← Eesti

2-05-16625/5

2-2/1758/05 KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-2/1758/05 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Valdo Lips, Ulvi Loonurm Tsiviilasi Tulundusühistu *** kaebus kohtutäituri *** 28.07.2005 otsusele Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 07.09.2005 määrus tsiviilasjas nr 2/28523685/05 kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tulundusühistu *** erikaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu 07.09.2005 määrus jätta muutmata ning erikaebus rahuldamata. Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest ringkonnakohtu kaudu. Menetluse käik
  3. Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri *** menetluses on täiteasi nr 022/2005/1125, mis algatati 02.02.2005 sissenõudja *** avalduse ja täitedokumendiks oleva notariaalselt tõestatud 28.04.2004 võlaõigusliku müügilepingu nr 2681 alusel.
  4. Kohtutäitur jättis 28.07.2005 otsusega võlgniku kaebuse täitemenetluse alustamise otsuse ja vara arestimise akti tühistamiseks rahuldamata ning peatas täitemenetluse kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. Kohtutäituri otsuse kohaselt ei esitanud võlgnik täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul vastuväiteid nõudele. Kohtutäitur ei arestinud nõude katteks kogu võlgniku vallas- ja kinnisvara, andmata võlgnikule võimalust osundada, millistele esemetele ja millises järjekorras sissenõue pöörata. Võlgniku vara arestimise juures viibis võlgniku juhatuse liige ***, kelle poolt osundatud kartser positsiooniga 22 arestiti ja hinnati 375 000 kroonile.
  5. juunil toimunud enampakkumine nurjus osalejate mitteilmumise tõttu. Sissenõudja kasutas TMS § 645 lg 1 ja § 646 lg 2 tulenevat õigust ja palus vara hinnata alla 50% ulatuses. Lisaks on seatud käsutamise keelumärked ehitisregistris registreeritud ehitistele nr 116063453, 120251656 ja 120251660, millest teadaolevalt on peaaegu täielikult hävinud kaks viimast.
  6. 02.09.2005 esitas võlgnik kohtule kaebuse kohtutäituri 28.07.2005 otsuse peale, paludes ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Võlgnik sai kohtutäituri otsuse kätte 18.08.
  7. Kaebuse õigeaegset esitamist takistas võlgniku raske haigus, mille tõttu võlgnik viibis ajavahemikul 20.08.2005 kuni 03.09.2005 taastusravikeskuses ravil.
  8. Tallinna Linnakohus jättis taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 42 lg-le 2, keeldus kaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle läbivaatamatult. Määruse kohaselt ei vasta esitatud arstitõend sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85 «Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord» kehtestatud korrale. Esitatud tõend ei tõenda võlgniku seaduslikul esindajal raske haiguse (südamerike) olemasolu, mis takistas menetlustoimingu tegemist. Käesoleval juhul on võlgnikuks juriidiline, mitte füüsiline isik. Järveküla Loodusravi- ja Tervisetaastuskeskuse tõendi kohaselt viibis võlgniku seaduslik esindaja taastusravil ajavahemikul 20.08.2005 kuni 03.09.
  9. Kohtule esitatud võlgniku lepingulise esindaja volikiri on välja antud 02.09.2005, s.o ajal mil võlgniku seaduslik esindaja viibis taastusravil. Võlgniku seadusliku esindaja taastusravil viibimist ei saa lugeda kaalukaks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks, kuna seal viibimise ajal on välja antud võlgniku seadusliku esindaja poolt volikiri lepingulisele esindajale. Erikaebuse põhjendus
  10. Tulundusühistu *** palub määruse tühistada ning ennistada kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaeg. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et tema esitatud arstitõend ei tõenda tõsise haiguse (südamerike) esinemist, mis takistas menetlustoimingu tegemist. Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et sõltuvalt terviserikke iseloomust ja kestvusest on seda võimalik lugeda mõjuvaks põhjuseks, mille alusel võib möödalastud protsessitähtaja ennistada. Kaebajal on rasked tervisehäired, tõendi selle kohta võib ta hiljem, ravi lõppemisel, esitada. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et üksnes tõendi õigeaegselt esitamata jätmine ei anna alust protsessitähtaja ennistamata jätmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
  11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et kaevatav kohtumäärus on lõppjäreldustes õige, mistõttu erikaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
  12. TsMS § 45 lg 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Kolleegium nõustub linnakohtuga, et antud juhul sellist kaalukat põhjust ei esine. Õige on apellandi viide kohtupraktikale, mille kohaselt on võimalik lugeda selliseks põhjuseks ka terviserike selle iseloomust ja kestvusest sõltuvalt, kuid esitatud tõend terviseriket, mis takistas protsessitoimingu õigeaegset tegemist, ei tõenda. Järveküla Loodusravi- ja Tervisetaastuskeskuse juhataja allkirjastatud tõendit *** järelravil viibimise kohta ei saa käsitada haigust tõendava dokumendina. Küll ei nõustu kolleegium siinkohal linnakohtuga, et tõend, mis ei vasta arstitõendile esitatavatele nõuetele, ei võiks tõendada isiku haigust kui kaalukat põhjust. Arstitõendi vorminõuete rikkumise tagajärjeks ei ole kaaluka põhjuse tõendamatus, mistõttu ei too see üheselt kaasa protsessitähtaja ennistamata jätmist. Kohtul on õigus hinnata kaaluka põhjuse olemasolu ka muude tõendite põhjal. Protsessiosaline peab kohtule tõendama, et tal oli takistatud 2 protsessitoimingu õigeaegne tegemine (antud juhul väidetavalt tervislikel põhjustel). Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Tervisekeskuse tõend ei võimalda teha järeldust, et tulundusühistu *** seaduslikku esindajat takistas protsessitoiminguid tegemast haigus. Linnakohtu sellekohane järeldus on õige. Loodusravi- ja tervisetaastuskeskuses viibimist ei ole võimalik hinnata kaebuse esitamise 8-päevase hilinemise kaaluka põhjusena. Ü.Jänes V.Lips U.Loonurm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.