga nõudeid laenulepingus kokkulepitud tähtaegadeks ja nõutaval viisil (t.lk.13, 14).
  8. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne
  9. juulit 2002.a, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Laenulepingu mõiste oli toodud kuni 01.07.2002.a kehtinud

§272lg1, mille järgi annab üks pool (laenutaja) teisele 3

(4)2-04-1452 poolele (laenajale) omandisse (operatiivsesse valdusse) raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama..

§206lg1 kohaselt laenulepingu täitmist võis tagada ka käendusega.

Käendaja vastutuse sätestas

§207

lg1, mille kohaselt kohustise mittetäitmisel võlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja ees kui solidaarsed võlgnikud. Kooskõlas

§207lg2 käendaja vastutab samas ulatuses kui võlgnik.

16. Hagiavalduse kohaselt pole kostjad saadud laenu koos intressidega tagastanud, mistõttu nõudis pank riigitagatise rakendamist. Rahandusministeeriumi 12.01.2001.a maksekorralduse nr 124 ja selle lisa nr 1 alusel kandis riik kostjate eest pangale 29 718.45 krooni (t.lk. 16). Seega kostjate kohustiste täitmine on toimunud riigi arvelt, mis omakorda annab riigile vastavalt HaS §362 lg2 nõudeõiguse laenusaaja ja käendajate vastu kogu laenusaaja eest tasutud summa 29 718.45 krooni ulatuses, millele lisandub HaS §362 lg3 alusel ajavahemikul 03.08.2001.a kuni 20.10.2004.a määraga 5% aastas arvestatud intress 4 484.68 krooni. Kokku 32 403.13 krooni. 17.

§173

kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavate nõuetele.

§174kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei olnud lubatud.

Kostjatel ei olnud vastuväiteid hagile. Vastupidi kohtusitungist osavõtnud kostja võttis hagi omaks. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi kogu haginõude 32 403.13 krooni ulatuses solidaarselt kõikide kostjate arvelt.

  1. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2 450 krooni, mis vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele vastavalt TsMS § 162 lg 2 hageja kasuks kohtuvälised kulud (hageja esindaja kulud) 1 200 krooni.
  2. Hagi rahuldatakse ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 162 lg 1, lg2, § 434, § 440 lg 1 ja lg 3, § 444 lg 1, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.